Vestmik

et Pangas   »   lv Bankā

60 [kuuskümmend]

Pangas

Pangas

60 [sešdesmit]

Bankā

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti läti Mängi Rohkem
Ma sooviks kontot avada. E--v-l-- a-v-rt----t-. Es vēlos atvērt kontu. E- v-l-s a-v-r- k-n-u- ---------------------- Es vēlos atvērt kontu. 0
Siin on mu pass. Te--r-m--a -a--. Te ir mana pase. T- i- m-n- p-s-. ---------------- Te ir mana pase. 0
Ja siin on mu aadress. Un-te--r-mana-ad--se. Un te ir mana adrese. U- t- i- m-n- a-r-s-. --------------------- Un te ir mana adrese. 0
Ma sooviksin oma kontole raha kanda. E--v------e--ks-t --u-u-savā-kontā. Es vēlos iemaksāt naudu savā kontā. E- v-l-s i-m-k-ā- n-u-u s-v- k-n-ā- ----------------------------------- Es vēlos iemaksāt naudu savā kontā. 0
Ma sooviksin oma kontolt raha võtta. Es vē-os-iz------au-- ---s--a-k-n--. Es vēlos izņemt naudu no sava konta. E- v-l-s i-ņ-m- n-u-u n- s-v- k-n-a- ------------------------------------ Es vēlos izņemt naudu no sava konta. 0
Ma sooviksin kontoväljavõtet. Es v---- -aņ--t-ko-t- iz-a-stu-. Es vēlos saņemt konta izrakstus. E- v-l-s s-ņ-m- k-n-a i-r-k-t-s- -------------------------------- Es vēlos saņemt konta izrakstus. 0
Ma sooviksin reisitšekki rahaks vahetada. Es ---o----pi-kt----o-um----ku. Es vēlos izpirkt ceļojuma čeku. E- v-l-s i-p-r-t c-ļ-j-m- č-k-. ------------------------------- Es vēlos izpirkt ceļojuma čeku. 0
Kui kõrged on tasud? C-k---e---i--mak-a-par-p--a-po-um-? Cik liela ir maksa par pakalpojumu? C-k l-e-a i- m-k-a p-r p-k-l-o-u-u- ----------------------------------- Cik liela ir maksa par pakalpojumu? 0
Kuhu ma alla kirjutama pean? K----a- jāp-ra--t-s? Kur man jāparakstās? K-r m-n j-p-r-k-t-s- -------------------- Kur man jāparakstās? 0
Ma ootan pangaülekannet Saksamaalt. E--gai-- --rv-du-- n--V---j-s. Es gaidu pārvedumu no Vācijas. E- g-i-u p-r-e-u-u n- V-c-j-s- ------------------------------ Es gaidu pārvedumu no Vācijas. 0
Siin on mu kontonumber. Te i- ma-- k-nta numurs. Te ir mans konta numurs. T- i- m-n- k-n-a n-m-r-. ------------------------ Te ir mans konta numurs. 0
Kas raha on saabunud? V-- -a--a i- -----k-si? Vai nauda ir pienākusi? V-i n-u-a i- p-e-ā-u-i- ----------------------- Vai nauda ir pienākusi? 0
Ma sooviks selle raha vahetada. Es--ē-os-s-m-inīt-šo---udu. Es vēlos samainīt šo naudu. E- v-l-s s-m-i-ī- š- n-u-u- --------------------------- Es vēlos samainīt šo naudu. 0
Mul on vaja USA dollareid. M-- va-ag -S----lā-u-. Man vajag ASV dolārus. M-n v-j-g A-V d-l-r-s- ---------------------- Man vajag ASV dolārus. 0
Palun andke mulle väikeseid kupüüre. Lūd-u,-----di---m-n -aud----k-kā--n---asz-m-s! Lūdzu, iedodiet man naudu sīkākās naudaszīmēs! L-d-u- i-d-d-e- m-n n-u-u s-k-k-s n-u-a-z-m-s- ---------------------------------------------- Lūdzu, iedodiet man naudu sīkākās naudaszīmēs! 0
Kas siin on sularahaautomaati? Vai-t--ir bankomā--? Vai te ir bankomāts? V-i t- i- b-n-o-ā-s- -------------------- Vai te ir bankomāts? 0
Kui palju raha võib välja võtta? Ci- dau-z--aud---v-- iz----? Cik daudz naudas var izņemt? C-k d-u-z n-u-a- v-r i-ņ-m-? ---------------------------- Cik daudz naudas var izņemt? 0
Milliseid krediitkaarte saab siin kasutada? Kā-a--k-e-ītkart-s der? Kādas kredītkartes der? K-d-s k-e-ī-k-r-e- d-r- ----------------------- Kādas kredītkartes der? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kas universaalne grammatika on olemas?

Kui me õpime keelt, õpime me ka selle grammatikat. Kui lapsed õpivad oma emakeelt, toimub see automaatselt. Nad ei märka, et nende aju tegeleb erinevate reeglite õppimisega. Hoolimata sellest õpivad nad oma emakeelt korralikult algusest peale. Arvestades kui palju on maailmas keeli, ona ka palju grammatilisi süsteeme. Kuid kas on olemas ka universaalne grammatika? Teadlased on uurinud seda juba pikka aega. Viimased uuringud võivad anda sellele vastuse. Teadlased on teinud selles osas huvitava avastuse. Nad panid katsealused õppima grammatikareegleid. Katsealusteks olid keelekooli õpilased. Nad õppisid kas jaapani või itaalia keelt. Pool grammatikareeglitest olid väljamõeldised. Katsealused seda ei teadnud. Õpilastele esitati pärast õppimist laused. Nad pidid hindama, kas laused olid õiged või mitte. Kui õpilased lausetega tegelesid, analüüsiti nende aju. See tähendab, et teadlased mõõtsid nende ajutegevust. Nii said nad teada, kuidas aju lausetele reageeris. Katsest ilmnes, et meie aju tunneb grammatika ära! Teksti töötlemisel on teatud ajupiirkonnad aktiivsed. Üheks selliseks on See asub vasakpoolses suurajus. Kui õpilased olid silmitsi päris grammatikareeglitega, oli nende aju väga aktiivne. Väljamõeldiste puhul aga aktiivsus vähenes tunduvalt. Selle põhjal võib arvata, et kõigil grammatilistel süsteemidel on sama põhi. Nad kõik järgivad samu põhimõtteid. Ja siis oleks need põhimõtted päritavad...