Vestmik

et Rongis   »   no På toget

34 [kolmkümmend neli]

Rongis

Rongis

34 [trettifire]

På toget

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Kas see on rong Berliini? E- --tt- --get--i---erli-? E- d---- t---- t-- B------ E- d-t-e t-g-t t-l B-r-i-? -------------------------- Er dette toget til Berlin? 0
Millal rong väljub? N--/H-ilk-n-t-- k-ør-- -oge-? N---------- t-- k----- t----- N-r-H-i-k-n t-d k-ø-e- t-g-t- ----------------------------- Når/Hvilken tid kjører toget? 0
Millal jõuab rong Berliini? N-r/-v-lke--t----n--mmer-t-g-t i-----in? N---------- t-- a------- t---- i B------ N-r-H-i-k-n t-d a-k-m-e- t-g-t i B-r-i-? ---------------------------------------- Når/Hvilken tid ankommer toget i Berlin? 0
Vabandust, kas ma saaksin mööda? U--sk--d, --n -e- få k-m-e--eg fo-bi? U-------- k-- j-- f- k---- m-- f----- U-n-k-l-, k-n j-g f- k-m-e m-g f-r-i- ------------------------------------- Unnskyld, kan jeg få komme meg forbi? 0
Ma arvan, et see on minu koht. Jeg-t--r--ette-er --- p----. J-- t--- d---- e- m-- p----- J-g t-o- d-t-e e- m-n p-a-s- ---------------------------- Jeg tror dette er min plass. 0
Ma arvan, et te istute minu kohal. Jeg ---r--u -i-te- ----l---en m-n. J-- t--- d- s----- p- p------ m--- J-g t-o- d- s-t-e- p- p-a-s-n m-n- ---------------------------------- Jeg tror du sitter på plassen min. 0
Kus on magamisvagun? Hv-- -r ---e-u-ée-? H--- e- s---------- H-o- e- s-v-k-p-e-? ------------------- Hvor er sovekupéen? 0
Magamisvagun on rongi tagumises otsas. S-ve-upéen----b--e-s- i to---. S--------- e- b------ i t----- S-v-k-p-e- e- b-k-r-t i t-g-t- ------------------------------ Sovekupéen er bakerst i toget. 0
Ja kus on restoranivagun? – Eesotsas. O- h----er s----vognen?-–--el- f-a-m--i--og--. O- h--- e- s----------- – H--- f----- i t----- O- h-o- e- s-i-e-o-n-n- – H-l- f-a-m- i t-g-t- ---------------------------------------------- Og hvor er spisevognen? – Helt framme i toget. 0
Kas ma võin all magada? Ka- j-- ---s-ve-n-de? K-- j-- f- s--- n---- K-n j-g f- s-v- n-d-? --------------------- Kan jeg få sove nede? 0
Kas ma võin keskel magada? Kan --- -----v- i-m--te-? K-- j-- f- s--- i m------ K-n j-g f- s-v- i m-d-e-? ------------------------- Kan jeg få sove i midten? 0
Kas ma võin üleval magada? K-- j-g få---v--ø--r--? K-- j-- f- s--- ø------ K-n j-g f- s-v- ø-e-s-? ----------------------- Kan jeg få sove øverst? 0
Millal me piirile jõuame? N-- -r -- f-em-- ved g--n-e-? N-- e- v- f----- v-- g------- N-r e- v- f-e-m- v-d g-e-s-n- ----------------------------- Når er vi fremme ved grensen? 0
Kui kaua kestab sõit Berliini? Hvor ----- --r--ure- t-- -erli-? H--- l---- t-- t---- t-- B------ H-o- l-n-e t-r t-r-n t-l B-r-i-? -------------------------------- Hvor lenge tar turen til Berlin? 0
Kas rong hilineb? Er-tog-t ---s-nket? E- t---- f--------- E- t-g-t f-r-i-k-t- ------------------- Er toget forsinket? 0
Kas teil on midagi lugeda? Ha- du--oe-å-le--? H-- d- n-- å l---- H-r d- n-e å l-s-? ------------------ Har du noe å lese? 0
Kas siin saaks midagi süüa ja juua? Går--e---n-- f------mat-----r-kke -e-? G-- d-- a- å f- n-- m-- o- d----- h--- G-r d-t a- å f- n-e m-t o- d-i-k- h-r- -------------------------------------- Går det an å få noe mat og drikke her? 0
Kas te ärataksite mind palun kell 7.00? K-------------st ve--- --- k-okka sj-? K-- d- v-------- v---- m-- k----- s--- K-n d- v-n-l-g-t v-k-e m-g k-o-k- s-u- -------------------------------------- Kan du vennligst vekke meg klokka sju? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Beebid on huultelt lugejad!

Kui beebid õpivad rääkima, pööravad nad tähelepanu oma vanemate suule. Selle on selgeks teinud arengupsühholoogid. Imikud hakkavad huultelt lugema umbes kuue kuu vanuselt. Sel moel õpivad nad, kuidas oma suuga helisid moodustada. Kui lapsed aastased, saavad nad juba mõnest sõnast aru. Sellest east alates hakkavad nad taas inimestele silma vaatama. Nii saavad nad palju olulist teavet. Silma vaadates, saavad nad aru, kas nende vanemad on õnnelikud või kurvad. Nad õpivad tundma tunnete maailma. Huvitavaks läheb siis, kui keegi räägib neindega võõrkeeles. Siis hakkavad lapsed taas huultelt lugema. Sel moel õpivad nad ka, kuidas võõrkeeli hääldada. Seega peaks beebidega rääkides neid alati vaadata. Peale selle vajavad lapsed oma keele arengu tarvis dialoogi. Tihtipeale kordavad vanemad seda, mida beebid ütlevad. Lapsed saavad seega tagasisidet. See on imikutele väga tähtis. Siis nad teavad, et neist saadakse aru. See kinnitus motiveerib lapsi. Nad jätkavad hea meelega rääkima õppimist. Niisiis ei piisa lastele audiolintide mängimisest. Uuringud tõestavad, et lapsed tõesti oskavad huultelt lugeda. Katsetes on näidatud imikutele videoid ilma helita. Näidati nii emakeelseid kui ka võõrkeelseid videoid. Lapsed vaatasid kauem videosid, mis olid nende emakeeles. Seejuures olid nad märgatavalt tähelepanelikumad. Kuid beebide esimesed sõnad on igal pool maailmas samad. ‘Ema’ ja ‘isa’ – lihtne öelda igas keeles!
Kas sa teadsid?
Poola keel kuulub lääneslaavi keelte hulka. See on 45 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt Poolas ning paljudes Ida-Euroopa riikides. Poola väljarändajad on oma keele ka teistele mandritele viinud. Nii leidub umbes 60 miljonit inimest, kes poola keelt räägivad. Sellega on see pärast vene keelt kõige räägitum slaavi keel. Poola keel on lähedalt suguluses tšehhi ja slovaki keelega. Modernne poola kirjakeel arenes erinevatest dialektidest. Tänapäeval leidub veel vaevalt dialekte, sest enamik poolakatest räägivad standardkeelt. Poola tähestikku kirjutatakse ladina tähtedes ning selles on 35 tähte. Rõhk on alati sõna eelviimasel silbil. Grammatika eristab seitset käänet ja kolme sugu. Pea iga sõnalõppu käänatakse või pööratakse. Seetõttu ei kuulu poola keel ilmtingimata kõige lihtsamate keelte hulka. Sellest saab aga varsti üks tähtsamaid keeli Euroopas!