Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga kas   »   lv Palīgteikumi ar vai

93 [üheksakümmend kolm]

Kõrvallaused sõnaga kas

Kõrvallaused sõnaga kas

93 [deviņdesmit trīs]

Palīgteikumi ar vai

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti läti Mängi Rohkem
Ma ei tea, kas ta armastab mind. E----z---,-v-- -iņ- ma-i-m--. Es nezinu, vai viņš mani mīl. E- n-z-n-, v-i v-ņ- m-n- m-l- ----------------------------- Es nezinu, vai viņš mani mīl. 0
Ma ei tea, kas ta tuleb tagasi. E---ez--u, -a--v------k- -tp-k--. Es nezinu, vai viņš nāks atpakaļ. E- n-z-n-, v-i v-ņ- n-k- a-p-k-ļ- --------------------------------- Es nezinu, vai viņš nāks atpakaļ. 0
Ma ei tea, kas ta helistab mulle. E- --zi--, --- viņš m-n---e-va-īs. Es nezinu, vai viņš man piezvanīs. E- n-z-n-, v-i v-ņ- m-n p-e-v-n-s- ---------------------------------- Es nezinu, vai viņš man piezvanīs. 0
Kas ta tõesti armastab mind? Vai -iņ- ma---m-l? Vai viņš mani mīl? V-i v-ņ- m-n- m-l- ------------------ Vai viņš mani mīl? 0
Kas ta tõesti tuleb tagasi? V-- vi-š n-k-----aka-? Vai viņš nāks atpakaļ? V-i v-ņ- n-k- a-p-k-ļ- ---------------------- Vai viņš nāks atpakaļ? 0
Kas ta tõesti helistab mulle? V-- vi-š--an ------nīs? Vai viņš man piezvanīs? V-i v-ņ- m-n p-e-v-n-s- ----------------------- Vai viņš man piezvanīs? 0
Ma küsin endalt, kas ta mõtleb minule. Es -a--āj---e-, v---vi-š----ā-p-------? Es jautāju sev, vai viņš domā par mani? E- j-u-ā-u s-v- v-i v-ņ- d-m- p-r m-n-? --------------------------------------- Es jautāju sev, vai viņš domā par mani? 0
Ma küsin endalt, kas tal on keegi teine. Es---u-ā-u s--- --i--iņ-m----k--a ci--? Es jautāju sev, vai viņam ir kāda cita? E- j-u-ā-u s-v- v-i v-ņ-m i- k-d- c-t-? --------------------------------------- Es jautāju sev, vai viņam ir kāda cita? 0
Ma küsin endalt, kas ta valetab. Es-j-u-ā-u--e---vai-viņš-melo? Es jautāju sev, vai viņš melo? E- j-u-ā-u s-v- v-i v-ņ- m-l-? ------------------------------ Es jautāju sev, vai viņš melo? 0
Kas ta tõesti mõtleb minule? Va--vi-š--o-ā---r-mani? Vai viņš domā par mani? V-i v-ņ- d-m- p-r m-n-? ----------------------- Vai viņš domā par mani? 0
Kas tal on tõesti keegi teine? V---v---m----kāda cit-? Vai viņam ir kāda cita? V-i v-ņ-m i- k-d- c-t-? ----------------------- Vai viņam ir kāda cita? 0
Kas ta tõesti rääkis tõtt? V-- v--š-s-----a-iesīb-? Vai viņš saka patiesību? V-i v-ņ- s-k- p-t-e-ī-u- ------------------------ Vai viņš saka patiesību? 0
Ma kahtlen, kas ma talle tegelikult meeldin. Es ša-bo-, va- e- -i--m-p-t-e--m----īku. Es šaubos, vai es viņam patiešām patīku. E- š-u-o-, v-i e- v-ņ-m p-t-e-ā- p-t-k-. ---------------------------------------- Es šaubos, vai es viņam patiešām patīku. 0
Ma kahtlen, kas ta kirjutab mulle. E- ---b-s,-v-i---ņš ------k--ī-. Es šaubos, vai viņš man rakstīs. E- š-u-o-, v-i v-ņ- m-n r-k-t-s- -------------------------------- Es šaubos, vai viņš man rakstīs. 0
Ma kahtlen, kas ta minuga abiellub. E--š--b----v---viņ- -an---r-c-s. Es šaubos, vai viņš mani precēs. E- š-u-o-, v-i v-ņ- m-n- p-e-ē-. -------------------------------- Es šaubos, vai viņš mani precēs. 0
Kas ma tõesti meeldin talle? V-i ---------p-t-e--m -a-ī--? Vai es viņam patiešām patīku? V-i e- v-ņ-m p-t-e-ā- p-t-k-? ----------------------------- Vai es viņam patiešām patīku? 0
Kas ta tõesti kirjutab mulle? V-i vi-š --- -ak---s? Vai viņš man rakstīs? V-i v-ņ- m-n r-k-t-s- --------------------- Vai viņš man rakstīs? 0
Kas ta tõesti abiellub minuga? Va- v--š m------ec-s? Vai viņš mani precēs? V-i v-ņ- m-n- p-e-ē-? --------------------- Vai viņš mani precēs? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas õpib aju grammatikat?

Oma emakeelt hakkame me õppima beebieas. See toimub automaatselt. Me pole sellest ise teadlikud. Meie aju aga peab õppimise nimel palju vaeva nägema. Näiteks grammatika õppimiseks peab aju tegema palju tööd. Ta kuuleb iga päev uusi asju. Ta võtab järjepidevalt vastu uusi stimulatsioone. Aju aga ei suuda igat ärritust eraldi töödelda. Ta peab töötama ökonoomselt. Seepärast keskendub ta korrapärasusele. Aju säilitab seda, mida ta kuuleb tihti. Ta registreerib ära, mitu korda teatud asi esineb. Seejärel loob ta nende näidete põhjal grammatikalise reegli. Lapsed teavad, kas lause on õige või vale. Kuid nad ei tea, miks see nii on. Aju teab reegleid ilma, et ta oleks neid õppinud. Täiskasvanud õpivad keeli teistmoodi. Nad juba tunnevad oma emakeele struktuuri. Samad struktuurid on baasiks uutele reeglitele. Kuid õppimiseks on täiskasvanutel vaja õpetust. Grammatika õppimisel on ajul kindel süsteem. See on nähtav tänu näiteks nimisõnadele ja tegusõnadele. Need on salvestatud erinevatesse aju osadesse. Nende töötlemisel on aktiivsed erinevad aju piirkonnad. Lihtsaid reegleid õpitakse teistmoodi kui keerulisi reegleid. Keeruliste reeglite puhul töötavad korraga rohkem aju piirkondi. Kuidas täpselt aju grammatikat õpib, ei ole veel uuritud. Kuid me teame, et teoreetiliselt on aju võimeline õppima kõiki grammatika reegleid...