Vestmik

et Lennujaamas   »   hr Na aerodromu

35 [kolmkümmend viis]

Lennujaamas

Lennujaamas

35 [trideset i pet]

Na aerodromu

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti horvaadi Mängi Rohkem
Ma sooviksin lendu Ateenasse broneerida. H--o - Htj--a-bi- r-z-rv---t--le---a-Aten-. Htio / Htjela bih rezervirati let za Atenu. H-i- / H-j-l- b-h r-z-r-i-a-i l-t z- A-e-u- ------------------------------------------- Htio / Htjela bih rezervirati let za Atenu. 0
Kas see on otselend? D- ----e--o---r--an--et? Da li je to izravan let? D- l- j- t- i-r-v-n l-t- ------------------------ Da li je to izravan let? 0
Palun üks aknakoht, mittesuitsetaja. M-lim mj-st- d--p-o--ra, za---p-----. Molim mjesto do prozora, za nepušače. M-l-m m-e-t- d- p-o-o-a- z- n-p-š-č-. ------------------------------------- Molim mjesto do prozora, za nepušače. 0
Ma sooviksin oma broneeringu kinnitada. H--o - h--e-----h-p--v--i-i sv--u r-z--va-iju. Htio / htjela bih potvrditi svoju rezervaciju. H-i- / h-j-l- b-h p-t-r-i-i s-o-u r-z-r-a-i-u- ---------------------------------------------- Htio / htjela bih potvrditi svoju rezervaciju. 0
Ma sooviksin oma broneeringu tühistada. H-io --h-jela --- -t--nira-- s-oju--ezerv-c--u. Htio / htjela bih stornirati svoju rezervaciju. H-i- / h-j-l- b-h s-o-n-r-t- s-o-u r-z-r-a-i-u- ----------------------------------------------- Htio / htjela bih stornirati svoju rezervaciju. 0
Ma sooviksin oma broneeringut muuta. Htio-/ -t--la bih-promijeni-i --o-u-re--r-ac--u. Htio / htjela bih promijeniti svoju rezervaciju. H-i- / h-j-l- b-h p-o-i-e-i-i s-o-u r-z-r-a-i-u- ------------------------------------------------ Htio / htjela bih promijeniti svoju rezervaciju. 0
Millal läheb järgmine lennuk Rooma? Kad- po--j-ć- s-----ć- z--k-pl-- ---Rim? Kada polijeće sljedeći zrakoplov za Rim? K-d- p-l-j-ć- s-j-d-ć- z-a-o-l-v z- R-m- ---------------------------------------- Kada polijeće sljedeći zrakoplov za Rim? 0
Kas kaks kohta on veel vabad? J--u--i -lob-dn--još d-- --e--a? Jesu li slobodna još dva mjesta? J-s- l- s-o-o-n- j-š d-a m-e-t-? -------------------------------- Jesu li slobodna još dva mjesta? 0
Ei, meil on veel ainult üks koht vaba. N-,-i-am- jo----m- j---- sl-bod-- m-es--. Ne, imamo još samo jedno slobodno mjesto. N-, i-a-o j-š s-m- j-d-o s-o-o-n- m-e-t-. ----------------------------------------- Ne, imamo još samo jedno slobodno mjesto. 0
Millal me maandume? K-d- slijećem-? Kada slijećemo? K-d- s-i-e-e-o- --------------- Kada slijećemo? 0
Millal me saabume? Ka-a--mo -amo? Kada smo tamo? K-d- s-o t-m-? -------------- Kada smo tamo? 0
Millal sõidab buss kesklinna? K--a v-zi a--o-us-u------r---ada? Kada vozi autobus u centar grada? K-d- v-z- a-t-b-s u c-n-a- g-a-a- --------------------------------- Kada vozi autobus u centar grada? 0
Kas see on teie kohver? Da--i -e--- V-š-k----? Da li je to Vaš kofer? D- l- j- t- V-š k-f-r- ---------------------- Da li je to Vaš kofer? 0
Kas see on teie kott? Da li j--t- -------rb-? Da li je to Vaša torba? D- l- j- t- V-š- t-r-a- ----------------------- Da li je to Vaša torba? 0
Kas see on teie pagas? Da-li--e--- Va---prtlj---? Da li je to Vaša prtljaga? D- l- j- t- V-š- p-t-j-g-? -------------------------- Da li je to Vaša prtljaga? 0
Kui palju pagasit võin kaasa võtta? K-li-o-p-tl-a-a -o-u--on-----? Koliko prtljaga mogu ponijeti? K-l-k- p-t-j-g- m-g- p-n-j-t-? ------------------------------ Koliko prtljaga mogu ponijeti? 0
Kakskümmend kilo. D-ad---t-kila. Dvadeset kila. D-a-e-e- k-l-. -------------- Dvadeset kila. 0
Mis, ainult kakskümmend kilo? Što- samo-dv---s-t---l-? Što, samo dvadeset kila? Š-o- s-m- d-a-e-e- k-l-? ------------------------ Što, samo dvadeset kila? 0

