Vestmik

et Lennujaamas   »   kk At the airport

35 [kolmkümmend viis]

Lennujaamas

Lennujaamas

35 [отыз бес]

35 [otız bes]

At the airport

[Äwejayda]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kasahhi Mängi Rohkem
Ma sooviksin lendu Ateenasse broneerida. Мен---ин--а--ей-н-б-- р-й-ті----нь----қояй-н-деп едім. М-- А------ д---- б-- р----- б------- қ----- д-- е---- М-н А-и-а-а д-й-н б-р р-й-т- б-о-ь-а- қ-я-ы- д-п е-і-. ------------------------------------------------------ Мен Афинаға дейін бір рейсті броньдап қояйын деп едім. 0
Me--Af-n--- d-y-n-------ys----r--dap ---a-ın --p edi-. M-- A------ d---- b-- r----- b------ q------ d-- e---- M-n A-ï-a-a d-y-n b-r r-y-t- b-o-d-p q-y-y-n d-p e-i-. ------------------------------------------------------ Men Afïnağa deyin bir reysti brondap qoyayın dep edim.
Kas see on otselend? Б-л--і-е-е- ре-----? Б-- т------ р--- п-- Б-л т-к-л-й р-й- п-? -------------------- Бұл тікелей рейс пе? 0
B-- --ke--- reys -e? B-- t------ r--- p-- B-l t-k-l-y r-y- p-? -------------------- Bul tikeley reys pe?
Palun üks aknakoht, mittesuitsetaja. Өт--ем-н--те-ез-ні--жаны,-ш-л-м -------ін ---н-б--с-. Ө-------- т-------- ж---- ш---- ш-------- о--- б----- Ө-і-е-і-, т-р-з-н-ң ж-н-, ш-л-м ш-к-е-т-н о-ы- б-л-а- ----------------------------------------------------- Өтінемін, терезенің жаны, шылым шекпейтін орын болса. 0
Ö-------,---r-z--i- jan-, şılı- -ek-e--in --ın b-l--. Ö-------- t-------- j---- ş---- ş-------- o--- b----- Ö-i-e-i-, t-r-z-n-ñ j-n-, ş-l-m ş-k-e-t-n o-ı- b-l-a- ----------------------------------------------------- Ötinemin, terezeniñ janı, şılım şekpeytin orın bolsa.
Ma sooviksin oma broneeringu kinnitada. Бр--ім-і--ас--йы--деп е-і-. Б------- р------- д-- е---- Б-о-і-д- р-с-а-ы- д-п е-і-. --------------------------- Бронімді растайын деп едім. 0
B-o--md---as-ayı- --p -di-. B------- r------- d-- e---- B-o-i-d- r-s-a-ı- d-p e-i-. --------------------------- Bronimdi rastayın dep edim.
Ma sooviksin oma broneeringu tühistada. Б--н--нен-----т-----ын --п-----. Б-------- б-- т------- д-- е---- Б-о-і-н-н б-с т-р-а-ы- д-п е-і-. -------------------------------- Бронімнен бас тартайын деп едім. 0
B--n--n-n -as---r-ayın --- --im. B-------- b-- t------- d-- e---- B-o-i-n-n b-s t-r-a-ı- d-p e-i-. -------------------------------- Bronimnen bas tartayın dep edim.
Ma sooviksin oma broneeringut muuta. Бр-----і өз---тейін -еп е--м. Б------- ө--------- д-- е---- Б-о-і-д- ө-г-р-е-і- д-п е-і-. ----------------------------- Бронімді өзгертейін деп едім. 0
Br-n-m-- özge-t--in-d-p---i-. B------- ö--------- d-- e---- B-o-i-d- ö-g-r-e-i- d-p e-i-. ----------------------------- Bronimdi özgerteyin dep edim.
Millal läheb järgmine lennuk Rooma? Ри----ке-есі-ұ-ақ-қ-ша---ш--ы? Р---- к----- ұ--- қ---- ұ----- Р-м-е к-л-с- ұ-а- қ-ш-н ұ-а-ы- ------------------------------ Римге келесі ұшақ қашан ұшады? 0
Rïmg------s- ---- qaşan --adı? R---- k----- u--- q---- u----- R-m-e k-l-s- u-a- q-ş-n u-a-ı- ------------------------------ Rïmge kelesi uşaq qaşan uşadı?
Kas kaks kohta on veel vabad? О- -ер-е--ағы-е-- о--н--а----? О- ж---- т--- е-- о--- б-- м-- О- ж-р-е т-ғ- е-і о-ы- б-р м-? ------------------------------ Ол жерде тағы екі орын бар ма? 0
