Vestmik

et Küsimuste esitamine 2   »   id Mengajukan pertanyaan 2

63 [kuuskümmend kolm]

Küsimuste esitamine 2

Küsimuste esitamine 2

63 [enam puluh tiga]

Mengajukan pertanyaan 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti indoneesia Mängi Rohkem
Mul on hobi. Saya-mem-l--i -ob-. S--- m------- h---- S-y- m-m-l-k- h-b-. ------------------- Saya memiliki hobi. 0
Ma mängin tennist. S--a------i--te--s. S--- b------ t----- S-y- b-r-a-n t-n-s- ------------------- Saya bermain tenis. 0
Kus on tenniseväljak? Di ---a -apanga- t----? D- m--- l------- t----- D- m-n- l-p-n-a- t-n-s- ----------------------- Di mana lapangan tenis? 0
Kas sul on hobi? A-a------m- memil--i-h-bi? A----- k--- m------- h---- A-a-a- k-m- m-m-l-k- h-b-? -------------------------- Apakah kamu memiliki hobi? 0
Ma mängin jalgpalli. S-y- ber-ain se-a--bo-a. S--- b------ s---- b---- S-y- b-r-a-n s-p-k b-l-. ------------------------ Saya bermain sepak bola. 0
Kus on jalgpalliväljak? D- ---a-l-p-n-a----------l-? D- m--- l------- s---- b---- D- m-n- l-p-n-a- s-p-k b-l-? ---------------------------- Di mana lapangan sepak bola? 0
Mu käevars on valus. L---an-say- sa-i-. L----- s--- s----- L-n-a- s-y- s-k-t- ------------------ Lengan saya sakit. 0
Mu jalg ja käsi valutavad ka. K--i dan -a--an-s--- juga-sakit. K--- d-- t----- s--- j--- s----- K-k- d-n t-n-a- s-y- j-g- s-k-t- -------------------------------- Kaki dan tangan saya juga sakit. 0
Kus on arst? D- -a---d-k---? D- m--- d------ D- m-n- d-k-e-? --------------- Di mana dokter? 0
Mul on auto. S-y--me---iki -obil. S--- m------- m----- S-y- m-m-l-k- m-b-l- -------------------- Saya memiliki mobil. 0
Mul on ka mootorratas. S--a-j-g- m-m----i--------m-t--. S--- j--- m------- s----- m----- S-y- j-g- m-m-l-k- s-p-d- m-t-r- -------------------------------- Saya juga memiliki sepeda motor. 0
Kus on parkla? D--ma---l--a--a---ar--r? D- m--- l------- p------ D- m-n- l-p-n-a- p-r-i-? ------------------------ Di mana lapangan parkir? 0
Mul on kampsun. S--- me--l-k--se-ua--s-e-e-. S--- m------- s----- s------ S-y- m-m-l-k- s-b-a- s-e-e-. ---------------------------- Saya memiliki sebuah sweter. 0
Mul on jakk ja teksad. S-ya -uga ---i-ik- j-k-t dan -in. S--- j--- m------- j---- d-- j--- S-y- j-g- m-m-l-k- j-k-t d-n j-n- --------------------------------- Saya juga memiliki jaket dan jin. 0
Kus on pesumasin? D- mana m-s---c-c-? D- m--- m---- c---- D- m-n- m-s-n c-c-? ------------------- Di mana mesin cuci? 0
Mul on taldrik. S--a-me-p--ya- se-ua----r-ng. S--- m-------- s----- p------ S-y- m-m-u-y-i s-b-a- p-r-n-. ----------------------------- Saya mempunyai sebuah piring. 0
Mul on nuga, kahvel ja lusikas. S-ya m-m-u--ai ---au---a-p- -an s---ok. S--- m-------- p----- g---- d-- s------ S-y- m-m-u-y-i p-s-u- g-r-u d-n s-n-o-. --------------------------------------- Saya mempunyai pisau, garpu dan sendok. 0
Kus on sool ja pipar? Di-ma-- gara--d----e-i-a? D- m--- g---- d-- m------ D- m-n- g-r-m d-n m-r-c-? ------------------------- Di mana garam dan merica? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keha reageerib kõnele

Kõne töödeldakse meie ajus Meie aju muutub aktiivseks, kui me kuulame või loeme. Seda saab mõõta kasutades erinevaid meetodeid. Kuid keelelistele ärritustele ei reageeri vaid aju. Viimased uuringud näitavad, et kõne aktiveerib ka meie keha. Kuuldes või lugedes teatud sõnu hakkab meie keha tööle. Ennekõike peetakse silmas sõnu, mis kirjeldavad füüsilisi reaktsioone. Heaks näiteks on sõna naeratus. Kui me antud sõna loeme, liigutame me oma ‘naerulihaseid’. Ka negatiivsetel sõnadel on mõõdetav mõju. Siin võib näiteks tuua sõna valu . Seda sõna lugedes tekib meie kehal selge valuline reaktsioon. Võiks öelda, et me jäljendame seda, mida me loeme või kuuleme. Mida elavam on sõna, seda rohkem me reageerime. Täpsel kirjeldusel on seega ka tugevam reaktsioon. Vastavas teadustöös uuriti keha aktiivsust. Katsealustele näidati erinevaid sõnu. Seal olid positiivseid ja negatiivseid sõnu. Katse käigus muutusid katsealuste näoilmed. Võis märgata nii suu kui ka otsaesise erinevat liikumist. See tõestab, et kõnel on meile tugev mõju. Sõnad on midagi enamat kui lihtsalt suhtlusvahend. Meie aju tõlgib kõne ka kehakeelde. Kuidas see täpselt töötab, pole siiani veel välja uuritud. On võimalik, et uuringu tulemustest on ka kasu. Arstid on arutlemas selle üle, kuidas paremini patsientide ravida. Paljud haiged peavad käima pikaajalises teraapias. Ja selle käigus toimub palju rääkimist ...