У-не----ть --б-ка.
У неё есть собака.
У н-ё е-т- с-б-к-.
------------------
У неё есть собака. 0 U-n--ë ---t- -o--ka.U neyë yestʹ sobaka.U n-y- y-s-ʹ s-b-k-.--------------------U neyë yestʹ sobaka.
У-н-ё-есть--о-ьша- -о---а.
У неё есть большая собака.
У н-ё е-т- б-л-ш-я с-б-к-.
--------------------------
У неё есть большая собака. 0 U neyë yest--bol-sh--- -ob---.U neyë yestʹ bolʹshaya sobaka.U n-y- y-s-ʹ b-l-s-a-a s-b-k-.------------------------------U neyë yestʹ bolʹshaya sobaka.
У не- е-ть -ом.
У неё есть дом.
У н-ё е-т- д-м-
---------------
У неё есть дом. 0 U-n--ë---stʹ d-m.U neyë yestʹ dom.U n-y- y-s-ʹ d-m------------------U neyë yestʹ dom.
Он --в---в ---т--и-е.
Он живёт в гостинице.
О- ж-в-т в г-с-и-и-е-
---------------------
Он живёт в гостинице. 0 On-z--vët-- -------t-e.On zhivët v gostinitse.O- z-i-ë- v g-s-i-i-s-.-----------------------On zhivët v gostinitse.
О- -ивё- --де-ёв-й г----н--е.
Он живёт в дешёвой гостинице.
О- ж-в-т в д-ш-в-й г-с-и-и-е-
-----------------------------
Он живёт в дешёвой гостинице. 0 On z-i-ë--v-----ë-o----s----ts-.On zhivët v deshëvoy gostinitse.O- z-i-ë- v d-s-ë-o- g-s-i-i-s-.--------------------------------On zhivët v deshëvoy gostinitse.
У---го---т---а--н-.
У него есть машина.
У н-г- е-т- м-ш-н-.
-------------------
У него есть машина. 0 U--ego y--t--ma-hina.U nego yestʹ mashina.U n-g- y-s-ʹ m-s-i-a----------------------U nego yestʹ mashina.
У-н--о ---огая-м-шин-.
У него дорогая машина.
У н-г- д-р-г-я м-ш-н-.
----------------------
У него дорогая машина. 0 U --g- --rogay- -a-hin-.U nego dorogaya mashina.U n-g- d-r-g-y- m-s-i-a-------------------------U nego dorogaya mashina.
Он -ит--т р----.
Он читает роман.
О- ч-т-е- р-м-н-
----------------
Он читает роман. 0 On chita-et---man.On chitayet roman.O- c-i-a-e- r-m-n-------------------On chitayet roman.
Akadeemikute keel on omaette keel.
Seda kasutatakse teatud aruteludes.
Samuti kasutatakse antud keelt akadeemiliste publikatsioonide kirjutamisel.
Varasemal ajal on eksisteerinud ka ühtsed akadeemilised keeled.
Euroopa aladel domineeris akadeemilises maailmad väga kaua aega ladina keel.
Tänapäeval on aga kõige olulisemaks akadeemiliseks keeleks inglise keel.
Akadeemiline keel on üks tavakeele vormidest.
Nad sisaldavad palju spetsiifilisi termineid.
Kõige olulisemateks omadusteks on standardiseerimine ja formuleerimine.
Mõned arvavad, et akadeemikud räägivad arusaamatult keeruliselt meelega.
Kui miski on keeruline, tundub see kohe ka haritum.
Samas keskendub akadeemiline maailm tihti just tõele.
Seepärast peaks akadeemiline keel olema neutraalne.
Ilustavas kõnes ei ole kohta retoorikale.
Samas on liiga keerulisest keelest tuua palju näiteid.
Ja tundub, et inimest huvitab keeruline keel!
Uuringud näitavad, et me usaldame keerulist keelt rohkem.
Katsealused pidid vastame mõnele küsimusele.
Küsimustele tuli valida mitme variandi hulgast õige vastus.
Mõned vastused olid sõnastatud lihtsalt, teised äärmiselt keerukalt
Enamik katsealuseid valisid keerulisemad vastused.
Kuid antud laused ei olnud üldse loogilised.
Katsealulseid pettis keelekasutus.
Kuigi lause sisu oli absurdne, avaldas keerukas sõnastus katsealustele muljet.
Keeruka keelekasutusega tekst ei ole aga alati kunst.
Inimene võib õppida väljendama lihtsat sisu väga keerukas keeles.
Aga väljendada keerukat asja lihtsalt on hoopis teine lugu.
Mõnikord on hoopis lihtne väga keeruline....