Vestmik

et Rongis   »   uk У поїзді

34 [kolmkümmend neli]

Rongis

Rongis

34 [тридцять чотири]

34 [trydtsyatʹ chotyry]

У поїзді

[U poïzdi]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ukraina Mängi Rohkem
Kas see on rong Berliini? Ц- ---яг--о Б--ліна? Ц- п---- д- Б------- Ц- п-т-г д- Б-р-і-а- -------------------- Це потяг до Берліна? 0
T-e -o-y-- d---e--ina? T-- p----- d- B------- T-e p-t-a- d- B-r-i-a- ---------------------- Tse potyah do Berlina?
Millal rong väljub? К-л- -ід--авляє--с- п--яг? К--- в------------- п----- К-л- в-д-р-в-я-т-с- п-т-г- -------------------------- Коли відправляється потяг? 0
K-ly v-d--avl-a-e-ʹ-y---o--ah? K--- v---------------- p------ K-l- v-d-r-v-y-y-t-s-a p-t-a-? ------------------------------ Koly vidpravlyayetʹsya potyah?
Millal jõuab rong Berliini? Ко-и при-ува---отяг-д--Б---і--? К--- п------- п---- д- Б------- К-л- п-и-у-а- п-т-г д- Б-р-і-а- ------------------------------- Коли прибуває потяг до Берліна? 0
K-l- --yb-vay--p-ty-h do-Be-lin-? K--- p-------- p----- d- B------- K-l- p-y-u-a-e p-t-a- d- B-r-i-a- --------------------------------- Koly prybuvaye potyah do Berlina?
Vabandust, kas ma saaksin mööda? П--бачт-,-мо----про--и? П-------- м---- п------ П-о-а-т-, м-ж-а п-о-т-? ----------------------- Пробачте, можна пройти? 0
P-ob--hte,--o-h---pro-̆t-? P--------- m----- p------- P-o-a-h-e- m-z-n- p-o-̆-y- -------------------------- Probachte, mozhna proy̆ty?
Ma arvan, et see on minu koht. М--і-здаєть-я,--е – --- -іс-е. М--- з-------- ц- – м-- м----- М-н- з-а-т-с-, ц- – м-є м-с-е- ------------------------------ Мені здається, це – моє місце. 0
Men--zd-y--ʹs--,-t-e-– -oye--ists-. M--- z---------- t-- – m--- m------ M-n- z-a-e-ʹ-y-, t-e – m-y- m-s-s-. ----------------------------------- Meni zdayetʹsya, tse – moye mistse.
Ma arvan, et te istute minu kohal. Ме---здаєт------- ---и----------- м----. М--- з-------- В- с----- н- м---- м----- М-н- з-а-т-с-, В- с-д-т- н- м-є-у м-с-і- ---------------------------------------- Мені здається, Ви сидите на моєму місці. 0
Meni-z---e-ʹsya,-Vy------e--- mo--mu----t-i. M--- z---------- V- s----- n- m----- m------ M-n- z-a-e-ʹ-y-, V- s-d-t- n- m-y-m- m-s-s-. -------------------------------------------- Meni zdayetʹsya, Vy sydyte na moyemu mistsi.
Kus on magamisvagun? Д- -----ний ва-он? Д- с------- в----- Д- с-а-ь-и- в-г-н- ------------------ Де спальний вагон? 0
De--pa-ʹn--̆ va-on? D- s-------- v----- D- s-a-ʹ-y-̆ v-h-n- ------------------- De spalʹnyy̆ vahon?
Magamisvagun on rongi tagumises otsas. Спал-ни- ---о----кі--- --т-г-. С------- в---- у к---- п------ С-а-ь-и- в-г-н у к-н-і п-т-г-. ------------------------------ Спальний вагон у кінці потягу. 0
Sp--ʹny---va----u---nts--p---ahu. S-------- v---- u k----- p------- S-a-ʹ-y-̆ v-h-n u k-n-s- p-t-a-u- --------------------------------- Spalʹnyy̆ vahon u kintsi potyahu.
Ja kus on restoranivagun? – Eesotsas. А -е ваго- --р-с-----?-–-Н- ---атку по-зд-. А д- в---- – р-------- – Н- п------ п------ А д- в-г-н – р-с-о-а-? – Н- п-ч-т-у п-ї-д-. ------------------------------------------- А де вагон – ресторан? – На початку поїзда. 0
A de --hon –-r----r-n--–-N--p---a-ku ---̈-d-. A d- v---- – r-------- – N- p------- p------- A d- v-h-n – r-s-o-a-? – N- p-c-a-k- p-i-z-a- --------------------------------------------- A de vahon – restoran? – Na pochatku poïzda.
