Vestmik

et Ühistransport   »   ru Общественный транспорт

36 [kolmkümmend kuus]

Ühistransport

Ühistransport

36 [тридцать шесть]

36 [tridtsatʹ shestʹ]

Общественный транспорт

[Obshchestvennyy transport]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti vene Mängi Rohkem
Kus asub bussipeatus? Г-е --т-бу---я-о---нов--? Г-- а--------- о--------- Г-е а-т-б-с-а- о-т-н-в-а- ------------------------- Где автобусная остановка? 0
Gd- av---u---ya---ta--vk-? G-- a---------- o--------- G-e a-t-b-s-a-a o-t-n-v-a- -------------------------- Gde avtobusnaya ostanovka?
Milline buss sõidab kesklinna? К---й авт-бу--ид-- в--ент-? К---- а------ и--- в ц----- К-к-й а-т-б-с и-ё- в ц-н-р- --------------------------- Какой автобус идёт в центр? 0
K-k----vt-b-s ---- v tse--r? K---- a------ i--- v t------ K-k-y a-t-b-s i-ë- v t-e-t-? ---------------------------- Kakoy avtobus idët v tsentr?
Millise liiniga peaksin sõitma? К-кая -и--я--н- н-ж-а? К---- л---- м-- н----- К-к-я л-н-я м-е н-ж-а- ---------------------- Какая линия мне нужна? 0
K-kaya---n-ya---e n--h-a? K----- l----- m-- n------ K-k-y- l-n-y- m-e n-z-n-? ------------------------- Kakaya liniya mne nuzhna?
Kas ma pean ümber istuma? М-- н--- п--ес-живать-я? М-- н--- п-------------- М-е н-д- п-р-с-ж-в-т-с-? ------------------------ Мне надо пересаживаться? 0
M-- n--o-p-resaz-i-a--sy-? M-- n--- p---------------- M-e n-d- p-r-s-z-i-a-ʹ-y-? -------------------------- Mne nado peresazhivatʹsya?
Kus ma ümber istuma pean? Г-е-м-е ---- пе--сажива-ь-я? Г-- м-- н--- п-------------- Г-е м-е н-д- п-р-с-ж-в-т-с-? ---------------------------- Где мне надо пересаживаться? 0
Gd- mn--nado--e--saz-i-atʹsya? G-- m-- n--- p---------------- G-e m-e n-d- p-r-s-z-i-a-ʹ-y-? ------------------------------ Gde mne nado peresazhivatʹsya?
Mis maksab pilet? Ско---о с------д-----л-т? С------ с---- о--- б----- С-о-ь-о с-о-т о-и- б-л-т- ------------------------- Сколько стоит один билет? 0
S-olʹ----toit---in b--et? S------ s---- o--- b----- S-o-ʹ-o s-o-t o-i- b-l-t- ------------------------- Skolʹko stoit odin bilet?
Mitu peatust on kesklinnani? Сколько -с---ов-к----ц-нтр-? С------ о-------- д- ц------ С-о-ь-о о-т-н-в-к д- ц-н-р-? ---------------------------- Сколько остановок до центра? 0
S-o-ʹko---t--ov----o --en-r-? S------ o-------- d- t------- S-o-ʹ-o o-t-n-v-k d- t-e-t-a- ----------------------------- Skolʹko ostanovok do tsentra?
Te peate siin väljuma. Ва- -у-н---ых-д--- -д-с-. В-- н---- в------- з----- В-м н-ж-о в-х-д-т- з-е-ь- ------------------------- Вам нужно выходить здесь. 0
Va-----hno v-kho-i-- zdesʹ. V-- n----- v-------- z----- V-m n-z-n- v-k-o-i-ʹ z-e-ʹ- --------------------------- Vam nuzhno vykhoditʹ zdesʹ.
Te peate tagant väljuma. Вы---лж-ы----одит--с--д-. В- д----- в------- с----- В- д-л-н- в-х-д-т- с-а-и- ------------------------- Вы должны выходить сзади. 0
Vy-dolzhny v-kh---tʹ---a--. V- d------ v-------- s----- V- d-l-h-y v-k-o-i-ʹ s-a-i- --------------------------- Vy dolzhny vykhoditʹ szadi.
Järgmine metroorong tuleb 5 minuti pärast. Сле-у-----по-зд-м-т-о п----т-ч-ре--5-м-нут. С-------- п---- м---- п----- ч---- 5 м----- С-е-у-щ-й п-е-д м-т-о п-и-ё- ч-р-з 5 м-н-т- ------------------------------------------- Следующий поезд метро придёт через 5 минут. 0
