Vestmik

et Puuviljad ja toiduained   »   id Buah-buahan dan bahan makanan

15 [viisteist]

Puuviljad ja toiduained

Puuviljad ja toiduained

15 [lima belas]

Buah-buahan dan bahan makanan

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti indoneesia Mängi Rohkem
Mul on maasikas. S-y- m-m--n-----e-u-h--t-o-e-i. Saya mempunyai sebuah stroberi. S-y- m-m-u-y-i s-b-a- s-r-b-r-. ------------------------------- Saya mempunyai sebuah stroberi. 0
Mul on kiivi ja melon. Sa-----m-un-ai -------kiw- d-- s---a--m---n. Saya mempunyai sebuah kiwi dan sebuah melon. S-y- m-m-u-y-i s-b-a- k-w- d-n s-b-a- m-l-n- -------------------------------------------- Saya mempunyai sebuah kiwi dan sebuah melon. 0
Mul on apelsin ja greip. Say- -------ai s--u-h---r---d---lima- ge-ang. Saya mempunyai sebuah jeruk dan limau gedang. S-y- m-m-u-y-i s-b-a- j-r-k d-n l-m-u g-d-n-. --------------------------------------------- Saya mempunyai sebuah jeruk dan limau gedang. 0
Mul on õun ja mango. S-ya-m-m--n-a---e-u-h--p-- ------n---. Saya mempunyai sebuah apel dan mangga. S-y- m-m-u-y-i s-b-a- a-e- d-n m-n-g-. -------------------------------------- Saya mempunyai sebuah apel dan mangga. 0
Mul on banaan ja ananass. Sa-- -e-p--ya----bu-- pisan---a- n-n--. Saya mempunyai sebuah pisang dan nanas. S-y- m-m-u-y-i s-b-a- p-s-n- d-n n-n-s- --------------------------------------- Saya mempunyai sebuah pisang dan nanas. 0
Ma teen puuviljasalatit. Say---e--u-t-kokta-l bu-h. Saya membuat koktail buah. S-y- m-m-u-t k-k-a-l b-a-. -------------------------- Saya membuat koktail buah. 0
Ma söön röstsaia. S--a-mak-n-r-----anggang. Saya makan roti panggang. S-y- m-k-n r-t- p-n-g-n-. ------------------------- Saya makan roti panggang. 0
Ma söön võiga röstsaia. Say- -ak------- ---gg-ng-d---an m--teg-. Saya makan roti panggang dengan mentega. S-y- m-k-n r-t- p-n-g-n- d-n-a- m-n-e-a- ---------------------------------------- Saya makan roti panggang dengan mentega. 0
Ma söön või ja marmelaadiga röstsaia. S-ya---k-n --t----ngg----d----n ----e-a-dan-s--ai. Saya makan roti panggang dengan mentega dan selai. S-y- m-k-n r-t- p-n-g-n- d-n-a- m-n-e-a d-n s-l-i- -------------------------------------------------- Saya makan roti panggang dengan mentega dan selai. 0
Ma söön võileiba. Sa-- ma----r--------s. Saya makan roti lapis. S-y- m-k-n r-t- l-p-s- ---------------------- Saya makan roti lapis. 0
Ma söön margariiniga võileiba. Sa-a -aka--r--i--a--s--e------a-gari-. Saya makan roti lapis dengan margarin. S-y- m-k-n r-t- l-p-s d-n-a- m-r-a-i-. -------------------------------------- Saya makan roti lapis dengan margarin. 0
Ma söön margariini ja tomatiga võileiba. Saya-m-k----ot- la-i--marg-rin-dan----a-. Saya makan roti lapis margarin dan tomat. S-y- m-k-n r-t- l-p-s m-r-a-i- d-n t-m-t- ----------------------------------------- Saya makan roti lapis margarin dan tomat. 0
Meil on vaja leiba ja riisi. K-m---e-b---hk-n-ro-i d-n-n--i. Kami membutuhkan roti dan nasi. K-m- m-m-u-u-k-n r-t- d-n n-s-. ------------------------------- Kami membutuhkan roti dan nasi. 0
Meil on vaja kala ja steike. Ka-i----b----ka- -k-- d-- --eik. Kami membutuhkan ikan dan steik. K-m- m-m-u-u-k-n i-a- d-n s-e-k- -------------------------------- Kami membutuhkan ikan dan steik. 0
Meil on vaja pitsat ja spagette. K-m-----------a- ----- -an-sp-get--. Kami membutuhkan pizza dan spagetti. K-m- m-m-u-u-k-n p-z-a d-n s-a-e-t-. ------------------------------------ Kami membutuhkan pizza dan spagetti. 0
Mida meil veel vaja on? A---la-i-yang-k-ta---t-----? Apa lagi yang kita butuhkan? A-a l-g- y-n- k-t- b-t-h-a-? ---------------------------- Apa lagi yang kita butuhkan? 0
Meil on supi jaoks porgandeid ja tomateid vaja. K--- -e----uh--n----t---dan-tomat ----k s-p. Kita membutuhkan wortel dan tomat untuk sup. K-t- m-m-u-u-k-n w-r-e- d-n t-m-t u-t-k s-p- -------------------------------------------- Kita membutuhkan wortel dan tomat untuk sup. 0
Kus asub kauplus? Di m-na s------r---? Di mana supermarket? D- m-n- s-p-r-a-k-t- -------------------- Di mana supermarket? 0

