Vestmik

et Lennujaamas   »   kk Әуежайда

35 [kolmkümmend viis]

Lennujaamas

Lennujaamas

35 [отыз бес]

35 [otız bes]

Әуежайда

Äwejayda

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kasahhi Mängi Rohkem
Ma sooviksin lendu Ateenasse broneerida. Ме-----н-ғ- де--н бі- р-йс-і б-о-ь-ап -ояй-н-деп -д--. М__ А______ д____ б__ р_____ б_______ қ_____ д__ е____ М-н А-и-а-а д-й-н б-р р-й-т- б-о-ь-а- қ-я-ы- д-п е-і-. ------------------------------------------------------ Мен Афинаға дейін бір рейсті броньдап қояйын деп едім. 0
Me- ---na-a---y-n-bir r-y--- --on-ap-q-y--ın--e- --im. M__ A______ d____ b__ r_____ b______ q______ d__ e____ M-n A-ï-a-a d-y-n b-r r-y-t- b-o-d-p q-y-y-n d-p e-i-. ------------------------------------------------------ Men Afïnağa deyin bir reysti brondap qoyayın dep edim.
Kas see on otselend? Б-- тікел-- -ейс пе? Б__ т______ р___ п__ Б-л т-к-л-й р-й- п-? -------------------- Бұл тікелей рейс пе? 0
Bul t-----y r--s-p-? B__ t______ r___ p__ B-l t-k-l-y r-y- p-? -------------------- Bul tikeley reys pe?
Palun üks aknakoht, mittesuitsetaja. Ө--не---- -е-е----ң--------ыл----екпейтін -р------с-. Ө________ т________ ж____ ш____ ш________ о___ б_____ Ө-і-е-і-, т-р-з-н-ң ж-н-, ш-л-м ш-к-е-т-н о-ы- б-л-а- ----------------------------------------------------- Өтінемін, терезенің жаны, шылым шекпейтін орын болса. 0
Ö--nem-n, ---e---iñ-j---,----ı--ş--p-ytin--rın-bolsa. Ö________ t________ j____ ş____ ş________ o___ b_____ Ö-i-e-i-, t-r-z-n-ñ j-n-, ş-l-m ş-k-e-t-n o-ı- b-l-a- ----------------------------------------------------- Ötinemin, terezeniñ janı, şılım şekpeytin orın bolsa.
Ma sooviksin oma broneeringu kinnitada. Б---і----ра-тайы---еп -ді-. Б_______ р_______ д__ е____ Б-о-і-д- р-с-а-ы- д-п е-і-. --------------------------- Бронімді растайын деп едім. 0
B---imd- r----y-- -e--e-im. B_______ r_______ d__ e____ B-o-i-d- r-s-a-ı- d-p e-i-. --------------------------- Bronimdi rastayın dep edim.
Ma sooviksin oma broneeringu tühistada. Бр---мнен -ас-----айы- д-п е-і-. Б________ б__ т_______ д__ е____ Б-о-і-н-н б-с т-р-а-ы- д-п е-і-. -------------------------------- Бронімнен бас тартайын деп едім. 0
Bro--mnen-b-s-ta---y-n---p-e--m. B________ b__ t_______ d__ e____ B-o-i-n-n b-s t-r-a-ı- d-p e-i-. -------------------------------- Bronimnen bas tartayın dep edim.
Ma sooviksin oma broneeringut muuta. Бронімд- өз-е--ейін деп---і-. Б_______ ө_________ д__ е____ Б-о-і-д- ө-г-р-е-і- д-п е-і-. ----------------------------- Бронімді өзгертейін деп едім. 0
B-o----- ö-g--------d-p -di-. B_______ ö_________ d__ e____ B-o-i-d- ö-g-r-e-i- d-p e-i-. ----------------------------- Bronimdi özgerteyin dep edim.
Millal läheb järgmine lennuk Rooma? Ри--е кел-с---ша- қа--н ұ-а-ы? Р____ к_____ ұ___ қ____ ұ_____ Р-м-е к-л-с- ұ-а- қ-ш-н ұ-а-ы- ------------------------------ Римге келесі ұшақ қашан ұшады? 0
Rï-ge --lesi u--- ---a--uşa--? R____ k_____ u___ q____ u_____ R-m-e k-l-s- u-a- q-ş-n u-a-ı- ------------------------------ Rïmge kelesi uşaq qaşan uşadı?
Kas kaks kohta on veel vabad? О- ж-рд--т-ғы-е-і-о--- ба- --? О_ ж____ т___ е__ о___ б__ м__ О- ж-р-е т-ғ- е-і о-ы- б-р м-? ------------------------------ Ол жерде тағы екі орын бар ма? 0
