Vestmik

et Puuviljad ja toiduained   »   sv Frukter och livsmedel

15 [viisteist]

Puuviljad ja toiduained

Puuviljad ja toiduained

15 [femton]

Frukter och livsmedel

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Mul on maasikas. J-g -ar-e---ord--b--. J-- h-- e- j--------- J-g h-r e- j-r-g-b-e- --------------------- Jag har en jordgubbe. 0
Mul on kiivi ja melon. Ja- h-- e---iwi oc- en me--n. J-- h-- e- k--- o-- e- m----- J-g h-r e- k-w- o-h e- m-l-n- ----------------------------- Jag har en kiwi och en melon. 0
Mul on apelsin ja greip. J-g ha---n --e-sin-o-h -n -----fr-kt. J-- h-- e- a------ o-- e- g---------- J-g h-r e- a-e-s-n o-h e- g-a-e-r-k-. ------------------------------------- Jag har en apelsin och en grapefrukt. 0
Mul on õun ja mango. J-- h-r-et- ä--le o-h-en--ango. J-- h-- e-- ä---- o-- e- m----- J-g h-r e-t ä-p-e o-h e- m-n-o- ------------------------------- Jag har ett äpple och en mango. 0
Mul on banaan ja ananass. J-g--ar e- bana----h--- a--na-. J-- h-- e- b---- o-- e- a------ J-g h-r e- b-n-n o-h e- a-a-a-. ------------------------------- Jag har en banan och en ananas. 0
Ma teen puuviljasalatit. J-----r--n fr-----l--d. J-- g-- e- f----------- J-g g-r e- f-u-t-a-l-d- ----------------------- Jag gör en fruktsallad. 0
Ma söön röstsaia. Jag-ä--r---t--o-t-t-b-öd. J-- ä--- e-- r----- b---- J-g ä-e- e-t r-s-a- b-ö-. ------------------------- Jag äter ett rostat bröd. 0
Ma söön võiga röstsaia. Ja- ät-r-e-t-ro---- -röd---d -mör. J-- ä--- e-- r----- b--- m-- s---- J-g ä-e- e-t r-s-a- b-ö- m-d s-ö-. ---------------------------------- Jag äter ett rostat bröd med smör. 0
Ma söön või ja marmelaadiga röstsaia. Jag -t-r e-- ---tat---ö- me- -mö--o-----rmel--. J-- ä--- e-- r----- b--- m-- s--- o-- m-------- J-g ä-e- e-t r-s-a- b-ö- m-d s-ö- o-h m-r-e-a-. ----------------------------------------------- Jag äter ett rostat bröd med smör och marmelad. 0
Ma söön võileiba. Jag ---r--n-smör-å-. J-- ä--- e- s------- J-g ä-e- e- s-ö-g-s- -------------------- Jag äter en smörgås. 0
Ma söön margariiniga võileiba. J-g ä--r -- s-ör-----e- ma-g--i-. J-- ä--- e- s------ m-- m-------- J-g ä-e- e- s-ö-g-s m-d m-r-a-i-. --------------------------------- Jag äter en smörgås med margarin. 0
Ma söön margariini ja tomatiga võileiba. J-g -t----n-sm-r-å----- m---a--- oc- --ma-. J-- ä--- e- s------ m-- m------- o-- t----- J-g ä-e- e- s-ö-g-s m-d m-r-a-i- o-h t-m-t- ------------------------------------------- Jag äter en smörgås med margarin och tomat. 0
Meil on vaja leiba ja riisi. V- behö-er---öd--c---i-. V- b------ b--- o-- r--- V- b-h-v-r b-ö- o-h r-s- ------------------------ Vi behöver bröd och ris. 0
Meil on vaja kala ja steike. Vi--e-ö--r f--- oc--b---ar. V- b------ f--- o-- b------ V- b-h-v-r f-s- o-h b-f-a-. --------------------------- Vi behöver fisk och biffar. 0
Meil on vaja pitsat ja spagette. V--beh--e- --z----ch -p-g-e--i. V- b------ p---- o-- s--------- V- b-h-v-r p-z-a o-h s-a-h-t-i- ------------------------------- Vi behöver pizza och spaghetti. 0
Mida meil veel vaja on? Vad---------vi ---? V-- b------ v- m--- V-d b-h-v-r v- m-r- ------------------- Vad behöver vi mer? 0
Meil on supi jaoks porgandeid ja tomateid vaja. Vi ---öve- -o-ö-ter -c- ----ter fö- -op--n. V- b------ m------- o-- t------ f-- s------ V- b-h-v-r m-r-t-e- o-h t-m-t-r f-r s-p-a-. ------------------------------------------- Vi behöver morötter och tomater för soppan. 0
Kus asub kauplus? Var---nns-en-s-o--a----d? V-- f---- e- s----------- V-r f-n-s e- s-o-m-r-n-d- ------------------------- Var finns en stormarknad? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Meedia ja keel