Õppimine muudab aju

Neile, kes teevad tihti trenni, vormivad oma keha. Aga väidetavalt on sama võimalik teha ka oma ajuga. See tähendab, et keele õppimiseks on vaja rohkem kui ainult annet. Sama oluline on regulaarne harjutamine. Sest harjutamine võib aju ehitusele positiivselt mõjutada. Muidugi eriline keeleanne tavaliselt päritav. Sellest hoolimata võib intensiivne keele kasutamine muuta teatud ajustruktuure. Kõnekeskuse maht suureneb. Samuti muutub palju harjutavate inimeste närvirakkude hulk. Pikka aega usuti, et aju on muutmatu. Usuti, et mida me lapsena ei õpi, seda ei õpi me kunagi. Aju uurivad teadlased aga on tulnud täiesti teistsugusele järeldusele. Nad suutsid tõestada, et meie aju on vilgas elu lõpuni. Võiks öelda, et see toimib nagu lihas. Seetõttu jätkab aju kasvamist kuni vanaduseni. Ajus töödeldakse igat sisendit. Aga kui aju treenitakse, töötleb see sisendeid palju paremini. See tähendab, et aju töötab kiiremini ja tõhusamalt. See põhimõte kehtib nii noortele kui vanadele inimestele võrdselt. Kuid aju treenimiseks pole ilmtingimata vaja õppida. Väga hästi mõjub ka lugemine. Keerukas kirjandus arendab eriti meie kõnekeskust. See tähendab, et meie sõnavara laieneb. Lisaks paraneb meie keeletunnetus. Huvitav on asjaolu, et keelt ei töötle vaid kõnekeskus. Piirkond, mis tegeleb motoorsete oskustega, tegeleb samuti uue teabe töötlemisega. Seetõttu on oluline stimuleerida kogu aju nii tihti kui võimalik. Niisiis: Kasuta nii oma keha KUI KA aju!
Kas sa teadsid?
Portugali keel kuulub romaani keelte hulka. See on lähedalt suguluses hispaania ja katalaani keelega. See arenes rooma sõdurite räägitud vulgaarladina keelest. Euroopa portugali keel on emakeeleks umbes 10 miljonile inimesele. See on aga ka üks tähtsamaid maailmakeeli... See ulatub Portugali kui koloniaalvõimu minevikku. 15. ja 16. sajandil viis meresõitjaterahvus oma keele teistele mandritele. Veel tänagi räägitakse mõnes Aafrika ja Aasia osas portugali keelt. Nende riikide keeled lähtuvad enamasti tugevasti euroopa eeskujust. Brasiilias on see teistmoodi. Seal räägitaval keelel on nii mõnigi eripära ning see kehtib eraldi variandina. Siiski saavad portugallased ja brasiillased tavaliselt teineteisest hästi aru. Üle maailma räägib portugali keelt kokku üle 240 miljoni inimese. Lisaks on olemas 20 kreoolkeelt, mis portugali keelel baseeruvad. Portugali keel kuulub tänapäeval maailmakeelte hulka.