Kas ma võin all magada? М--н- м-н- с-ати--- ---н-й ---и-і? М---- м--- с---- н- н----- п------ М-ж-а м-н- с-а-и н- н-ж-і- п-л-ц-? ---------------------------------- Можна мені спати на нижній полиці? 0
M-zhna m-n---p-ty n- n---ni-̆ ----t--? M----- m--- s---- n- n------- p------- M-z-n- m-n- s-a-y n- n-z-n-y- p-l-t-i- -------------------------------------- Mozhna meni spaty na nyzhniy̆ polytsi?
Kas ma võin keskel magada? Мо-----ені--п-ти-пос--еди-і? М---- м--- с---- п---------- М-ж-а м-н- с-а-и п-с-р-д-н-? ---------------------------- Можна мені спати посередині? 0
M--hn----ni-s---y pos-r-d--i? M----- m--- s---- p---------- M-z-n- m-n- s-a-y p-s-r-d-n-? ----------------------------- Mozhna meni spaty poseredyni?
Kas ma võin üleval magada? Мож-- --н-----ти--а --рхні- -о-иц-? М---- м--- с---- н- в------ п------ М-ж-а м-н- с-а-и н- в-р-н-й п-л-ц-? ----------------------------------- Можна мені спати на верхній полиці? 0
Mozhna m-ni s-at--na----k-n----poly-si? M----- m--- s---- n- v-------- p------- M-z-n- m-n- s-a-y n- v-r-h-i-̆ p-l-t-i- --------------------------------------- Mozhna meni spaty na verkhniy̆ polytsi?
Millal me piirile jõuame? К-ли----буд--о на--о-до-і? К--- м- б----- н- к------- К-л- м- б-д-м- н- к-р-о-і- -------------------------- Коли ми будемо на кордоні? 0
K-ly -- bu-emo-n--kordo-i? K--- m- b----- n- k------- K-l- m- b-d-m- n- k-r-o-i- -------------------------- Koly my budemo na kordoni?
Kui kaua kestab sõit Berliini? Я- довг- т-ива--п--зд-- д----рл-на? Я- д---- т----- п------ д- Б------- Я- д-в-о т-и-а- п-ї-д-а д- Б-р-і-а- ----------------------------------- Як довго триває поїздка до Берліна? 0
Yak dov---t-y--ye-po-̈z--a ---B--lin-? Y-- d---- t------ p------- d- B------- Y-k d-v-o t-y-a-e p-i-z-k- d- B-r-i-a- -------------------------------------- Yak dovho tryvaye poïzdka do Berlina?
Kas rong hilineb? Ч-----яг--апіз-ює--с-? Ч- п---- з------------ Ч- п-т-г з-п-з-ю-т-с-? ---------------------- Чи потяг запізнюється? 0
Ch------a- z-p-zny--e---ya? C-- p----- z--------------- C-y p-t-a- z-p-z-y-y-t-s-a- --------------------------- Chy potyah zapiznyuyetʹsya?
Kas teil on midagi lugeda? Ч---а-те В- щось п---т--и? Ч- м---- В- щ--- п-------- Ч- м-є-е В- щ-с- п-ч-т-т-? -------------------------- Чи маєте Ви щось почитати? 0
Chy mayet- V----chos--po-hyt--y? C-- m----- V- s------ p--------- C-y m-y-t- V- s-c-o-ʹ p-c-y-a-y- -------------------------------- Chy mayete Vy shchosʹ pochytaty?
Kas siin saaks midagi süüa ja juua? Ту- -о--а--ої-----а-п---т-? Т-- м---- п----- т- п------ Т-т м-ж-а п-ї-т- т- п-п-т-? --------------------------- Тут можна поїсти та попити? 0
Tut --zhna -----ty--a-popy--? T-- m----- p------ t- p------ T-t m-z-n- p-i-s-y t- p-p-t-? ----------------------------- Tut mozhna poïsty ta popyty?
Kas te ärataksite mind palun kell 7.00? М-жет--м--- --зб-ди------д--л-ска,----.0- -о-и--? М----- м--- р--------- б---------- о 7--- г------ М-ж-т- м-н- р-з-у-и-и- б-д---а-к-, о 7-0- г-д-н-? ------------------------------------------------- Можете мене розбудити, будь-ласка, о 7.00 годині? 0
M---e-e mene-ro-bu----,--udʹ-l--ka- ---.-0--odyni? M------ m--- r--------- b---------- o 7--- h------ M-z-e-e m-n- r-z-u-y-y- b-d---a-k-, o 7-0- h-d-n-? -------------------------------------------------- Mozhete mene rozbudyty, budʹ-laska, o 7.00 hodyni?

