Vestmik

et Kehaosad   »   id Bagian-bagian tubuh

58 [viiskümmend kaheksa]

Kehaosad

Kehaosad

58 [lima puluh delapan]

Bagian-bagian tubuh

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti indoneesia Mängi Rohkem
Ma joonistan meest. Sa------g-a-b-r---orang --ia. Saya menggambar seorang pria. S-y- m-n-g-m-a- s-o-a-g p-i-. ----------------------------- Saya menggambar seorang pria. 0
Esiteks pea. P--ta-a-ta-a kep-lany-. Pertama-tama kepalanya. P-r-a-a-t-m- k-p-l-n-a- ----------------------- Pertama-tama kepalanya. 0
Mees kannab mütsi. Pr-a-i-u mema-a--top-. Pria itu memakai topi. P-i- i-u m-m-k-i t-p-. ---------------------- Pria itu memakai topi. 0
Juukseid ei ole näha. Ram-utnya-t---- ---iha-a-. Rambutnya tidak kelihatan. R-m-u-n-a t-d-k k-l-h-t-n- -------------------------- Rambutnya tidak kelihatan. 0
Kõrvu ei ole samuti näha. Teli---n---jug- -id-k k--ih-t--. Telinganya juga tidak kelihatan. T-l-n-a-y- j-g- t-d-k k-l-h-t-n- -------------------------------- Telinganya juga tidak kelihatan. 0
Selga ei ole ka näha. Pu-ggu-g-ya-ju----i-ak-k----at-n. Punggungnya juga tidak kelihatan. P-n-g-n-n-a j-g- t-d-k k-l-h-t-n- --------------------------------- Punggungnya juga tidak kelihatan. 0
Ma joonistan silmad ja suu. Saya--e---a--a------ -a--m-lu--ya. Saya menggambar mata dan mulutnya. S-y- m-n-g-m-a- m-t- d-n m-l-t-y-. ---------------------------------- Saya menggambar mata dan mulutnya. 0
Mees tantsib ja naerab. P-i- i-- ber-ans--d-n-te---w-. Pria itu berdansa dan tertawa. P-i- i-u b-r-a-s- d-n t-r-a-a- ------------------------------ Pria itu berdansa dan tertawa. 0
Mehel on pikk nina. Pria -tu m-m-u--a----d--- --ng --n---g. Pria itu mempunyai hidung yang panjang. P-i- i-u m-m-u-y-i h-d-n- y-n- p-n-a-g- --------------------------------------- Pria itu mempunyai hidung yang panjang. 0
Ta kannab keppi käes. Di--me-eg--- to-g-at -i -a--a-nya. Dia memegang tongkat di tangannya. D-a m-m-g-n- t-n-k-t d- t-n-a-n-a- ---------------------------------- Dia memegang tongkat di tangannya. 0
Ta kannab ka salli ümber kaela. D-a --nge-akan -y----- -eher--a. Dia mengenakan syal di lehernya. D-a m-n-e-a-a- s-a- d- l-h-r-y-. -------------------------------- Dia mengenakan syal di lehernya. 0
On talv ja külm. I-i -usim-d-ngin da---ua-a------ng-n. Ini musim dingin dan cuacanya dingin. I-i m-s-m d-n-i- d-n c-a-a-y- d-n-i-. ------------------------------------- Ini musim dingin dan cuacanya dingin. 0
Käed on tugevad. Ta--a---- ku--. Tangannya kuat. T-n-a-n-a k-a-. --------------- Tangannya kuat. 0
Jalad on samuti tugevad. Ka---ya-j-g--k-a-. Kakinya juga kuat. K-k-n-a j-g- k-a-. ------------------ Kakinya juga kuat. 0
See mees on lumest. P--a --u -e-b-a---a-- salju. Pria itu terbuat dari salju. P-i- i-u t-r-u-t d-r- s-l-u- ---------------------------- Pria itu terbuat dari salju. 0
Ta ei kanna pükse ega mantlit. Dia---d-k -enge-aka- ---a-a-d-n -a---l. Dia tidak mengenakan celana dan mantel. D-a t-d-k m-n-e-a-a- c-l-n- d-n m-n-e-. --------------------------------------- Dia tidak mengenakan celana dan mantel. 0
Kuid see mees ei külmeta. T----p-i- i---t-da- ------ina-. Tapi pria itu tidak kedinginan. T-p- p-i- i-u t-d-k k-d-n-i-a-. ------------------------------- Tapi pria itu tidak kedinginan. 0
Ta on lumemees. D-a--tu b---ka----ju. Dia itu boneka salju. D-a i-u b-n-k- s-l-u- --------------------- Dia itu boneka salju. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Meie esivanemate keel

Keeleteadlased saavad analüüsida kaasaegseid keeli. Seda saab teha mitmel erineval moel. Aga kuidas rääkisid inimesed tuhandeid aastaid tagasi? Sellele küsimusele on palju keerulisem vastata. Sellest hoolimata veedavad teadlased sellele vastuse leidmiseks aastaid. Nad tahaksid välja selgitada, kuidas inimesed varasemal ajal rääkisid. Et seda teha, üritavad nad rekonstrueerida muistseid kõnevorme. Ameerika teadlased on nüüd teinud põneva avastuse. Nad analüüsisid enam kui 2000 keelt. Eelkõige analüüsisid nad keelte lausestruktuure. Uuringu tulemus oli väga huvitav. Umbes poolte keelte lauseehitus järgis mustrit SOV. See tähendab, et lausete sõnade järgjekorra muster on: subjekt, objekt ja verb. Rohkem kui 700 keelt järgivad mustrit S-V-O. Ja umbes 160 keeles on mustriks hoopis VSO. Ainult umbes 40 keelt kasutavad mustriga V-O-S. 120 keelt on mingite mustrite hübriidid. Samas OVS ja OSV-d esineb märkimisväärselt vähem. Enamik analüüsitud keeli kasutab mustrit SOV. Näiteks võib siin tuua pärsia, jaapani ja türgi keele. Enamik elavaid keeli kasutab aga SVO mustrit. Tänapäeval domineerib antud muster indoeuroopa keelkonnas. Teadlased usuvad, et varasemalt oli ka seal kasutuses SOV. Kõik keeled põhinevad samal süsteemil. Kuid siis keeled hargnesid. Me ei tea veel, kuidas see täpselt juhtus. Kuid lausestruktuuride mitmekesistumisel pidi olema mingi põhjus. Kuna evolutsiooni puhul valitseb see, kellel on mingi eelis...