Ol-j-r-e ---ı-ek----ı--b-- ma? O- j---- t--- e-- o--- b-- m-- O- j-r-e t-ğ- e-i o-ı- b-r m-? ------------------------------ Ol jerde tağı eki orın bar ma?
Ei, meil on veel ainult üks koht vaba. Жоқ, б--д- -е----р-о-ын --с. Ж--- б---- т-- б-- о--- б--- Ж-қ- б-з-е т-к б-р о-ы- б-с- ---------------------------- Жоқ, бізде тек бір орын бос. 0
Joq, -i-d- -ek --r ---n----. J--- b---- t-- b-- o--- b--- J-q- b-z-e t-k b-r o-ı- b-s- ---------------------------- Joq, bizde tek bir orın bos.
Millal me maandume? Бі------- қ----ы-? Б-- қ---- қ------- Б-з қ-ш-н қ-н-м-з- ------------------ Біз қашан қонамыз? 0
Bi- --şa--qo-amı-? B-- q---- q------- B-z q-ş-n q-n-m-z- ------------------ Biz qaşan qonamız?
Millal me saabume? Біз о-да-қ-ша- --те-і-? Б-- о--- қ---- ж------- Б-з о-д- қ-ш-н ж-т-м-з- ----------------------- Біз онда қашан жетеміз? 0
Bi- ond- qa--n--e---iz? B-- o--- q---- j------- B-z o-d- q-ş-n j-t-m-z- ----------------------- Biz onda qaşan jetemiz?
Millal sõidab buss kesklinna? Қал- орта-ы-ы-а -вто-ус-қ-ша- ж----і? Қ--- о--------- а------ қ---- ж------ Қ-л- о-т-л-ғ-н- а-т-б-с қ-ш-н ж-р-д-? ------------------------------------- Қала орталығына автобус қашан жүреді? 0
Qa-- --t-l--ın------bws--aşan-jü---i? Q--- o--------- a------ q---- j------ Q-l- o-t-l-ğ-n- a-t-b-s q-ş-n j-r-d-? ------------------------------------- Qala ortalığına avtobws qaşan jüredi?
Kas see on teie kohver? М--а---і-ді- ш-бада--ңыз-ба? М---- с----- ш---------- б-- М-н-у с-з-і- ш-б-д-н-ң-з б-? ---------------------------- Мынау сіздің шабаданыңыз ба? 0
M---w --zd-ñ--a---a-ı-ı--b-? M---- s----- ş---------- b-- M-n-w s-z-i- ş-b-d-n-ñ-z b-? ---------------------------- Mınaw sizdiñ şabadanıñız ba?
Kas see on teie kott? М-н-у-сі---- -өмк---з б-? М---- с----- с------- б-- М-н-у с-з-і- с-м-е-і- б-? ------------------------- Мынау сіздің сөмкеңіз бе? 0
M-n-- s-zdi---öm---iz---? M---- s----- s------- b-- M-n-w s-z-i- s-m-e-i- b-? ------------------------- Mınaw sizdiñ sömkeñiz be?
Kas see on teie pagas? М--ау сізд-ң----іңіз -е? М---- с----- ж------ б-- М-н-у с-з-і- ж-г-ң-з б-? ------------------------ Мынау сіздің жүгіңіз бе? 0
M-n---s-zd-ñ jü---i--be? M---- s----- j------ b-- M-n-w s-z-i- j-g-ñ-z b-? ------------------------ Mınaw sizdiñ jügiñiz be?
Kui palju pagasit võin kaasa võtta? Өзі--ен---р-е қ---а-ж-- а--ам бо--ды? Ө------ б---- қ---- ж-- а---- б------ Ө-і-м-н б-р-е қ-н-а ж-к а-с-м б-л-д-? ------------------------------------- Өзіммен бірге қанша жүк алсам болады? 0
Ö--mme--b-----qan-- j-k--l----bo-adı? Ö------ b---- q---- j-- a---- b------ Ö-i-m-n b-r-e q-n-a j-k a-s-m b-l-d-? ------------------------------------- Özimmen birge qanşa jük alsam boladı?
Kakskümmend kilo. Жи---- кел-. Ж----- к---- Ж-ы-м- к-л-. ------------ Жиырма келі. 0
J-ır-- -el-. J----- k---- J-ı-m- k-l-. ------------ Jïırma keli.
Mis, ainult kakskümmend kilo? Н---Жи-рм--ке-і-ған- ма? Н-- Ж----- к--- ғ--- м-- Н-? Ж-ы-м- к-л- ғ-н- м-? ------------------------ Не? Жиырма келі ғана ма? 0
N-?--ïırm----l-----a m-? N-- J----- k--- ğ--- m-- N-? J-ı-m- k-l- ğ-n- m-? ------------------------ Ne? Jïırma keli ğana ma?

