Vestmik

et Rongis   »   ru В поезде

34 [kolmkümmend neli]

Rongis

Rongis

34 [тридцать четыре]

34 [tridtsatʹ chetyre]

В поезде

[V poyezde]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti vene Mängi Rohkem
Kas see on rong Berliini? Это-п---- ---Бе-ли-а? Э-- п---- д- Б------- Э-о п-е-д д- Б-р-и-а- --------------------- Это поезд до Берлина? 0
Eto---yez- d- Ber--na? E-- p----- d- B------- E-o p-y-z- d- B-r-i-a- ---------------------- Eto poyezd do Berlina?
Millal rong väljub? К-г------т--ое-д---пра-л-е---? К---- э--- п---- о------------ К-г-а э-о- п-е-д о-п-а-л-е-с-? ------------------------------ Когда этот поезд отправляется? 0
Kog-----o--po-----ot-r-vly--e---a? K---- e--- p----- o--------------- K-g-a e-o- p-y-z- o-p-a-l-a-e-s-a- ---------------------------------- Kogda etot poyezd otpravlyayetsya?
Millal jõuab rong Berliini? Ко----эт-т-п-е-д -ри--ва---в-Б-р-и-? К---- э--- п---- п-------- в Б------ К-г-а э-о- п-е-д п-и-ы-а-т в Б-р-и-? ------------------------------------ Когда этот поезд прибывает в Берлин? 0
Ko-da-eto- poye-d pr--yv-yet v B--l-n? K---- e--- p----- p--------- v B------ K-g-a e-o- p-y-z- p-i-y-a-e- v B-r-i-? -------------------------------------- Kogda etot poyezd pribyvayet v Berlin?
Vabandust, kas ma saaksin mööda? Из-ините,-ра--е------ро-т-? И-------- р-------- п------ И-в-н-т-, р-з-е-и-е п-о-т-? --------------------------- Извините, разрешите пройти? 0
I-v-nite- r-zre---t--pr-yti? I-------- r--------- p------ I-v-n-t-, r-z-e-h-t- p-o-t-? ---------------------------- Izvinite, razreshite proyti?
Ma arvan, et see on minu koht. П--мое-у- э-- -о- -ес--. П-------- э-- м-- м----- П---о-м-, э-о м-ё м-с-о- ------------------------ По-моему, это моё место. 0
P---oy-----et- -oy--m---o. P--------- e-- m--- m----- P---o-e-u- e-o m-y- m-s-o- -------------------------- Po-moyemu, eto moyë mesto.
Ma arvan, et te istute minu kohal. П--моему- -ы-----т---а -о-- -----. П-------- в- с----- н- м--- м----- П---о-м-, в- с-д-т- н- м-ё- м-с-е- ---------------------------------- По-моему, вы сидите на моём месте. 0
Po-moy-mu,-vy-sidite -- m-yë- --st-. P--------- v- s----- n- m---- m----- P---o-e-u- v- s-d-t- n- m-y-m m-s-e- ------------------------------------ Po-moyemu, vy sidite na moyëm meste.
Kus on magamisvagun? Гд--сп-л--ы--в-гон? Г-- с------- в----- Г-е с-а-ь-ы- в-г-н- ------------------- Где спальный вагон? 0
G-e --a--n-y --go-? G-- s------- v----- G-e s-a-ʹ-y- v-g-n- ------------------- Gde spalʹnyy vagon?
Magamisvagun on rongi tagumises otsas. Спа---ый--аг-- - --н-- п---да. С------- в---- в к---- п------ С-а-ь-ы- в-г-н в к-н-е п-е-д-. ------------------------------ Спальный вагон в конце поезда. 0
S--lʹ-y- -a--n v ----se po----a. S------- v---- v k----- p------- S-a-ʹ-y- v-g-n v k-n-s- p-y-z-a- -------------------------------- Spalʹnyy vagon v kontse poyezda.
Ja kus on restoranivagun? – Eesotsas. А г-е в------ес-------- В-г--о-е п--зда. А г-- в-------------- – В г----- п------ А г-е в-г-н-р-с-о-а-? – В г-л-в- п-е-д-. ---------------------------------------- А где вагон-ресторан? – В голове поезда. 0
A-g-e v-g-n-rest-ra-? - - g-lo-e-p---z--. A g-- v-------------- – V g----- p------- A g-e v-g-n-r-s-o-a-? – V g-l-v- p-y-z-a- ----------------------------------------- A gde vagon-restoran? – V golove poyezda.
