Vestmik

et Rongis   »   bg Във влака

34 [kolmkümmend neli]

Rongis

Rongis

34 [трийсет и четири]

34 [triyset i chetiri]

Във влака

[Vyv vlaka]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bulgaaria Mängi Rohkem
Kas see on rong Berliini? То-- ---е в---ът-за Бе--и-? Т--- л- е в----- з- Б------ Т-в- л- е в-а-ъ- з- Б-р-и-? --------------------------- Това ли е влакът за Берлин? 0
T--a ---ye-v-a--t za Be----? T--- l- y- v----- z- B------ T-v- l- y- v-a-y- z- B-r-i-? ---------------------------- Tova li ye vlakyt za Berlin?
Millal rong väljub? К--- т-ъгв- в-а-ъ-? К--- т----- в------ К-г- т-ъ-в- в-а-ъ-? ------------------- Кога тръгва влакът? 0
K-ga trygva -l----? K--- t----- v------ K-g- t-y-v- v-a-y-? ------------------- Koga trygva vlakyt?
Millal jõuab rong Berliini? Кога пр---ига-в---ът в----лин? К--- п------- в----- в Б------ К-г- п-и-т-г- в-а-ъ- в Б-р-и-? ------------------------------ Кога пристига влакът в Берлин? 0
Kog- pr-st--a-vla--t ----r--n? K--- p------- v----- v B------ K-g- p-i-t-g- v-a-y- v B-r-i-? ------------------------------ Koga pristiga vlakyt v Berlin?
Vabandust, kas ma saaksin mööda? Изви--т----оже-ли--- ----? И-------- м--- л- д- м---- И-в-н-т-, м-ж- л- д- м-н-? -------------------------- Извинете, може ли да мина? 0
I-vi-et-, mo-he-l- -a--i-a? I-------- m---- l- d- m---- I-v-n-t-, m-z-e l- d- m-n-? --------------------------- Izvinete, mozhe li da mina?
Ma arvan, et see on minu koht. М-с--,--е-т----е--о--- мяс--. М----- ч- т--- е м---- м----- М-с-я- ч- т-в- е м-е-о м-с-о- ----------------------------- Мисля, че това е моето място. 0
M-s-ya, --- t-v- y- mo--- m--sto. M------ c-- t--- y- m---- m------ M-s-y-, c-e t-v- y- m-e-o m-a-t-. --------------------------------- Mislya, che tova ye moeto myasto.
Ma arvan, et te istute minu kohal. М--ля, -- с----- на мое-- м----. М----- ч- с----- н- м---- м----- М-с-я- ч- с-д-т- н- м-е-о м-с-о- -------------------------------- Мисля, че седите на моето място. 0
Misl-----he------e-n--m-------asto. M------ c-- s----- n- m---- m------ M-s-y-, c-e s-d-t- n- m-e-o m-a-t-. ----------------------------------- Mislya, che sedite na moeto myasto.
Kus on magamisvagun? Къд- - спа-ни---в---н? К--- е с------- в----- К-д- е с-а-н-я- в-г-н- ---------------------- Къде е спалният вагон? 0
K-de--- -pa--i-at-v-g-n? K--- y- s-------- v----- K-d- y- s-a-n-y-t v-g-n- ------------------------ Kyde ye spalniyat vagon?
Magamisvagun on rongi tagumises otsas. С-алния--вагон-е в-к-а-----в-ак-. С------- в---- е в к--- н- в----- С-а-н-я- в-г-н е в к-а- н- в-а-а- --------------------------------- Спалният вагон е в края на влака. 0
Sp--niya--va--n y----k-a-a-na v-ak-. S-------- v---- y- v k---- n- v----- S-a-n-y-t v-g-n y- v k-a-a n- v-a-a- ------------------------------------ Spalniyat vagon ye v kraya na vlaka.
Ja kus on restoranivagun? – Eesotsas. А къ-е-е в--о----сто-а------–-В на-ало--. А к--- е в----------------- – В н-------- А к-д- е в-г-н-р-с-о-а-т-т- – В н-ч-л-т-. ----------------------------------------- А къде е вагон-ресторантът? – В началото. 0
A-k------ -ago--res--r---y-- –-V-na-ha-ot-. A k--- y- v----------------- – V n--------- A k-d- y- v-g-n-r-s-o-a-t-t- – V n-c-a-o-o- ------------------------------------------- A kyde ye vagon-restorantyt? – V nachaloto.
Kas ma võin all magada? М-ж- ли-д- --я---л-? М--- л- д- с-- д---- М-ж- л- д- с-я д-л-? -------------------- Може ли да спя долу? 0
M--he--i-d---p-a do-u? M---- l- d- s--- d---- M-z-e l- d- s-y- d-l-? ---------------------- Mozhe li da spya dolu?
Kas ma võin keskel magada? М-----и -а -п- в ---да--? М--- л- д- с-- в с------- М-ж- л- д- с-я в с-е-а-а- ------------------------- Може ли да спя в средата? 0
M---- ---d--spya-- ---d--a? M---- l- d- s--- v s------- M-z-e l- d- s-y- v s-e-a-a- --------------------------- Mozhe li da spya v sredata?
Kas ma võin üleval magada? Мож---и д--сп- гор-? М--- л- д- с-- г---- М-ж- л- д- с-я г-р-? -------------------- Може ли да спя горе? 0
M--h- l- -a spya --re? M---- l- d- s--- g---- M-z-e l- d- s-y- g-r-? ---------------------- Mozhe li da spya gore?
Millal me piirile jõuame? К--а щ- с-игн-м--р---цата? К--- щ- с------ г--------- К-г- щ- с-и-н-м г-а-и-а-а- -------------------------- Кога ще стигнем границата? 0
Koga s-ch----i---m g--ni--a--? K--- s---- s------ g---------- K-g- s-c-e s-i-n-m g-a-i-s-t-? ------------------------------ Koga shche stignem granitsata?
Kui kaua kestab sõit Berliini? К-лко-т-ае п-т---н--о ---Бе-л-н? К---- т--- п--------- д- Б------ К-л-о т-а- п-т-в-н-т- д- Б-р-и-? -------------------------------- Колко трае пътуването до Берлин? 0
K-lk--tr-e py------t---o---rl--? K---- t--- p--------- d- B------ K-l-o t-a- p-t-v-n-t- d- B-r-i-? -------------------------------- Kolko trae pytuvaneto do Berlin?
Kas rong hilineb? Вл-к-т--м---и--акъ--ен--? В----- и-- л- з---------- В-а-ъ- и-а л- з-к-с-е-и-? ------------------------- Влакът има ли закъснение? 0
Vl-k-t---a-li zakys-eni-? V----- i-- l- z---------- V-a-y- i-a l- z-k-s-e-i-? ------------------------- Vlakyt ima li zakysnenie?
Kas teil on midagi lugeda? И-а-е -и---що-за ч-тен-? И---- л- н--- з- ч------ И-а-е л- н-щ- з- ч-т-н-? ------------------------ Имате ли нещо за четене? 0
I-----l- -es-c-o--- chete--? I---- l- n------ z- c------- I-a-e l- n-s-c-o z- c-e-e-e- ---------------------------- Imate li neshcho za chetene?
Kas siin saaks midagi süüa ja juua? Ту--мож- -- д- -- -упи --щ--за--д-не и--и--е? Т-- м--- л- д- с- к--- н--- з- я---- и п----- Т-к м-ж- л- д- с- к-п- н-щ- з- я-е-е и п-е-е- --------------------------------------------- Тук може ли да се купи нещо за ядене и пиене? 0
T---mo-h- li-d---e-k-pi nes-ch--z--yaden--- -i-ne? T-- m---- l- d- s- k--- n------ z- y----- i p----- T-k m-z-e l- d- s- k-p- n-s-c-o z- y-d-n- i p-e-e- -------------------------------------------------- Tuk mozhe li da se kupi neshcho za yadene i piene?
Kas te ärataksite mind palun kell 7.00? Б---е л---е с-----ли в--.------а- м---? Б---- л- м- с------- в 7--- ч---- м---- Б-х-е л- м- с-б-д-л- в 7-0- ч-с-, м-л-? --------------------------------------- Бихте ли ме събудили в 7.00 часа, моля? 0
B----e--i -e-syb-dili----.00 --as---molya? B----- l- m- s------- v 7--- c----- m----- B-k-t- l- m- s-b-d-l- v 7-0- c-a-a- m-l-a- ------------------------------------------ Bikhte li me sybudili v 7.00 chasa, molya?

