Vestmik

et Puuviljad ja toiduained   »   no Frukt og matvarer

15 [viisteist]

Puuviljad ja toiduained

Puuviljad ja toiduained

15 [femten]

Frukt og matvarer

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Mul on maasikas. Jeg har -t-jo--bær. J-- h-- e- j------- J-g h-r e- j-r-b-r- ------------------- Jeg har et jordbær. 0
Mul on kiivi ja melon. Je- har ---kiwi ----n --lon. J-- h-- e- k--- o- e- m----- J-g h-r e- k-w- o- e- m-l-n- ---------------------------- Jeg har en kiwi og en melon. 0
Mul on apelsin ja greip. Je--ha- -n a--e-si- og en--rap--r---. J-- h-- e- a------- o- e- g---------- J-g h-r e- a-p-l-i- o- e- g-a-e-r-k-. ------------------------------------- Jeg har en appelsin og en grapefrukt. 0
Mul on õun ja mango. Jeg ha- et e-l- -g--n -a-g-. J-- h-- e- e--- o- e- m----- J-g h-r e- e-l- o- e- m-n-o- ---------------------------- Jeg har et eple og en mango. 0
Mul on banaan ja ananass. J-g h-- ---ban---og -n---an-s. J-- h-- e- b---- o- e- a------ J-g h-r e- b-n-n o- e- a-a-a-. ------------------------------ Jeg har en banan og en ananas. 0
Ma teen puuviljasalatit. J-- l-g-r -----s-lat. J-- l---- f---------- J-g l-g-r f-u-t-a-a-. --------------------- Jeg lager fruktsalat. 0
Ma söön röstsaia. J-- sp-s-r-en-toast. J-- s----- e- t----- J-g s-i-e- e- t-a-t- -------------------- Jeg spiser en toast. 0
Ma söön võiga röstsaia. Je----ise--en-toa---me- -m--. J-- s----- e- t---- m-- s---- J-g s-i-e- e- t-a-t m-d s-ø-. ----------------------------- Jeg spiser en toast med smør. 0
Ma söön või ja marmelaadiga röstsaia. Je- s--s---e- --a---med ---r og-s-l-etø-. J-- s----- e- t---- m-- s--- o- s-------- J-g s-i-e- e- t-a-t m-d s-ø- o- s-l-e-ø-. ----------------------------------------- Jeg spiser en toast med smør og syltetøy. 0
Ma söön võileiba. Jeg--p------t --ør-r--. J-- s----- e- s-------- J-g s-i-e- e- s-ø-b-ø-. ----------------------- Jeg spiser et smørbrød. 0
Ma söön margariiniga võileiba. Jeg spis-r-e- s--rb--d m-- -a-garin. J-- s----- e- s------- m-- m-------- J-g s-i-e- e- s-ø-b-ø- m-d m-r-a-i-. ------------------------------------ Jeg spiser et smørbrød med margarin. 0
Ma söön margariini ja tomatiga võileiba. Jeg---is-r et ---rbr-- med----garin -g-t----. J-- s----- e- s------- m-- m------- o- t----- J-g s-i-e- e- s-ø-b-ø- m-d m-r-a-i- o- t-m-t- --------------------------------------------- Jeg spiser et smørbrød med margarin og tomat. 0
Meil on vaja leiba ja riisi. Vi--r---e--b-ø- og --s. V- t------ b--- o- r--- V- t-e-g-r b-ø- o- r-s- ----------------------- Vi trenger brød og ris. 0
Meil on vaja kala ja steike. Vi -re--e- --s- -- -iff. V- t------ f--- o- b---- V- t-e-g-r f-s- o- b-f-. ------------------------ Vi trenger fisk og biff. 0
Meil on vaja pitsat ja spagette. V--t-en--r-pi-z- og-sp-gett-. V- t------ p---- o- s-------- V- t-e-g-r p-z-a o- s-a-e-t-. ----------------------------- Vi trenger pizza og spagetti. 0
Mida meil veel vaja on? Hv- mer t-eng-r -i? H-- m-- t------ v-- H-a m-r t-e-g-r v-? ------------------- Hva mer trenger vi? 0
Meil on supi jaoks porgandeid ja tomateid vaja. V----e-g-r-g-l-ø-t-r og-t---te---il--uppen. V- t------ g-------- o- t------ t-- s------ V- t-e-g-r g-l-ø-t-r o- t-m-t-r t-l s-p-e-. ------------------------------------------- Vi trenger gulrøtter og tomater til suppen. 0
Kus asub kauplus? Hvo---r-det--n matbu-i-k? H--- e- d-- e- m--------- H-o- e- d-t e- m-t-u-i-k- ------------------------- Hvor er det en matbutikk? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Meedia ja keel

Meie keelt mõjutab ka meedia. Eriti suurt rolli mängib uue meedia mõju. Lühisõnumid, e-post ja jututoad on loonud täiesti uue keele. Muidugi on antud keel igas riigis erinev. Samas võib teatud omadusi leida siiski kõigis meediakeeltes. Ennekõike on meile kui kasutajatele oluline kiirus. Kuigi me kirjutame, tahame me luua vahetut suhtlust. Tähendab, me tahame vahetada teavet võimalikult kiiresti. Nii me simuleerime tegelikku vestlust. Nii on meie keel omandanud verbaalse B388 Sõnad või laused on sageli lühendatud. Tavaliselt ei pöörata tähelepanu grammatika ja kirjavahemärkide reeglitele. Õigekiri on vabam ja eessõnu ei kasutata. Meediakeeles väljendatakse tundeid harva. Selle asemel eelistame me kasutada nn emotikone. Need on sümbolid, mis näitavad, mida me hetkel tunneme. Samuti on olemas sõnumite saatmiseks erinevad koodid ja vestluste pidamiseks vastav släng. Meediakeel on seega väga taandatud keel. Kuid kõik (kasutajad) kasutavad seda sarnaselt. Uuringud näitavad, et haridus või intellekt seda ei mõjuta. Noorukitele meeldib eriti palju meediakeelt kasutada. Seepärast arvavad kriitikud, et meie keel on ohus. Teadusmaailmas ei nähta antud nähtust nii pessimistlikult. Sest lapsed suudavad eristada, millal ja kuidas nad kirjutama peavad. Spetsialistid usuvad, et uue meedia keelel on isegi eeliseid. See võib kaasa aidata laste keeleoskusele ja loomingulisusele. Lisaks kijrjutatakse täna rohkem – mitte kirju, vaid meile! Me oleme sellega rahul!
Kas sa teadsid?
Gruusia keelt räägib umbes 4 miljonit inimest. Gruusia keel kuulub Lõuna-Kaukaasia keelte hulka. Seda kirjutatakse oma märgisüsteemis, gruusia tähestikus. See kiri koosneb 33 kirjatähest. Neil on sama järjestus, mis kreeka tähestikul. Gruusia kiri pärineb aga aramea keelest. Gruusia keelele on tüüpiline paljud kaashäälikud, mis teineteisele järgneda võivad. Välismaalastele on seetõttu mõned gruusiakeelsed sõnad rasked hääldada. Ka grammatika ei ole nii lihtne. Selles on palju elemente, mida üheski teises keeles ei leidu. Gruusia keele sõnavara jutustab palju Kaukasuse ajaloost. See sisaldab palju sõnu, mis teistest keeltest üle on võetud. Nende keelte hulka kuuluvad näiteks kreeka, pärsia, araabia, vene ja türgi keel. Gruusia keele erilisus on aga selle pikk traditsioon. Gruusia keel kuulub maailma vanimate elavate kultuurikeelte hulka!