Vestmik

et midagi põhjendama 3   »   lv kaut ko pamatot 3

77 [seitsekümmend seitse]

midagi põhjendama 3

midagi põhjendama 3

77 [septiņdesmit septiņi]

kaut ko pamatot 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti läti Mängi Rohkem
Miks te torti ei söö? K-p----ū------a- --rt-? K---- J-- n----- t----- K-p-c J-s n-ē-a- t-r-i- ----------------------- Kāpēc Jūs neēdat torti? 0
Ma pean alla võtma. Man-jā--ma---a -va--. M-- j--------- s----- M-n j-s-m-z-n- s-a-s- --------------------- Man jāsamazina svars. 0
Ma ei söö seda, sest ma pean alla võtma. E- ne---,-j--m-n-jā----z-na-sva-s. E- n----- j- m-- j--------- s----- E- n-ē-u- j- m-n j-s-m-z-n- s-a-s- ---------------------------------- Es neēdu, jo man jāsamazina svars. 0
Miks te õlut ei joo? K--ē---ūs-ned-e----alu? K---- J-- n------- a--- K-p-c J-s n-d-e-a- a-u- ----------------------- Kāpēc Jūs nedzerat alu? 0
Ma pean veel sõitma. Man--ē---ā---u-. M-- v-- j------- M-n v-l j-b-a-c- ---------------- Man vēl jābrauc. 0
Ma ei joo seda, sest pean veel sõitma. E- -o----ze----j----n-v-- -ābra--. E- t- n------- j- m-- v-- j------- E- t- n-d-e-u- j- m-n v-l j-b-a-c- ---------------------------------- Es to nedzeru, jo man vēl jābrauc. 0
Miks sa kohvi ei joo? Kā-ēc--u -----r -a-i--? K---- t- n----- k------ K-p-c t- n-d-e- k-f-j-? ----------------------- Kāpēc tu nedzer kafiju? 0
See on külm. T--ir a-k-t-. T- i- a------ T- i- a-k-t-. ------------- Tā ir auksta. 0
Ma ei joo seda, sest see on külm. E- -- ne-ze-u,--o--ā-ir aukst-. E- t- n------- j- t- i- a------ E- t- n-d-e-u- j- t- i- a-k-t-. ------------------------------- Es to nedzeru, jo tā ir auksta. 0
Miks sa teed ei joo? Kāp-c--u--e--er--ē-u? K---- t- n----- t---- K-p-c t- n-d-e- t-j-? --------------------- Kāpēc tu nedzer tēju? 0
Mul ei ole suhkrut. Man---- --k---. M-- n-- c------ M-n n-v c-k-r-. --------------- Man nav cukura. 0
Ma ei joo seda, sest mul ei ole suhkrut. Es t- -e-z--u,-j--ma------cu-u-a. E- t- n------- j- m-- n-- c------ E- t- n-d-e-u- j- m-n n-v c-k-r-. --------------------------------- Es to nedzeru, jo man nav cukura. 0
Miks te suppi ei söö? K--ēc J---n---at-zupu? K---- J-- n----- z---- K-p-c J-s n-ē-a- z-p-? ---------------------- Kāpēc Jūs neēdat zupu? 0
Ma ei tellinud seda. E--t-----as-tīju. E- t- n---------- E- t- n-p-s-t-j-. ----------------- Es to nepasūtīju. 0
Ma ei söö seda, sest ma ei ole seda tellinud. E---- n---u,--o n----ūtī-u. E- t- n----- j- n---------- E- t- n-ē-u- j- n-p-s-t-j-. --------------------------- Es to neēdu, jo nepasūtīju. 0
Miks te liha ei söö? Kāp-c -ū- neē-at--a--? K---- J-- n----- g---- K-p-c J-s n-ē-a- g-ļ-? ---------------------- Kāpēc Jūs neēdat gaļu? 0
Ma olen taimetoitlane. E- e--u--e-e---i-t-. E- e--- v----------- E- e-m- v-ģ-t-r-e-e- -------------------- Es esmu veģetāriete. 0
Ma ei söö seda, sest ma olen taimetoitlane. E- to n-ē-u, jo-e-m---eģ--ār--t-. E- t- n----- j- e--- v----------- E- t- n-ē-u- j- e-m- v-ģ-t-r-e-e- --------------------------------- Es to neēdu, jo esmu veģetāriete. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Žestid aitavad meil õppida sõnavara

Sõnavara õppides on meie ajul palju tööd teha. Ta peab salvestama kõik uued sõnad. Aga oma aju on võimalik õppimisel ka abistada. Seda saab teha žestide abil. Viiped aitavad meie mälu. Mälu talletab sõnu paremini, kui ta töötleb samal ajal ka viipeid. Teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased palusid katsealustel sõnavara õppida. Antud sõnu aga ei olnud tegelikult olemas. Need sõnad olid tehiskeelsed. Mõnes sõnad õpetati katsealustele koos žestidega. See tähendab, et katsealused mitte ainult ei kuulnud ja lugenud neid sõnu. Nad imiteerisid viibete abil ka sõnade tähendust. Õppimise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Teadlased tegid katse käigus huvitava avastuse. Kui õpiti viibetega sõnu, olid aktiivsed rohkem aju piirkondi. Lisaks kõnekeskusele näitasid aktiivsust üles ka sensomotoorsed piirkonnad. Antud lisaaktiivsus mõjutab meie mälu. Viibetega õppimine loob keerulisi seoseid. Need seosed salvestavad sõnu aju mitmes piirkonnas. Sel moel töödeldakse sõnavara palju tõhusamalt. Kui soovime mingit sõna kasutada, leiab meie aju selle kiiremini üles. Need on ka salvestatud paremini. Siiski on oluline, et liigutus oleks sõnaga seotud. Meie aju tunneb ära, kui sõna ja žest ei ole omavahel seoses. See avastus võib viia uute õppimismeetoditeni. Inimesed, kes teavad keeltest vähe, õpivad sageli aeglaselt. Võib-olla oleks neile õppimine lihtsam, kui nad imiteeriks neid sõnu füüsiliselt...