Meedia ja keel

Meie keelt mõjutab ka meedia. Eriti suurt rolli mängib uue meedia mõju. Lühisõnumid, e-post ja jututoad on loonud täiesti uue keele. Muidugi on antud keel igas riigis erinev. Samas võib teatud omadusi leida siiski kõigis meediakeeltes. Ennekõike on meile kui kasutajatele oluline kiirus. Kuigi me kirjutame, tahame me luua vahetut suhtlust. Tähendab, me tahame vahetada teavet võimalikult kiiresti. Nii me simuleerime tegelikku vestlust. Nii on meie keel omandanud verbaalse B388 Sõnad või laused on sageli lühendatud. Tavaliselt ei pöörata tähelepanu grammatika ja kirjavahemärkide reeglitele. Õigekiri on vabam ja eessõnu ei kasutata. Meediakeeles väljendatakse tundeid harva. Selle asemel eelistame me kasutada nn emotikone. Need on sümbolid, mis näitavad, mida me hetkel tunneme. Samuti on olemas sõnumite saatmiseks erinevad koodid ja vestluste pidamiseks vastav släng. Meediakeel on seega väga taandatud keel. Kuid kõik (kasutajad) kasutavad seda sarnaselt. Uuringud näitavad, et haridus või intellekt seda ei mõjuta. Noorukitele meeldib eriti palju meediakeelt kasutada. Seepärast arvavad kriitikud, et meie keel on ohus. Teadusmaailmas ei nähta antud nähtust nii pessimistlikult. Sest lapsed suudavad eristada, millal ja kuidas nad kirjutama peavad. Spetsialistid usuvad, et uue meedia keelel on isegi eeliseid. See võib kaasa aidata laste keeleoskusele ja loomingulisusele. Lisaks kijrjutatakse täna rohkem – mitte kirju, vaid meile! Me oleme sellega rahul!
Kas sa teadsid?
Gruusia keelt räägib umbes 4 miljonit inimest. Gruusia keel kuulub Lõuna-Kaukaasia keelte hulka. Seda kirjutatakse oma märgisüsteemis, gruusia tähestikus. See kiri koosneb 33 kirjatähest. Neil on sama järjestus, mis kreeka tähestikul. Gruusia kiri pärineb aga aramea keelest. Gruusia keelele on tüüpiline paljud kaashäälikud, mis teineteisele järgneda võivad. Välismaalastele on seetõttu mõned gruusiakeelsed sõnad rasked hääldada. Ka grammatika ei ole nii lihtne. Selles on palju elemente, mida üheski teises keeles ei leidu. Gruusia keele sõnavara jutustab palju Kaukasuse ajaloost. See sisaldab palju sõnu, mis teistest keeltest üle on võetud. Nende keelte hulka kuuluvad näiteks kreeka, pärsia, araabia, vene ja türgi keel. Gruusia keele erilisus on aga selle pikk traditsioon. Gruusia keel kuulub maailma vanimate elavate kultuurikeelte hulka!