Ol jerd--t-----ki-or-----r ma? O_ j____ t___ e__ o___ b__ m__ O- j-r-e t-ğ- e-i o-ı- b-r m-? ------------------------------ Ol jerde tağı eki orın bar ma?
Ei, meil on veel ainult üks koht vaba. Жоқ,-біз-е -е- -і--о-ын-б--. Ж___ б____ т__ б__ о___ б___ Ж-қ- б-з-е т-к б-р о-ы- б-с- ---------------------------- Жоқ, бізде тек бір орын бос. 0
Joq, bi-d------------ın--os. J___ b____ t__ b__ o___ b___ J-q- b-z-e t-k b-r o-ı- b-s- ---------------------------- Joq, bizde tek bir orın bos.
Millal me maandume? Б------ан----ам-з? Б__ қ____ қ_______ Б-з қ-ш-н қ-н-м-з- ------------------ Біз қашан қонамыз? 0
Bi- qa--- qo-am-z? B__ q____ q_______ B-z q-ş-n q-n-m-z- ------------------ Biz qaşan qonamız?
Millal me saabume? Б-з о-да қа--н-же-еміз? Б__ о___ қ____ ж_______ Б-з о-д- қ-ш-н ж-т-м-з- ----------------------- Біз онда қашан жетеміз? 0
Biz----- -a-an--et--i-? B__ o___ q____ j_______ B-z o-d- q-ş-n j-t-m-z- ----------------------- Biz onda qaşan jetemiz?
Millal sõidab buss kesklinna? Қ-л-----а-ы--на -вт-бу- -аш-н-жүред-? Қ___ о_________ а______ қ____ ж______ Қ-л- о-т-л-ғ-н- а-т-б-с қ-ш-н ж-р-д-? ------------------------------------- Қала орталығына автобус қашан жүреді? 0
Q--a-or--lı---a-avto-ws-qa----jüred-? Q___ o_________ a______ q____ j______ Q-l- o-t-l-ğ-n- a-t-b-s q-ş-n j-r-d-? ------------------------------------- Qala ortalığına avtobws qaşan jüredi?
Kas see on teie kohver? М-н-- с-з--ң ш------ы--- б-? М____ с_____ ш__________ б__ М-н-у с-з-і- ш-б-д-н-ң-з б-? ---------------------------- Мынау сіздің шабаданыңыз ба? 0
Mı--w-s-zd-ñ ş--ad---ñ-z-ba? M____ s_____ ş__________ b__ M-n-w s-z-i- ş-b-d-n-ñ-z b-? ---------------------------- Mınaw sizdiñ şabadanıñız ba?
Kas see on teie kott? М-н-у с-з--ң--------з-бе? М____ с_____ с_______ б__ М-н-у с-з-і- с-м-е-і- б-? ------------------------- Мынау сіздің сөмкеңіз бе? 0
M---w-siz--ñ---mk---- --? M____ s_____ s_______ b__ M-n-w s-z-i- s-m-e-i- b-? ------------------------- Mınaw sizdiñ sömkeñiz be?
Kas see on teie pagas? М---у --зд----үгі-із б-? М____ с_____ ж______ б__ М-н-у с-з-і- ж-г-ң-з б-? ------------------------ Мынау сіздің жүгіңіз бе? 0
Mın-w ---d-----giñi--b-? M____ s_____ j______ b__ M-n-w s-z-i- j-g-ñ-z b-? ------------------------ Mınaw sizdiñ jügiñiz be?
Kui palju pagasit võin kaasa võtta? Ө--м--- ----е қан-- ж-- --сам-бол-д-? Ө______ б____ қ____ ж__ а____ б______ Ө-і-м-н б-р-е қ-н-а ж-к а-с-м б-л-д-? ------------------------------------- Өзіммен бірге қанша жүк алсам болады? 0
Özimme----r-- ----a-jük ----m-bo--d-? Ö______ b____ q____ j__ a____ b______ Ö-i-m-n b-r-e q-n-a j-k a-s-m b-l-d-? ------------------------------------- Özimmen birge qanşa jük alsam boladı?
Kakskümmend kilo. Ж-ы--а-----. Ж_____ к____ Ж-ы-м- к-л-. ------------ Жиырма келі. 0
Jï-rm--keli. J_____ k____ J-ı-m- k-l-. ------------ Jïırma keli.
Mis, ainult kakskümmend kilo? Не--Жиыр-- ---- ---а-ма? Н__ Ж_____ к___ ғ___ м__ Н-? Ж-ы-м- к-л- ғ-н- м-? ------------------------ Не? Жиырма келі ғана ма? 0
N-? J-ı-m--k--- --na-ma? N__ J_____ k___ ğ___ m__ N-? J-ı-m- k-l- ğ-n- m-? ------------------------ Ne? Jïırma keli ğana ma?

