Vestmik

et suur – väike   »   lv liels – mazs

68 [kuuskümmend kaheksa]

suur – väike

suur – väike

68 [sešdesmit astoņi]

liels – mazs

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti läti Mängi Rohkem
suur ja väike l-els-un mazs l---- u- m--- l-e-s u- m-z- ------------- liels un mazs 0
Elevant on suur. Z-l---s i--l-els. Z------ i- l----- Z-l-n-s i- l-e-s- ----------------- Zilonis ir liels. 0
Hiir on väike. P-le-i--ma-a. P--- i- m---- P-l- i- m-z-. ------------- Pele ir maza. 0
pime ja valge tumš- -n gai-s t---- u- g---- t-m-s u- g-i-s -------------- tumšs un gaišs 0
Öö on pime. Na--- -r tumš-. N---- i- t----- N-k-s i- t-m-a- --------------- Nakts ir tumša. 0
Päev on valge. Die-- i- -a--a. D---- i- g----- D-e-a i- g-i-a- --------------- Diena ir gaiša. 0
vana ja noor ve-s--n --uns v--- u- j---- v-c- u- j-u-s ------------- vecs un jauns 0
Meie vanaisa on väga vana. Mū-- v---ē-s--r-ļ-ti--e-s. M--- v------ i- ļ--- v---- M-s- v-c-ē-s i- ļ-t- v-c-. -------------------------- Mūsu vectēvs ir ļoti vecs. 0
70 aastat tagasi oli ta veel noor. Pi-----0 ----em v--š-v-l b-ja -auns. P---- 7- g----- v--- v-- b--- j----- P-r-s 7- g-d-e- v-ņ- v-l b-j- j-u-s- ------------------------------------ Pirms 70 gadiem viņš vēl bija jauns. 0
ilus ja inetu s----t- un n-gl--s s------ u- n------ s-a-s-s u- n-g-ī-s ------------------ skaists un neglīts 0
Liblikas on ilus. Ta-re--s--r -ka--t-. T------- i- s------- T-u-e-i- i- s-a-s-s- -------------------- Taurenis ir skaists. 0
Ämblik on inetu. Zirn--li- -- n-glī-s. Z-------- i- n------- Z-r-e-l-s i- n-g-ī-s- --------------------- Zirneklis ir neglīts. 0
paks ja kõhn resn- ----i-vs r---- u- t---- r-s-s u- t-e-s -------------- resns un tievs 0
100 kilo kaaluv naine on paks. 100-ki--gramus -m--a--iev---- -r -e-na. 1-- k--------- s---- s------- i- r----- 1-0 k-l-g-a-u- s-a-a s-e-i-t- i- r-s-a- --------------------------------------- 100 kilogramus smaga sieviete ir resna. 0
50 kilo kaaluv mees on kõhn. 50--i-----m-- s--g---īr-e--s-ir-tievs. 5- k--------- s---- v------- i- t----- 5- k-l-g-a-u- s-a-s v-r-e-i- i- t-e-s- -------------------------------------- 50 kilogramus smags vīrietis ir tievs. 0
kallis ja odav dār-s -n ---s d---- u- l--- d-r-s u- l-t- ------------- dārgs un lēts 0
Auto on kallis. Maš-na ir----ga. M----- i- d----- M-š-n- i- d-r-a- ---------------- Mašīna ir dārga. 0
Ajaleht on odav. A--z- -r lē-a. A---- i- l---- A-ī-e i- l-t-. -------------- Avīze ir lēta. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Koodivahetus

Üha enam inimesi kasvab üles kakskeelsena. Nad oskavad rohkem kui ühte keelt. Paljud neist vahetavad tihti keelt. Nad otsustavad vastavalt olukorrale, millist keelt kasutada. Näiteks räägivad nad erinevat keelt tööl ja kodus. Nii kohanevad nad end ümbritseva keskkonnaga. Kuid on olemas ka võimalus vahetada keelt spontaanselt. Seda nähtust nimetatakse koodi vahetamiseks. Sellisel juhul vahetatakse keelt rääkimise ajal. Keele vahetamiseks võib olla palju põhjusi. Sageli ei leita ühes keeles sobivat sõna. Nad suudavad teises keeles end paremini väljendada. Võib ka olla, et kõneleja tunneb end ühes keeles kindlamini kui teises. Nad kasutavad üht keelt era-või isiklike asjade puhul. Mõnikord puudub ühes keeles teatud sõna. Sel juhul peab kõneleja keelt vahetama. Keelt võib ka muuta selleks, et inimest ei mõistetaks. Sellisel juhul toimib koodi vahetus salajase keelena. Varasemalt on keelte üksteisega segamist kritiseeritud. Arvati, et kõneleja ei oska kumbagi keelt piisavalt hästi. Tänapäeval vaadatakse antud nähtust teisiti. Koodivahetus tähendab erilist keelelist oskust. Koodivahetust kasutavate kõnelejate jälgimine võib olla väga huvitav. Tihti nad ei vaheta vaid keelt, mida räägivad. Nad muudavad ka teisi kommunikatiivseid elemente. Paljud räägivad teises keeles kiiremini, valjemini ja toonitatumalt. Või hakkavad nad äkitselt kasutama rohkem žeste ja näoilmeid. Seepärast on kooduvahetus alati natuke ka kultuurivahetus...