Sl-du--s--h-y poyezd metro -rid-- che-ez ---inu-. S------------ p----- m---- p----- c----- 5 m----- S-e-u-u-h-h-y p-y-z- m-t-o p-i-ë- c-e-e- 5 m-n-t- ------------------------------------------------- Sleduyushchiy poyezd metro pridët cherez 5 minut.
Järgmine tramm tuleb 10 minuti pärast. Сл--у---й---а---й п----т ч---з ---м-н-т. С-------- т------ п----- ч---- 1- м----- С-е-у-щ-й т-а-в-й п-и-ё- ч-р-з 1- м-н-т- ---------------------------------------- Следующий трамвай придёт через 10 минут. 0
Sled-y--hch-----a---y pr-d------rez--0 -i-ut. S------------ t------ p----- c----- 1- m----- S-e-u-u-h-h-y t-a-v-y p-i-ë- c-e-e- 1- m-n-t- --------------------------------------------- Sleduyushchiy tramvay pridët cherez 10 minut.
Järgmine buss tuleb 15 minuti pärast. Сл--ую--й---то----пр-д----ерез--5-ми--т. С-------- а------ п----- ч---- 1- м----- С-е-у-щ-й а-т-б-с п-и-ё- ч-р-з 1- м-н-т- ---------------------------------------- Следующий автобус придёт через 15 минут. 0
S-e-uyus--hiy avt---s--r-dët-c---ez--5--i-u-. S------------ a------ p----- c----- 1- m----- S-e-u-u-h-h-y a-t-b-s p-i-ë- c-e-e- 1- m-n-t- --------------------------------------------- Sleduyushchiy avtobus pridët cherez 15 minut.
Millal läheb viimane metroorong? Когд- у-од---п-с---ни--п--зд м-т--? К---- у----- п-------- п---- м----- К-г-а у-о-и- п-с-е-н-й п-е-д м-т-о- ----------------------------------- Когда уходит последний поезд метро? 0
K---a uk-o--- --s-e--i---oyez-------? K---- u------ p-------- p----- m----- K-g-a u-h-d-t p-s-e-n-y p-y-z- m-t-o- ------------------------------------- Kogda ukhodit posledniy poyezd metro?
Millal läheb viimane tramm? Ког-а-у---и- -о------й----мв-й? К---- у----- п-------- т------- К-г-а у-о-и- п-с-е-н-й т-а-в-й- ------------------------------- Когда уходит последний трамвай? 0
Ko-d- ------- p--l-dn-y-tr-mv--? K---- u------ p-------- t------- K-g-a u-h-d-t p-s-e-n-y t-a-v-y- -------------------------------- Kogda ukhodit posledniy tramvay?
Millal läheb viimane buss? К-г-- -х-д----о-ле-н-й ав---у-? К---- у----- п-------- а------- К-г-а у-о-и- п-с-е-н-й а-т-б-с- ------------------------------- Когда уходит последний автобус? 0
Kogd--ukhodit -o----n-y --t--u-? K---- u------ p-------- a------- K-g-a u-h-d-t p-s-e-n-y a-t-b-s- -------------------------------- Kogda ukhodit posledniy avtobus?
Kas teil on pilet? У В-с -ст--б--ет? У В-- е--- б----- У В-с е-т- б-л-т- ----------------- У Вас есть билет? 0
U V-s --st- -i---? U V-- y---- b----- U V-s y-s-ʹ b-l-t- ------------------ U Vas yestʹ bilet?
Pilet? – Ei, mul ei ole. Б--е---– ---,-у м--- -го----. Б----- – Н--- у м--- е-- н--- Б-л-т- – Н-т- у м-н- е-о н-т- ----------------------------- Билет? – Нет, у меня его нет. 0
B-l----–---t, ----ny- ye-o-n--. B----- – N--- u m---- y--- n--- B-l-t- – N-t- u m-n-a y-g- n-t- ------------------------------- Bilet? – Net, u menya yego net.
Siis peate te trahvi maksma. Тог-а -ам-придёт---пла---ь --ра-. Т---- В-- п------- п------ ш----- Т-г-а В-м п-и-ё-с- п-а-и-ь ш-р-ф- --------------------------------- Тогда Вам придётся платить штраф. 0
Togda -a--pr-d-t-y--p--t--- -ht-af. T---- V-- p-------- p------ s------ T-g-a V-m p-i-ë-s-a p-a-i-ʹ s-t-a-. ----------------------------------- Togda Vam pridëtsya platitʹ shtraf.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keele areng

