Vestmik

et Omastavad asesõnad 2   »   id Kepunyaan 2

67 [kuuskümmend seitse]

Omastavad asesõnad 2

Omastavad asesõnad 2

67 [enam puluh tujuh]

Kepunyaan 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti indoneesia Mängi Rohkem
prillid k--a-ata kacamata k-c-m-t- -------- kacamata 0
Ta unustas oma prillid. D-- -u-a-ka--ma-a-y-. Dia lupa kacamatanya. D-a l-p- k-c-m-t-n-a- --------------------- Dia lupa kacamatanya. 0
Kuhu ta siis oma prillid jättis? D- -a-- -i- ---yi--an ka-ama-----? Di mana dia menyimpan kacamatanya? D- m-n- d-a m-n-i-p-n k-c-m-t-n-a- ---------------------------------- Di mana dia menyimpan kacamatanya? 0
kell j-m jam j-m --- jam 0
Ta kell on katki. Jam--- r---k. Jamnya rusak. J-m-y- r-s-k- ------------- Jamnya rusak. 0
Kell ripub seinal. Jam--a -e-ga-tung -i-di---ng. Jamnya tergantung di dinding. J-m-y- t-r-a-t-n- d- d-n-i-g- ----------------------------- Jamnya tergantung di dinding. 0
pass pa--or paspor p-s-o- ------ paspor 0
Ta kaotas enda passi. Dia-k----a--an--as-or---. Dia kehilangan paspornya. D-a k-h-l-n-a- p-s-o-n-a- ------------------------- Dia kehilangan paspornya. 0
Kuhu ta siis enda passi jättis? Di m-n- di- m------kan-pa-po----? Di mana dia meletakkan paspornya? D- m-n- d-a m-l-t-k-a- p-s-o-n-a- --------------------------------- Di mana dia meletakkan paspornya? 0
nad – nende me-e-a-- ---ik ---eka mereka – milik mereka m-r-k- – m-l-k m-r-k- --------------------- mereka – milik mereka 0
Need lapsed ei leia endi vanemaid. A-a---n-k-tida- d--a------m--an ----- -u--m-r-ka. Anak-anak tidak dapat menemukan orang tua mereka. A-a---n-k t-d-k d-p-t m-n-m-k-n o-a-g t-a m-r-k-. ------------------------------------------------- Anak-anak tidak dapat menemukan orang tua mereka. 0
Aga sealt nende vanemad tulevadki! Ta-i d-t-n- --g--o-ang---a m-re--! Tapi datang juga orang tua mereka! T-p- d-t-n- j-g- o-a-g t-a m-r-k-! ---------------------------------- Tapi datang juga orang tua mereka! 0
Teie – teie A--a – m-l-k-Anda -l-ki----i) Anda – milik Anda (laki-laki) A-d- – m-l-k A-d- (-a-i-l-k-) ----------------------------- Anda – milik Anda (laki-laki) 0
Kuidas teie reis oli, härra Müller? Ba--i---a---r--l-n-- -n-a, -ak--ü---r? Bagaimana perjalanan Anda, Pak Müller? B-g-i-a-a p-r-a-a-a- A-d-, P-k M-l-e-? -------------------------------------- Bagaimana perjalanan Anda, Pak Müller? 0
Kus on teie naine, härra Müller? Di-man- i--r---n--- Pak Müller? Di mana istri Anda, Pak Müller? D- m-n- i-t-i A-d-, P-k M-l-e-? ------------------------------- Di mana istri Anda, Pak Müller? 0
Teie – teie Anda---m---- ---a--p--e-p--n) Anda – milik Anda (perempuan) A-d- – m-l-k A-d- (-e-e-p-a-) ----------------------------- Anda – milik Anda (perempuan) 0
Kuidas teie reis oli, proua Schmidt? B--ai-ana--er-a-an---A-d-- Ibu-Sc---d-? Bagaimana perjalanan Anda, Ibu Schmidt? B-g-i-a-a p-r-a-a-a- A-d-, I-u S-h-i-t- --------------------------------------- Bagaimana perjalanan Anda, Ibu Schmidt? 0
Kus on teie mees, proua Schmidt? D----n---ua-- A-d-- Ibu Sc-m-dt? Di mana suami Anda, Ibu Schmidt? D- m-n- s-a-i A-d-, I-u S-h-i-t- -------------------------------- Di mana suami Anda, Ibu Schmidt? 0

Rääkimise teeb võimalikuks geneetiline mutatsioon

Inimene on ainus elav olend Maal, kes oskab rääkida. See eristab teda loomadest ja taimedest. Loomulikult ka loomad ja taimed suhtlevad üksteisega. Kuid nad ei suhtle keeruliste silpidega keeles Aga miks inimene räägib? Rääkimiseks on vaja teatud füüsikalisi omadusi Need füüsikalised omadused on olemas vaid inimesel. Kuid see ei tähenda tingimata, et inimene need välja arendas. Evolutsioonis ei juhtu midagi põhjuseta. Mingil hetkel hakkas inimene rääkima. Me ei tea veel, millal see täpselt oli. Aga midagi pidi juhtuma, et inimene rääkima hakkas. Teadlased usuvad, et selle põhjuseks on geneetiline mutatsioon. Antropoloogid on võrrelnud erinevate elusolendite geneetilist materjali. On teada, et kõnet mõjutab üks konkreetne geen. Inimestel, kellel see geen on kahjustunud, on kõnehäired. Nad ei suuda ennast hästi väljendada ja nende jaoks on sõnu raske aeg mõista. See geeni uuriti inimestel, ahvidel ja hiirtel. Inimestel ja šimpansitel on see väga sarnane. Välja saab tuua vaid kaks väikest erinevust. Kuid need erinevused annavad oma olemasolust ajule märku. Koos teiste geenidega mõjutavad nad teatud aju protsesse. Seepärast suudavad inimesed rääkida ja ahvid ei suuda. Kuid inimkeele mõistatus ei ole veel lahendatud. Kõne tekkimiseks ei piisa vaid geeni mutatsioonist. Teadlased implanteerisid inimese geenivariandi hiirtele. See ei andnud neile rääkimisvõimet ... Aga nende piiksumine tegi üsna palju lärmi!