Vestmik

et Rongis   »   mk Во воз

34 [kolmkümmend neli]

Rongis

Rongis

34 [триесет и четири]

34 [triyesyet i chyetiri]

Во воз

[Vo voz]

eesti makedoonia Mängi Rohkem
Kas see on rong Berliini? Да-- о-- е в---- з- Б-----? Дали ова е возот за Берлин? 0
D--- o-- y- v---- z- B------? Da-- o-- y- v---- z- B------? Dali ova ye vozot za Byerlin? D-l- o-a y- v-z-t z- B-e-l-n? ----------------------------?
Millal rong väljub? Ко-- т------ в----? Кога тргнува возот? 0
K---- t-------- v----? Ko--- t-------- v----? Kogua trgunoova vozot? K-g-a t-g-n-o-a v-z-t? ---------------------?
Millal jõuab rong Berliini? Ко-- п---------- в---- в- Б-----? Кога пристигнува возот во Берлин? 0
K---- p------------ v---- v- B------? Ko--- p------------ v---- v- B------? Kogua pristigunoova vozot vo Byerlin? K-g-a p-i-t-g-n-o-a v-z-t v- B-e-l-n? ------------------------------------?
Vabandust, kas ma saaksin mööda? Пр------- с---- л- д- п------? Простете, смеам ли да поминам? 0
P---------, s----- l- d- p------? Pr--------- s----- l- d- p------? Prostyetye, smyeam li da pominam? P-o-t-e-y-, s-y-a- l- d- p-m-n-m? ----------,---------------------?
Ma arvan, et see on minu koht. Ми---- д--- о-- е м---- м----. Мислам дека ова е моето место. 0
M----- d---- o-- y- m----- m-----. Mi---- d---- o-- y- m----- m-----. Mislam dyeka ova ye moyeto myesto. M-s-a- d-e-a o-a y- m-y-t- m-e-t-. ---------------------------------.
Ma arvan, et te istute minu kohal. Ми---- д--- В-- с----- н- м---- м----. Мислам дека Вие седите на моето место. 0
M----- d---- V--- s------- n- m----- m-----. Mi---- d---- V--- s------- n- m----- m-----. Mislam dyeka Viye syeditye na moyeto myesto. M-s-a- d-e-a V-y- s-e-i-y- n- m-y-t- m-e-t-. -------------------------------------------.
Kus on magamisvagun? Ка-- е в------ з- с-----? Каде е вагонот за спиење? 0
K---- y- v------- z- s-------? Ka--- y- v------- z- s-------? Kadye ye vaguonot za spiyeњye? K-d-e y- v-g-o-o- z- s-i-e-y-? -----------------------------?
Magamisvagun on rongi tagumises otsas. Ва----- з- с----- е н- к----- о- в----. Вагонот за спиење е на крајот од возот. 0
V------- z- s------- y- n- k----- o- v----. Va------ z- s------- y- n- k----- o- v----. Vaguonot za spiyeњye ye na kraјot od vozot. V-g-o-o- z- s-i-e-y- y- n- k-a-o- o- v-z-t. ------------------------------------------.
Ja kus on restoranivagun? – Eesotsas. А к--- е в------ з- ј-----? – Н- п--------. А каде е вагонот за јадење? – На почетокот. 0
A k---- y- v------- z- ј-------? – N- p----------. A k---- y- v------- z- ј-------? – N- p----------. A kadye ye vaguonot za јadyeњye? – Na pochyetokot. A k-d-e y- v-g-o-o- z- ј-d-e-y-? – N- p-c-y-t-k-t. -------------------------------?-–---------------.
Kas ma võin all magada? Мо--- л- д- с----- д---? Можам ли да спијам долу? 0
M---- l- d- s----- d----? Mo--- l- d- s----- d----? Moʐam li da spiјam doloo? M-ʐ-m l- d- s-i-a- d-l-o? ------------------------?
Kas ma võin keskel magada? Мо--- л- д- с----- в- с--------? Можам ли да спијам во средината? 0
M---- l- d- s----- v- s---------? Mo--- l- d- s----- v- s---------? Moʐam li da spiјam vo sryedinata? M-ʐ-m l- d- s-i-a- v- s-y-d-n-t-? --------------------------------?
Kas ma võin üleval magada? Мо--- л- д- с----- г---? Можам ли да спијам горе? 0
M---- l- d- s----- g-----? Mo--- l- d- s----- g-----? Moʐam li da spiјam guorye? M-ʐ-m l- d- s-i-a- g-o-y-? -------------------------?
Millal me piirile jõuame? Ко-- ќ- б----- н- г--------? Кога ќе бидеме на границата? 0
K---- k--- b------- n- g----------? Ko--- k--- b------- n- g----------? Kogua kjye bidyemye na guranitzata? K-g-a k-y- b-d-e-y- n- g-r-n-t-a-a? ----------------------------------?
Kui kaua kestab sõit Berliini? Ко--- д---- т--- п--------- д- Б-----? Колку долго трае патувањето до Берлин? 0
K----- d----- t---- p----------- d- B------? Ko---- d----- t---- p----------- d- B------? Kolkoo dolguo traye patoovaњyeto do Byerlin? K-l-o- d-l-u- t-a-e p-t-o-a-y-t- d- B-e-l-n? -------------------------------------------?
Kas rong hilineb? Да-- в---- д----? Дали возот доцни? 0
D--- v---- d-----? Da-- v---- d-----? Dali vozot dotzni? D-l- v-z-t d-t-n-? -----------------?
Kas teil on midagi lugeda? Им--- л- н---- з- ч-----? Имате ли нешто за читање? 0
I----- l- n------ z- c-------? Im---- l- n------ z- c-------? Imatye li nyeshto za chitaњye? I-a-y- l- n-e-h-o z- c-i-a-y-? -----------------------------?
Kas siin saaks midagi süüa ja juua? Мо-- л- ч---- о--- д- д---- н---- з- ј----- и з- п----? Може ли човек овде да добие нешто за јадење и за пиење? 0
M---- l- c------ o---- d- d----- n------ z- ј------- i z- p------? Mo--- l- c------ o---- d- d----- n------ z- ј------- i z- p------? Moʐye li chovyek ovdye da dobiye nyeshto za јadyeњye i za piyeњye? M-ʐ-e l- c-o-y-k o-d-e d- d-b-y- n-e-h-o z- ј-d-e-y- i z- p-y-њ-e? -----------------------------------------------------------------?
Kas te ärataksite mind palun kell 7.00? Да-- б- м- р-------- в- 7.00 ч---- В- м----? Дали би ме разбудиле во 7.00 часот Ве молам? 0
D--- b- m-- r---------- v- 7.00 c----- V-- m----? Da-- b- m-- r---------- v- 7.00 c----- V-- m----? Dali bi mye razboodilye vo 7.00 chasot Vye molam? D-l- b- m-e r-z-o-d-l-e v- 7.00 c-a-o- V-e m-l-m? ---------------------------7.00-----------------?

