Vestmik

et Rongis   »   da I toget

34 [kolmkümmend neli]

Rongis

Rongis

34 [fireogtredive]

I toget

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Kas see on rong Berliini? Er--e------t -il--erl-n? E- d-- t---- t-- B------ E- d-t t-g-t t-l B-r-i-? ------------------------ Er det toget til Berlin? 0
Millal rong väljub? Hv--nå--g-r-t-g--? H------ g-- t----- H-o-n-r g-r t-g-t- ------------------ Hvornår går toget? 0
Millal jõuab rong Berliini? Hv-r--- a-k--m-r --ge- --- B---i-? H------ a------- t---- t-- B------ H-o-n-r a-k-m-e- t-g-t t-l B-r-i-? ---------------------------------- Hvornår ankommer toget til Berlin? 0
Vabandust, kas ma saaksin mööda? U-d--yl---m--je---o-m- --rbi? U-------- m- j-- k---- f----- U-d-k-l-, m- j-g k-m-e f-r-i- ----------------------------- Undskyld, må jeg komme forbi? 0
Ma arvan, et see on minu koht. Je- -ro-,-de---r ----pla-s. J-- t---- d-- e- m-- p----- J-g t-o-, d-t e- m-n p-a-s- --------------------------- Jeg tror, det er min plads. 0
Ma arvan, et te istute minu kohal. J-- --or, du--i---r-på --n--lads. J-- t---- d- s----- p- m-- p----- J-g t-o-, d- s-d-e- p- m-n p-a-s- --------------------------------- Jeg tror, du sidder på min plads. 0
Kus on magamisvagun? H-or ---s---vo-nen? H--- e- s---------- H-o- e- s-v-v-g-e-? ------------------- Hvor er sovevognen? 0
Magamisvagun on rongi tagumises otsas. So----gn---er i -e----gerste del-af--oget. S--------- e- i d-- b------- d-- a- t----- S-v-v-g-e- e- i d-n b-g-r-t- d-l a- t-g-t- ------------------------------------------ Sovevognen er i den bagerste del af toget. 0
Ja kus on restoranivagun? – Eesotsas. Og h-or -- --ise---n-n--–-- --- f--r-s---d--. O- h--- e- s----------- – I d-- f------- d--- O- h-o- e- s-i-e-o-n-n- – I d-n f-r-e-t- d-l- --------------------------------------------- Og hvor er spisevognen? – I den forreste del. 0
Kas ma võin all magada? Må---g -----ne--rs-? M- j-- s--- n------- M- j-g s-v- n-d-r-t- -------------------- Må jeg sove nederst? 0
Kas ma võin keskel magada? Må j-g-s-v- - ---t-n? M- j-- s--- i m------ M- j-g s-v- i m-d-e-? --------------------- Må jeg sove i midten? 0
Kas ma võin üleval magada? M- j-- -o-e øv----? M- j-- s--- ø------ M- j-g s-v- ø-e-s-? ------------------- Må jeg sove øverst? 0
Millal me piirile jõuame? H----år--- ---v-- græ-sen? H------ e- v- v-- g------- H-o-n-r e- v- v-d g-æ-s-n- -------------------------- Hvornår er vi ved grænsen? 0
Kui kaua kestab sõit Berliini? Hvor -æ-ge-va-e- -ur----il -e---n? H--- l---- v---- t---- t-- B------ H-o- l-n-e v-r-r t-r-n t-l B-r-i-? ---------------------------------- Hvor længe varer turen til Berlin? 0
Kas rong hilineb? E- to-e- for--n--t? E- t---- f--------- E- t-g-t f-r-i-k-t- ------------------- Er toget forsinket? 0
Kas teil on midagi lugeda? Har-du-no-e---- læ-e i? H-- d- n---- a- l--- i- H-r d- n-g-t a- l-s- i- ----------------------- Har du noget at læse i? 0
Kas siin saaks midagi süüa ja juua? Kan ma- -å n--e--a- -p-se----d-i--- ---? K-- m-- f- n---- a- s---- o- d----- h--- K-n m-n f- n-g-t a- s-i-e o- d-i-k- h-r- ---------------------------------------- Kan man få noget at spise og drikke her? 0
Kas te ärataksite mind palun kell 7.00? V-l--u---r- ---venl-g----v-kke--ig --ok--n-7? V-- d- v--- s- v----- a- v---- m-- k------ 7- V-l d- v-r- s- v-n-i- a- v-k-e m-g k-o-k-n 7- --------------------------------------------- Vil du være så venlig at vække mig klokken 7? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Beebid on huultelt lugejad!

Kui beebid õpivad rääkima, pööravad nad tähelepanu oma vanemate suule. Selle on selgeks teinud arengupsühholoogid. Imikud hakkavad huultelt lugema umbes kuue kuu vanuselt. Sel moel õpivad nad, kuidas oma suuga helisid moodustada. Kui lapsed aastased, saavad nad juba mõnest sõnast aru. Sellest east alates hakkavad nad taas inimestele silma vaatama. Nii saavad nad palju olulist teavet. Silma vaadates, saavad nad aru, kas nende vanemad on õnnelikud või kurvad. Nad õpivad tundma tunnete maailma. Huvitavaks läheb siis, kui keegi räägib neindega võõrkeeles. Siis hakkavad lapsed taas huultelt lugema. Sel moel õpivad nad ka, kuidas võõrkeeli hääldada. Seega peaks beebidega rääkides neid alati vaadata. Peale selle vajavad lapsed oma keele arengu tarvis dialoogi. Tihtipeale kordavad vanemad seda, mida beebid ütlevad. Lapsed saavad seega tagasisidet. See on imikutele väga tähtis. Siis nad teavad, et neist saadakse aru. See kinnitus motiveerib lapsi. Nad jätkavad hea meelega rääkima õppimist. Niisiis ei piisa lastele audiolintide mängimisest. Uuringud tõestavad, et lapsed tõesti oskavad huultelt lugeda. Katsetes on näidatud imikutele videoid ilma helita. Näidati nii emakeelseid kui ka võõrkeelseid videoid. Lapsed vaatasid kauem videosid, mis olid nende emakeeles. Seejuures olid nad märgatavalt tähelepanelikumad. Kuid beebide esimesed sõnad on igal pool maailmas samad. ‘Ema’ ja ‘isa’ – lihtne öelda igas keeles!
Kas sa teadsid?
Poola keel kuulub lääneslaavi keelte hulka. See on 45 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt Poolas ning paljudes Ida-Euroopa riikides. Poola väljarändajad on oma keele ka teistele mandritele viinud. Nii leidub umbes 60 miljonit inimest, kes poola keelt räägivad. Sellega on see pärast vene keelt kõige räägitum slaavi keel. Poola keel on lähedalt suguluses tšehhi ja slovaki keelega. Modernne poola kirjakeel arenes erinevatest dialektidest. Tänapäeval leidub veel vaevalt dialekte, sest enamik poolakatest räägivad standardkeelt. Poola tähestikku kirjutatakse ladina tähtedes ning selles on 35 tähte. Rõhk on alati sõna eelviimasel silbil. Grammatika eristab seitset käänet ja kolme sugu. Pea iga sõnalõppu käänatakse või pööratakse. Seetõttu ei kuulu poola keel ilmtingimata kõige lihtsamate keelte hulka. Sellest saab aga varsti üks tähtsamaid keeli Euroopas!