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + kasahhi (1-100) MP3 kasahhi (1-100)
Videot ei leitud!

Õppimine muudab aju

Neile, kes teevad tihti trenni, vormivad oma keha. Aga väidetavalt on sama võimalik teha ka oma ajuga. See tähendab, et keele õppimiseks on vaja rohkem kui ainult annet. Sama oluline on regulaarne harjutamine. Sest harjutamine võib aju ehitusele positiivselt mõjutada. Muidugi eriline keeleanne tavaliselt päritav. Sellest hoolimata võib intensiivne keele kasutamine muuta teatud ajustruktuure. Kõnekeskuse maht suureneb. Samuti muutub palju harjutavate inimeste närvirakkude hulk. Pikka aega usuti, et aju on muutmatu. Usuti, et mida me lapsena ei õpi, seda ei õpi me kunagi. Aju uurivad teadlased aga on tulnud täiesti teistsugusele järeldusele. Nad suutsid tõestada, et meie aju on vilgas elu lõpuni. Võiks öelda, et see toimib nagu lihas. Seetõttu jätkab aju kasvamist kuni vanaduseni. Ajus töödeldakse igat sisendit. Aga kui aju treenitakse, töötleb see sisendeid palju paremini. See tähendab, et aju töötab kiiremini ja tõhusamalt. See põhimõte kehtib nii noortele kui vanadele inimestele võrdselt. Kuid aju treenimiseks pole ilmtingimata vaja õppida. Väga hästi mõjub ka lugemine. Keerukas kirjandus arendab eriti meie kõnekeskust. See tähendab, et meie sõnavara laieneb. Lisaks paraneb meie keeletunnetus. Huvitav on asjaolu, et keelt ei töötle vaid kõnekeskus. Piirkond, mis tegeleb motoorsete oskustega, tegeleb samuti uue teabe töötlemisega. Seetõttu on oluline stimuleerida kogu aju nii tihti kui võimalik. Niisiis: Kasuta nii oma keha KUI KA aju!
Kas sa teadsid?
Portugali keel kuulub romaani keelte hulka. See on lähedalt suguluses hispaania ja katalaani keelega. See arenes rooma sõdurite räägitud vulgaarladina keelest. Euroopa portugali keel on emakeeleks umbes 10 miljonile inimesele. See on aga ka üks tähtsamaid maailmakeeli... See ulatub Portugali kui koloniaalvõimu minevikku. 15. ja 16. sajandil viis meresõitjaterahvus oma keele teistele mandritele. Veel tänagi räägitakse mõnes Aafrika ja Aasia osas portugali keelt. Nende riikide keeled lähtuvad enamasti tugevasti euroopa eeskujust. Brasiilias on see teistmoodi. Seal räägitaval keelel on nii mõnigi eripära ning see kehtib eraldi variandina. Siiski saavad portugallased ja brasiillased tavaliselt teineteisest hästi aru. Üle maailma räägib portugali keelt kokku üle 240 miljoni inimese. Lisaks on olemas 20 kreoolkeelt, mis portugali keelel baseeruvad. Portugali keel kuulub tänapäeval maailmakeelte hulka.