Beebid on huultelt lugejad!

Kui beebid õpivad rääkima, pööravad nad tähelepanu oma vanemate suule. Selle on selgeks teinud arengupsühholoogid. Imikud hakkavad huultelt lugema umbes kuue kuu vanuselt. Sel moel õpivad nad, kuidas oma suuga helisid moodustada. Kui lapsed aastased, saavad nad juba mõnest sõnast aru. Sellest east alates hakkavad nad taas inimestele silma vaatama. Nii saavad nad palju olulist teavet. Silma vaadates, saavad nad aru, kas nende vanemad on õnnelikud või kurvad. Nad õpivad tundma tunnete maailma. Huvitavaks läheb siis, kui keegi räägib neindega võõrkeeles. Siis hakkavad lapsed taas huultelt lugema. Sel moel õpivad nad ka, kuidas võõrkeeli hääldada. Seega peaks beebidega rääkides neid alati vaadata. Peale selle vajavad lapsed oma keele arengu tarvis dialoogi. Tihtipeale kordavad vanemad seda, mida beebid ütlevad. Lapsed saavad seega tagasisidet. See on imikutele väga tähtis. Siis nad teavad, et neist saadakse aru. See kinnitus motiveerib lapsi. Nad jätkavad hea meelega rääkima õppimist. Niisiis ei piisa lastele audiolintide mängimisest. Uuringud tõestavad, et lapsed tõesti oskavad huultelt lugeda. Katsetes on näidatud imikutele videoid ilma helita. Näidati nii emakeelseid kui ka võõrkeelseid videoid. Lapsed vaatasid kauem videosid, mis olid nende emakeeles. Seejuures olid nad märgatavalt tähelepanelikumad. Kuid beebide esimesed sõnad on igal pool maailmas samad. ‘Ema’ ja ‘isa’ – lihtne öelda igas keeles!
Kas sa teadsid?
Poola keel kuulub lääneslaavi keelte hulka. See on 45 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt Poolas ning paljudes Ida-Euroopa riikides. Poola väljarändajad on oma keele ka teistele mandritele viinud. Nii leidub umbes 60 miljonit inimest, kes poola keelt räägivad. Sellega on see pärast vene keelt kõige räägitum slaavi keel. Poola keel on lähedalt suguluses tšehhi ja slovaki keelega. Modernne poola kirjakeel arenes erinevatest dialektidest. Tänapäeval leidub veel vaevalt dialekte, sest enamik poolakatest räägivad standardkeelt. Poola tähestikku kirjutatakse ladina tähtedes ning selles on 35 tähte. Rõhk on alati sõna eelviimasel silbil. Grammatika eristab seitset käänet ja kolme sugu. Pea iga sõnalõppu käänatakse või pööratakse. Seetõttu ei kuulu poola keel ilmtingimata kõige lihtsamate keelte hulka. Sellest saab aga varsti üks tähtsamaid keeli Euroopas!