Kas ma võin all magada? М---о-я--уду-с--ть на-н-ж--й --лке? М---- я б--- с---- н- н----- п----- М-ж-о я б-д- с-а-ь н- н-ж-е- п-л-е- ----------------------------------- Можно я буду спать на нижней полке? 0
Mozh-- -a b-------t- -a--i-h-e- pol-e? M----- y- b--- s---- n- n------ p----- M-z-n- y- b-d- s-a-ʹ n- n-z-n-y p-l-e- -------------------------------------- Mozhno ya budu spatʹ na nizhney polke?
Kas ma võin keskel magada? М--н- --б--у---ат- н- -р---ей-по--е? М---- я б--- с---- н- с------ п----- М-ж-о я б-д- с-а-ь н- с-е-н-й п-л-е- ------------------------------------ Можно я буду спать на средней полке? 0
M-zh---y- b----sp----n---re---y---l-e? M----- y- b--- s---- n- s------ p----- M-z-n- y- b-d- s-a-ʹ n- s-e-n-y p-l-e- -------------------------------------- Mozhno ya budu spatʹ na sredney polke?
Kas ma võin üleval magada? М---о-----ду с-ать-----ерх-е- п-лк-? М---- я б--- с---- н- в------ п----- М-ж-о я б-д- с-а-ь н- в-р-н-й п-л-е- ------------------------------------ Можно я буду спать на верхней полке? 0
Mozhno ya -u-- s-at--n- v--kh--- -ol-e? M----- y- b--- s---- n- v------- p----- M-z-n- y- b-d- s-a-ʹ n- v-r-h-e- p-l-e- --------------------------------------- Mozhno ya budu spatʹ na verkhney polke?
Millal me piirile jõuame? К--да--ы -у-ем-на---а---е? К---- м- б---- н- г------- К-г-а м- б-д-м н- г-а-и-е- -------------------------- Когда мы будем на границе? 0
K--d- my -u--m--a--r----s-? K---- m- b---- n- g-------- K-g-a m- b-d-m n- g-a-i-s-? --------------------------- Kogda my budem na granitse?
Kui kaua kestab sõit Berliini? К-- -олг- п-----ид-т -о---рлин-? К-- д---- п---- и--- д- Б------- К-к д-л-о п-е-д и-ё- д- Б-р-и-а- -------------------------------- Как долго поезд идёт до Берлина? 0
Ka---o-g---o---d-idët--- -e-----? K-- d---- p----- i--- d- B------- K-k d-l-o p-y-z- i-ë- d- B-r-i-a- --------------------------------- Kak dolgo poyezd idët do Berlina?
Kas rong hilineb? По-зд -----ы--ет? П---- о---------- П-е-д о-а-д-в-е-? ----------------- Поезд опаздывает? 0
P--e-d--p-zdyva-et? P----- o----------- P-y-z- o-a-d-v-y-t- ------------------- Poyezd opazdyvayet?
Kas teil on midagi lugeda? У В-с-ест- --о--иб-----оч--а-ь? У В-- е--- ч--------- п-------- У В-с е-т- ч-о-н-б-д- п-ч-т-т-? ------------------------------- У Вас есть что-нибудь почитать? 0
U--as-yest- c-------u-- --chi-a-ʹ? U V-- y---- c---------- p--------- U V-s y-s-ʹ c-t---i-u-ʹ p-c-i-a-ʹ- ---------------------------------- U Vas yestʹ chto-nibudʹ pochitatʹ?
Kas siin saaks midagi süüa ja juua? Зд----мо-н------ни--д- по-ст- -----ить? З---- м---- ч--------- п----- и п------ З-е-ь м-ж-о ч-о-н-б-д- п-е-т- и п-п-т-? --------------------------------------- Здесь можно что-нибудь поесть и попить? 0
Zde-- mozh------o-n--u-----yes-ʹ i----itʹ? Z---- m----- c---------- p------ i p------ Z-e-ʹ m-z-n- c-t---i-u-ʹ p-y-s-ʹ i p-p-t-? ------------------------------------------ Zdesʹ mozhno chto-nibudʹ poyestʹ i popitʹ?
Kas te ärataksite mind palun kell 7.00? Р--б-д--- м--я, п---луй-т-,-в---м----с--. Р-------- м---- п---------- в с--- ч----- Р-з-у-и-е м-н-, п-ж-л-й-т-, в с-м- ч-с-в- ----------------------------------------- Разбудите меня, пожалуйста, в семь часов. 0
R---u-it-----y-,-poz---uys--,-----m- -h-s--. R-------- m----- p----------- v s--- c------ R-z-u-i-e m-n-a- p-z-a-u-s-a- v s-m- c-a-o-. -------------------------------------------- Razbudite menya, pozhaluysta, v semʹ chasov.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Beebid on huultelt lugejad!