Meie keelt mõjutab ka meedia. Eriti suurt rolli mängib uue meedia mõju. Lühisõnumid, e-post ja jututoad on loonud täiesti uue keele. Muidugi on antud keel igas riigis erinev. Samas võib teatud omadusi leida siiski kõigis meediakeeltes. Ennekõike on meile kui kasutajatele oluline kiirus. Kuigi me kirjutame, tahame me luua vahetut suhtlust. Tähendab, me tahame vahetada teavet võimalikult kiiresti. Nii me simuleerime tegelikku vestlust. Nii on meie keel omandanud verbaalse B388 Sõnad või laused on sageli lühendatud. Tavaliselt ei pöörata tähelepanu grammatika ja kirjavahemärkide reeglitele. Õigekiri on vabam ja eessõnu ei kasutata. Meediakeeles väljendatakse tundeid harva. Selle asemel eelistame me kasutada nn emotikone. Need on sümbolid, mis näitavad, mida me hetkel tunneme. Samuti on olemas sõnumite saatmiseks erinevad koodid ja vestluste pidamiseks vastav släng. Meediakeel on seega väga taandatud keel. Kuid kõik (kasutajad) kasutavad seda sarnaselt. Uuringud näitavad, et haridus või intellekt seda ei mõjuta. Noorukitele meeldib eriti palju meediakeelt kasutada. Seepärast arvavad kriitikud, et meie keel on ohus. Teadusmaailmas ei nähta antud nähtust nii pessimistlikult. Sest lapsed suudavad eristada, millal ja kuidas nad kirjutama peavad. Spetsialistid usuvad, et uue meedia keelel on isegi eeliseid. See võib kaasa aidata laste keeleoskusele ja loomingulisusele. Lisaks kijrjutatakse täna rohkem – mitte kirju, vaid meile! Me oleme sellega rahul!
Kas sa teadsid?
Gruusia keelt räägib umbes 4 miljonit inimest. Gruusia keel kuulub Lõuna-Kaukaasia keelte hulka. Seda kirjutatakse oma märgisüsteemis, gruusia tähestikus. See kiri koosneb 33 kirjatähest. Neil on sama järjestus, mis kreeka tähestikul. Gruusia kiri pärineb aga aramea keelest. Gruusia keelele on tüüpiline paljud kaashäälikud, mis teineteisele järgneda võivad. Välismaalastele on seetõttu mõned gruusiakeelsed sõnad rasked hääldada. Ka grammatika ei ole nii lihtne. Selles on palju elemente, mida üheski teises keeles ei leidu. Gruusia keele sõnavara jutustab palju Kaukasuse ajaloost. See sisaldab palju sõnu, mis teistest keeltest üle on võetud. Nende keelte hulka kuuluvad näiteks kreeka, pärsia, araabia, vene ja türgi keel. Gruusia keele erilisus on aga selle pikk traditsioon. Gruusia keel kuulub maailma vanimate elavate kultuurikeelte hulka!