Vestmik

et Rongis   »   ro În tren

34 [kolmkümmend neli]

Rongis

Rongis

34 [treizeci şi patru]

În tren

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rumeenia Mängi Rohkem
Kas see on rong Berliini? Ac---a-es---t-enu---pre Ber-i-? A----- e--- t----- s--- B------ A-e-t- e-t- t-e-u- s-r- B-r-i-? ------------------------------- Acesta este trenul spre Berlin? 0
Millal rong väljub? Câ-d p---c--tr---l? C--- p----- t------ C-n- p-e-c- t-e-u-? ------------------- Când pleacă trenul? 0
Millal jõuab rong Berliini? C--d----ng----e-u---a-Berl-n? C--- a----- t----- l- B------ C-n- a-u-g- t-e-u- l- B-r-i-? ----------------------------- Când ajunge trenul la Berlin? 0
Vabandust, kas ma saaksin mööda? S-u-aţ--m-- po--să---e-? S---------- p-- s- t---- S-u-a-i-m-, p-t s- t-e-? ------------------------ Scuzaţi-mă, pot să trec? 0
Ma arvan, et see on minu koht. C-ed-că-ac---- es-e lo------u. C--- c- a----- e--- l---- m--- C-e- c- a-e-t- e-t- l-c-l m-u- ------------------------------ Cred că acesta este locul meu. 0
Ma arvan, et te istute minu kohal. C--d-c- s-a-i--- -ocul---u. C--- c- s---- p- l---- m--- C-e- c- s-a-i p- l-c-l m-u- --------------------------- Cred că staţi pe locul meu. 0
Kus on magamisvagun? U----------ag-n----e-d-r-it? U--- e--- v------ d- d------ U-d- e-t- v-g-n-l d- d-r-i-? ---------------------------- Unde este vagonul de dormit? 0
Magamisvagun on rongi tagumises otsas. Va---u- d------it --te-la-c-p-tu- t------i. V------ d- d----- e--- l- c------ t-------- V-g-n-l d- d-r-i- e-t- l- c-p-t-l t-e-u-u-. ------------------------------------------- Vagonul de dormit este la capătul trenului. 0
Ja kus on restoranivagun? – Eesotsas. Şi --d- es-- -a--n-l r-st---an-? –--- -a-ă. Ş- u--- e--- v------ r---------- – Î- f---- Ş- u-d- e-t- v-g-n-l r-s-a-r-n-? – Î- f-ţ-. ------------------------------------------- Şi unde este vagonul restaurant? – În faţă. 0
Kas ma võin all magada? Po- -- d-r--jos? P-- s- d--- j--- P-t s- d-r- j-s- ---------------- Pot să dorm jos? 0
Kas ma võin keskel magada? P-t--- ---m-la--i-loc? P-- s- d--- l- m------ P-t s- d-r- l- m-j-o-? ---------------------- Pot să dorm la mijloc? 0
Kas ma võin üleval magada? Po- -ă -o-m----? P-- s- d--- s--- P-t s- d-r- s-s- ---------------- Pot să dorm sus? 0
Millal me piirile jõuame? Câ-- aj-n--m ---gran-ţ-? C--- a------ l- g------- C-n- a-u-g-m l- g-a-i-ă- ------------------------ Când ajungem la graniţă? 0
Kui kaua kestab sõit Berliini? C-t du----- --lă-or-- p------ Be-l--? C-- d------ c-------- p--- l- B------ C-t d-r-a-ă c-l-t-r-a p-n- l- B-r-i-? ------------------------------------- Cât durează călătoria până la Berlin? 0
Kas rong hilineb? A---trenul întâr---re? A-- t----- î---------- A-e t-e-u- î-t-r-i-r-? ---------------------- Are trenul întârziere? 0
Kas teil on midagi lugeda? A-e----e-a--e----i-? A---- c--- d- c----- A-e-i c-v- d- c-t-t- -------------------- Aveţi ceva de citit? 0
Kas siin saaks midagi süüa ja juua? Se-----e p---i-ai-- c--a-de --n--t -- d- -ău-? S- p---- p---- a--- c--- d- m----- ş- d- b---- S- p-a-e p-i-i a-c- c-v- d- m-n-a- ş- d- b-u-? ---------------------------------------------- Se poate primi aici ceva de mâncat şi de băut? 0
Kas te ärataksite mind palun kell 7.00? M- -r-ziţ--vă -o- l- ora --00? M- t------ v- r-- l- o-- 7---- M- t-e-i-i v- r-g l- o-a 7-0-? ------------------------------ Mă treziţi vă rog la ora 7.00? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Beebid on huultelt lugejad!

Kui beebid õpivad rääkima, pööravad nad tähelepanu oma vanemate suule. Selle on selgeks teinud arengupsühholoogid. Imikud hakkavad huultelt lugema umbes kuue kuu vanuselt. Sel moel õpivad nad, kuidas oma suuga helisid moodustada. Kui lapsed aastased, saavad nad juba mõnest sõnast aru. Sellest east alates hakkavad nad taas inimestele silma vaatama. Nii saavad nad palju olulist teavet. Silma vaadates, saavad nad aru, kas nende vanemad on õnnelikud või kurvad. Nad õpivad tundma tunnete maailma. Huvitavaks läheb siis, kui keegi räägib neindega võõrkeeles. Siis hakkavad lapsed taas huultelt lugema. Sel moel õpivad nad ka, kuidas võõrkeeli hääldada. Seega peaks beebidega rääkides neid alati vaadata. Peale selle vajavad lapsed oma keele arengu tarvis dialoogi. Tihtipeale kordavad vanemad seda, mida beebid ütlevad. Lapsed saavad seega tagasisidet. See on imikutele väga tähtis. Siis nad teavad, et neist saadakse aru. See kinnitus motiveerib lapsi. Nad jätkavad hea meelega rääkima õppimist. Niisiis ei piisa lastele audiolintide mängimisest. Uuringud tõestavad, et lapsed tõesti oskavad huultelt lugeda. Katsetes on näidatud imikutele videoid ilma helita. Näidati nii emakeelseid kui ka võõrkeelseid videoid. Lapsed vaatasid kauem videosid, mis olid nende emakeeles. Seejuures olid nad märgatavalt tähelepanelikumad. Kuid beebide esimesed sõnad on igal pool maailmas samad. ‘Ema’ ja ‘isa’ – lihtne öelda igas keeles!
Kas sa teadsid?
Poola keel kuulub lääneslaavi keelte hulka. See on 45 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt Poolas ning paljudes Ida-Euroopa riikides. Poola väljarändajad on oma keele ka teistele mandritele viinud. Nii leidub umbes 60 miljonit inimest, kes poola keelt räägivad. Sellega on see pärast vene keelt kõige räägitum slaavi keel. Poola keel on lähedalt suguluses tšehhi ja slovaki keelega. Modernne poola kirjakeel arenes erinevatest dialektidest. Tänapäeval leidub veel vaevalt dialekte, sest enamik poolakatest räägivad standardkeelt. Poola tähestikku kirjutatakse ladina tähtedes ning selles on 35 tähte. Rõhk on alati sõna eelviimasel silbil. Grammatika eristab seitset käänet ja kolme sugu. Pea iga sõnalõppu käänatakse või pööratakse. Seetõttu ei kuulu poola keel ilmtingimata kõige lihtsamate keelte hulka. Sellest saab aga varsti üks tähtsamaid keeli Euroopas!