Vestmik

et Puuviljad ja toiduained   »   nn Fruits and food

15 [viisteist]

Puuviljad ja toiduained

Puuviljad ja toiduained

15 [femten]

Fruits and food

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Mul on maasikas. Eg--a- e-t--o-db-r. E- h-- e-- j------- E- h-r e-t j-r-b-r- ------------------- Eg har eit jordbær. 0
Mul on kiivi ja melon. E--har --n------og -i- --lon. E- h-- e-- k--- o- e-- m----- E- h-r e-n k-w- o- e-n m-l-n- ----------------------------- Eg har ein kiwi og ein melon. 0
Mul on apelsin ja greip. E- h-- --- -pp--sin -g-e---g---efru--. E- h-- e-- a------- o- e-- g---------- E- h-r e-n a-p-l-i- o- e-n g-a-e-r-k-. -------------------------------------- Eg har ein appelsin og ein grapefrukt. 0
Mul on õun ja mango. Eg--ar --- ep-- og e-n man--. E- h-- e-- e--- o- e-- m----- E- h-r e-t e-l- o- e-n m-n-o- ----------------------------- Eg har eit eple og ein mango. 0
Mul on banaan ja ananass. E- har --- -a-an og ei--------. E- h-- e-- b---- o- e-- a------ E- h-r e-n b-n-n o- e-n a-a-a-. ------------------------------- Eg har ein banan og ein ananas. 0
Ma teen puuviljasalatit. Eg---g-----uk--al--. E- l---- f---------- E- l-g-r f-u-t-a-a-. -------------------- Eg lagar fruktsalat. 0
Ma söön röstsaia. Eg-e- e----i--a-br-d. E- e- e-- r---- b---- E- e- e-t r-s-a b-ø-. --------------------- Eg et eit rista brød. 0
Ma söön võiga röstsaia. Eg--t ris-a-b--d -----m-r. E- e- r---- b--- m-- s---- E- e- r-s-a b-ø- m-d s-ø-. -------------------------- Eg et rista brød med smør. 0
Ma söön või ja marmelaadiga röstsaia. Eg -t-rista b-ød ----sm---og sy---t--. E- e- r---- b--- m-- s--- o- s-------- E- e- r-s-a b-ø- m-d s-ø- o- s-l-e-ø-. -------------------------------------- Eg et rista brød med smør og syltetøy. 0
Ma söön võileiba. E---- -it smø---ø-. E- e- e-- s-------- E- e- e-t s-ø-b-ø-. ------------------- Eg et eit smørbrød. 0
Ma söön margariiniga võileiba. E- e- -it -m-r-rød------a-----n. E- e- e-- s------- m-- m-------- E- e- e-t s-ø-b-ø- m-d m-r-a-i-. -------------------------------- Eg et eit smørbrød med margarin. 0
Ma söön margariini ja tomatiga võileiba. E--et-e---s-ør--ø--m-- --rgar-n--g --mat. E- e- e-- s------- m-- m------- o- t----- E- e- e-t s-ø-b-ø- m-d m-r-a-i- o- t-m-t- ----------------------------------------- Eg et eit smørbrød med margarin og tomat. 0
Meil on vaja leiba ja riisi. Vi-t-e-g -rø--o- r--. V- t---- b--- o- r--- V- t-e-g b-ø- o- r-s- --------------------- Vi treng brød og ris. 0
Meil on vaja kala ja steike. V- -r-ng fi---og -i--a-. V- t---- f--- o- b------ V- t-e-g f-s- o- b-f-a-. ------------------------ Vi treng fisk og biffar. 0
Meil on vaja pitsat ja spagette. Vi--r--g -izz---- -p--he---. V- t---- p---- o- s--------- V- t-e-g p-z-a o- s-a-h-t-i- ---------------------------- Vi treng pizza og spaghetti. 0
Mida meil veel vaja on? Kva -e-r t-e-----? K-- m--- t---- v-- K-a m-i- t-e-g v-? ------------------ Kva meir treng vi? 0
Meil on supi jaoks porgandeid ja tomateid vaja. Vi--r-ng --l--t-- -g-t-mat-- -i- -----. V- t---- g------- o- t------ t-- s----- V- t-e-g g-l-ø-e- o- t-m-t-r t-l s-p-a- --------------------------------------- Vi treng gulrøter og tomatar til suppa. 0
Kus asub kauplus? K-- er d-t-ein-m-t-u--kk? K-- e- d-- e-- m--------- K-r e- d-t e-n m-t-u-i-k- ------------------------- Kor er det ein matbutikk? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Meedia ja keel

Meie keelt mõjutab ka meedia. Eriti suurt rolli mängib uue meedia mõju. Lühisõnumid, e-post ja jututoad on loonud täiesti uue keele. Muidugi on antud keel igas riigis erinev. Samas võib teatud omadusi leida siiski kõigis meediakeeltes. Ennekõike on meile kui kasutajatele oluline kiirus. Kuigi me kirjutame, tahame me luua vahetut suhtlust. Tähendab, me tahame vahetada teavet võimalikult kiiresti. Nii me simuleerime tegelikku vestlust. Nii on meie keel omandanud verbaalse B388 Sõnad või laused on sageli lühendatud. Tavaliselt ei pöörata tähelepanu grammatika ja kirjavahemärkide reeglitele. Õigekiri on vabam ja eessõnu ei kasutata. Meediakeeles väljendatakse tundeid harva. Selle asemel eelistame me kasutada nn emotikone. Need on sümbolid, mis näitavad, mida me hetkel tunneme. Samuti on olemas sõnumite saatmiseks erinevad koodid ja vestluste pidamiseks vastav släng. Meediakeel on seega väga taandatud keel. Kuid kõik (kasutajad) kasutavad seda sarnaselt. Uuringud näitavad, et haridus või intellekt seda ei mõjuta. Noorukitele meeldib eriti palju meediakeelt kasutada. Seepärast arvavad kriitikud, et meie keel on ohus. Teadusmaailmas ei nähta antud nähtust nii pessimistlikult. Sest lapsed suudavad eristada, millal ja kuidas nad kirjutama peavad. Spetsialistid usuvad, et uue meedia keelel on isegi eeliseid. See võib kaasa aidata laste keeleoskusele ja loomingulisusele. Lisaks kijrjutatakse täna rohkem – mitte kirju, vaid meile! Me oleme sellega rahul!
Kas sa teadsid?
Gruusia keelt räägib umbes 4 miljonit inimest. Gruusia keel kuulub Lõuna-Kaukaasia keelte hulka. Seda kirjutatakse oma märgisüsteemis, gruusia tähestikus. See kiri koosneb 33 kirjatähest. Neil on sama järjestus, mis kreeka tähestikul. Gruusia kiri pärineb aga aramea keelest. Gruusia keelele on tüüpiline paljud kaashäälikud, mis teineteisele järgneda võivad. Välismaalastele on seetõttu mõned gruusiakeelsed sõnad rasked hääldada. Ka grammatika ei ole nii lihtne. Selles on palju elemente, mida üheski teises keeles ei leidu. Gruusia keele sõnavara jutustab palju Kaukasuse ajaloost. See sisaldab palju sõnu, mis teistest keeltest üle on võetud. Nende keelte hulka kuuluvad näiteks kreeka, pärsia, araabia, vene ja türgi keel. Gruusia keele erilisus on aga selle pikk traditsioon. Gruusia keel kuulub maailma vanimate elavate kultuurikeelte hulka!