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Beebid on huultelt lugejad!

Kui beebid õpivad rääkima, pööravad nad tähelepanu oma vanemate suule. Selle on selgeks teinud arengupsühholoogid. Imikud hakkavad huultelt lugema umbes kuue kuu vanuselt. Sel moel õpivad nad, kuidas oma suuga helisid moodustada. Kui lapsed aastased, saavad nad juba mõnest sõnast aru. Sellest east alates hakkavad nad taas inimestele silma vaatama. Nii saavad nad palju olulist teavet. Silma vaadates, saavad nad aru, kas nende vanemad on õnnelikud või kurvad. Nad õpivad tundma tunnete maailma. Huvitavaks läheb siis, kui keegi räägib neindega võõrkeeles. Siis hakkavad lapsed taas huultelt lugema. Sel moel õpivad nad ka, kuidas võõrkeeli hääldada. Seega peaks beebidega rääkides neid alati vaadata. Peale selle vajavad lapsed oma keele arengu tarvis dialoogi. Tihtipeale kordavad vanemad seda, mida beebid ütlevad. Lapsed saavad seega tagasisidet. See on imikutele väga tähtis. Siis nad teavad, et neist saadakse aru. See kinnitus motiveerib lapsi. Nad jätkavad hea meelega rääkima õppimist. Niisiis ei piisa lastele audiolintide mängimisest. Uuringud tõestavad, et lapsed tõesti oskavad huultelt lugeda. Katsetes on näidatud imikutele videoid ilma helita. Näidati nii emakeelseid kui ka võõrkeelseid videoid. Lapsed vaatasid kauem videosid, mis olid nende emakeeles. Seejuures olid nad märgatavalt tähelepanelikumad. Kuid beebide esimesed sõnad on igal pool maailmas samad. ‘Ema’ ja ‘isa’ – lihtne öelda igas keeles!
Kas sa teadsid?
Poola keel kuulub lääneslaavi keelte hulka. See on 45 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt Poolas ning paljudes Ida-Euroopa riikides. Poola väljarändajad on oma keele ka teistele mandritele viinud. Nii leidub umbes 60 miljonit inimest, kes poola keelt räägivad. Sellega on see pärast vene keelt kõige räägitum slaavi keel. Poola keel on lähedalt suguluses tšehhi ja slovaki keelega. Modernne poola kirjakeel arenes erinevatest dialektidest. Tänapäeval leidub veel vaevalt dialekte, sest enamik poolakatest räägivad standardkeelt. Poola tähestikku kirjutatakse ladina tähtedes ning selles on 35 tähte. Rõhk on alati sõna eelviimasel silbil. Grammatika eristab seitset käänet ja kolme sugu. Pea iga sõnalõppu käänatakse või pööratakse. Seetõttu ei kuulu poola keel ilmtingimata kõige lihtsamate keelte hulka. Sellest saab aga varsti üks tähtsamaid keeli Euroopas!