On selge, miks me üksteisega suhtleme. Me tahame mõtteid vahetada ja üksteist mõista. Kuidas täpselt keel tekkinud on, pole nii selge. Selle kohta on erinevaid teooriad. Kindel on see, et keel on väga vana nähtus. Rääkima hakkamise eelduseks olid teatud füüsilised tunnused. Need olid vajalikud, et saaksime tekitada helisid. Inimesed nagu näiteks neandertaalased oskasid oma häält kasutada. Sel moel võisid nad end loomadest eristada. Lisaks oli valju, kindlameelne hääl oluline enesekaitseks. Inimene võis selle abil ähvardada või ehmatada vaenlasi. Tollal olid inimestel juba tööriistad ja oli avastatud ka tuli. Seda teadmist tuli kuidagi edasi anda. Kõne oli oluline ka rühmades jahti pidades. Juba 2 miljonit aastat tagasi oli lihtne arusaam inimeste hulgas. Esimesteks keelelisteks elementideks olid märgid ja žestid. Kuid inimesed tahtsid suhelda ka pimedas. Mis veelgi tähtsam, neil oli vaja rääkida ka ilma üksteist vaatamata. Seetõttu arenes hääl ning hakkas asendama žeste. Keel nagu me seda tänapäval tunneme, on vähemalt 50 000 aastat vana. Kui h omo sapiens Aafrikast lahkus, jaotatusid keeled üle maailma laiali. Erinevates piirkondades eraldusid keeled üksteisest. See tähendab, et tekkisid erinevad keelkonnad. Kuid need sisaldavad üksnes keelte süsteemide alustõdesid. Esimene keeled olid palju vähem keerukad kui tänapäeva keeled. Aja jooksul arenesid nende grammatika, fonoloogia ja semantika edasi. Võib öelda, et erinevatel keeltel on erinevad lahendused. Kuid probleem oli alati sama: kuidas väljendada seda, mida ma mõtlen?
Kas sa teadsid?
Brasiilia portugali keel kuulub romaani keelte hulka. See on tekkinud Euroopa portugali keelest. Portugali koloniaalpoliitika tõttu viidi see Lõuna-Ameerikasse. Täna on Brasiilia suurim portugalikeelne rahvus maailmas. Brasiilia portugali keelt räägib umbes 190 miljonit inimest emakeelena. Keelel on ka suur mõju teistele Lõuna-Ameerika riikidele... Olemas on lausa segakeel, mis endas portugali- ja hispaaniakeelseid elemente sisaldab. Vanasti lähtus Brasiilia keeleliselt lähedalt Euroopa eeskujust. Alates 1930. aastatest ärkas uus teadlikkus Brasiilia kultuuri jaoks. Brasiillased olid oma keele üle uhked ning tahtsid selle omapärasid rõhutada. Nende kahe keele kooshoidmiseks tehti jõupingutusi. Näiteks eksisteerib kokkulepe ühtse õigekirja kohta. Suurim erinevus kahe variandi vahel seisneb täna häälduses. Samuti leidub brasiillaste sõnavaras indianisme, mis Euroopas puuduvad. Avastage see põnev keel, see kuulub maailma tähtsaimate hulka!