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Beebid on huultelt lugejad!

Kui beebid õpivad rääkima, pööravad nad tähelepanu oma vanemate suule. Selle on selgeks teinud arengupsühholoogid. Imikud hakkavad huultelt lugema umbes kuue kuu vanuselt. Sel moel õpivad nad, kuidas oma suuga helisid moodustada. Kui lapsed aastased, saavad nad juba mõnest sõnast aru. Sellest east alates hakkavad nad taas inimestele silma vaatama. Nii saavad nad palju olulist teavet. Silma vaadates, saavad nad aru, kas nende vanemad on õnnelikud või kurvad. Nad õpivad tundma tunnete maailma. Huvitavaks läheb siis, kui keegi räägib neindega võõrkeeles. Siis hakkavad lapsed taas huultelt lugema. Sel moel õpivad nad ka, kuidas võõrkeeli hääldada. Seega peaks beebidega rääkides neid alati vaadata. Peale selle vajavad lapsed oma keele arengu tarvis dialoogi. Tihtipeale kordavad vanemad seda, mida beebid ütlevad. Lapsed saavad seega tagasisidet. See on imikutele väga tähtis. Siis nad teavad, et neist saadakse aru. See kinnitus motiveerib lapsi. Nad jätkavad hea meelega rääkima õppimist. Niisiis ei piisa lastele audiolintide mängimisest. Uuringud tõestavad, et lapsed tõesti oskavad huultelt lugeda. Katsetes on näidatud imikutele videoid ilma helita. Näidati nii emakeelseid kui ka võõrkeelseid videoid. Lapsed vaatasid kauem videosid, mis olid nende emakeeles. Seejuures olid nad märgatavalt tähelepanelikumad. Kuid beebide esimesed sõnad on igal pool maailmas samad. ‘Ema’ ja ‘isa’ – lihtne öelda igas keeles!
Kas sa teadsid?
Poola keel kuulub lääneslaavi keelte hulka. See on 45 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt Poolas ning paljudes Ida-Euroopa riikides. Poola väljarändajad on oma keele ka teistele mandritele viinud. Nii leidub umbes 60 miljonit inimest, kes poola keelt räägivad. Sellega on see pärast vene keelt kõige räägitum slaavi keel. Poola keel on lähedalt suguluses tšehhi ja slovaki keelega. Modernne poola kirjakeel arenes erinevatest dialektidest. Tänapäeval leidub veel vaevalt dialekte, sest enamik poolakatest räägivad standardkeelt. Poola tähestikku kirjutatakse ladina tähtedes ning selles on 35 tähte. Rõhk on alati sõna eelviimasel silbil. Grammatika eristab seitset käänet ja kolme sugu. Pea iga sõnalõppu käänatakse või pööratakse. Seetõttu ei kuulu poola keel ilmtingimata kõige lihtsamate keelte hulka. Sellest saab aga varsti üks tähtsamaid keeli Euroopas!