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Õppimine muudab aju

Neile, kes teevad tihti trenni, vormivad oma keha. Aga väidetavalt on sama võimalik teha ka oma ajuga. See tähendab, et keele õppimiseks on vaja rohkem kui ainult annet. Sama oluline on regulaarne harjutamine. Sest harjutamine võib aju ehitusele positiivselt mõjutada. Muidugi eriline keeleanne tavaliselt päritav. Sellest hoolimata võib intensiivne keele kasutamine muuta teatud ajustruktuure. Kõnekeskuse maht suureneb. Samuti muutub palju harjutavate inimeste närvirakkude hulk. Pikka aega usuti, et aju on muutmatu. Usuti, et mida me lapsena ei õpi, seda ei õpi me kunagi. Aju uurivad teadlased aga on tulnud täiesti teistsugusele järeldusele. Nad suutsid tõestada, et meie aju on vilgas elu lõpuni. Võiks öelda, et see toimib nagu lihas. Seetõttu jätkab aju kasvamist kuni vanaduseni. Ajus töödeldakse igat sisendit. Aga kui aju treenitakse, töötleb see sisendeid palju paremini. See tähendab, et aju töötab kiiremini ja tõhusamalt. See põhimõte kehtib nii noortele kui vanadele inimestele võrdselt. Kuid aju treenimiseks pole ilmtingimata vaja õppida. Väga hästi mõjub ka lugemine. Keerukas kirjandus arendab eriti meie kõnekeskust. See tähendab, et meie sõnavara laieneb. Lisaks paraneb meie keeletunnetus. Huvitav on asjaolu, et keelt ei töötle vaid kõnekeskus. Piirkond, mis tegeleb motoorsete oskustega, tegeleb samuti uue teabe töötlemisega. Seetõttu on oluline stimuleerida kogu aju nii tihti kui võimalik. Niisiis: Kasuta nii oma keha KUI KA aju!
Kas sa teadsid?
Portugali keel kuulub romaani keelte hulka. See on lähedalt suguluses hispaania ja katalaani keelega. See arenes rooma sõdurite räägitud vulgaarladina keelest. Euroopa portugali keel on emakeeleks umbes 10 miljonile inimesele. See on aga ka üks tähtsamaid maailmakeeli... See ulatub Portugali kui koloniaalvõimu minevikku. 15. ja 16. sajandil viis meresõitjaterahvus oma keele teistele mandritele. Veel tänagi räägitakse mõnes Aafrika ja Aasia osas portugali keelt. Nende riikide keeled lähtuvad enamasti tugevasti euroopa eeskujust. Brasiilias on see teistmoodi. Seal räägitaval keelel on nii mõnigi eripära ning see kehtib eraldi variandina. Siiski saavad portugallased ja brasiillased tavaliselt teineteisest hästi aru. Üle maailma räägib portugali keelt kokku üle 240 miljoni inimese. Lisaks on olemas 20 kreoolkeelt, mis portugali keelel baseeruvad. Portugali keel kuulub tänapäeval maailmakeelte hulka.