Kui beebid õpivad rääkima, pööravad nad tähelepanu oma vanemate suule. Selle on selgeks teinud arengupsühholoogid. Imikud hakkavad huultelt lugema umbes kuue kuu vanuselt. Sel moel õpivad nad, kuidas oma suuga helisid moodustada. Kui lapsed aastased, saavad nad juba mõnest sõnast aru. Sellest east alates hakkavad nad taas inimestele silma vaatama. Nii saavad nad palju olulist teavet. Silma vaadates, saavad nad aru, kas nende vanemad on õnnelikud või kurvad. Nad õpivad tundma tunnete maailma. Huvitavaks läheb siis, kui keegi räägib neindega võõrkeeles. Siis hakkavad lapsed taas huultelt lugema. Sel moel õpivad nad ka, kuidas võõrkeeli hääldada. Seega peaks beebidega rääkides neid alati vaadata. Peale selle vajavad lapsed oma keele arengu tarvis dialoogi. Tihtipeale kordavad vanemad seda, mida beebid ütlevad. Lapsed saavad seega tagasisidet. See on imikutele väga tähtis. Siis nad teavad, et neist saadakse aru. See kinnitus motiveerib lapsi. Nad jätkavad hea meelega rääkima õppimist. Niisiis ei piisa lastele audiolintide mängimisest. Uuringud tõestavad, et lapsed tõesti oskavad huultelt lugeda. Katsetes on näidatud imikutele videoid ilma helita. Näidati nii emakeelseid kui ka võõrkeelseid videoid. Lapsed vaatasid kauem videosid, mis olid nende emakeeles. Seejuures olid nad märgatavalt tähelepanelikumad. Kuid beebide esimesed sõnad on igal pool maailmas samad. ‘Ema’ ja ‘isa’ – lihtne öelda igas keeles!
Kas sa teadsid?
Poola keel kuulub lääneslaavi keelte hulka. See on 45 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt Poolas ning paljudes Ida-Euroopa riikides. Poola väljarändajad on oma keele ka teistele mandritele viinud. Nii leidub umbes 60 miljonit inimest, kes poola keelt räägivad. Sellega on see pärast vene keelt kõige räägitum slaavi keel. Poola keel on lähedalt suguluses tšehhi ja slovaki keelega. Modernne poola kirjakeel arenes erinevatest dialektidest. Tänapäeval leidub veel vaevalt dialekte, sest enamik poolakatest räägivad standardkeelt. Poola tähestikku kirjutatakse ladina tähtedes ning selles on 35 tähte. Rõhk on alati sõna eelviimasel silbil. Grammatika eristab seitset käänet ja kolme sugu. Pea iga sõnalõppu käänatakse või pööratakse. Seetõttu ei kuulu poola keel ilmtingimata kõige lihtsamate keelte hulka. Sellest saab aga varsti üks tähtsamaid keeli Euroopas!