Vestmik

et midagi põhjendama 3   »   hr nešto opravdati 3

77 [seitsekümmend seitse]

midagi põhjendama 3

midagi põhjendama 3

77 [sedamdeset i sedam]

nešto opravdati 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti horvaadi Mängi Rohkem
Miks te torti ei söö? Z-š-o n--j--e-- t-r--? Z---- n- j----- t----- Z-š-o n- j-d-t- t-r-u- ---------------------- Zašto ne jedete tortu? 0
Ma pean alla võtma. Mor-m-s-r--vi-i. M---- s--------- M-r-m s-r-a-i-i- ---------------- Moram smršaviti. 0
Ma ei söö seda, sest ma pean alla võtma. N- --dem-j-- --r -o----smr---it-. N- j---- j-- j-- m---- s--------- N- j-d-m j-, j-r m-r-m s-r-a-i-i- --------------------------------- Ne jedem ju, jer moram smršaviti. 0
Miks te õlut ei joo? Za-t- -e -i-et-----o? Z---- n- p----- p---- Z-š-o n- p-j-t- p-v-? --------------------- Zašto ne pijete pivo? 0
Ma pean veel sõitma. M-ram--oš-v-----. M---- j-- v------ M-r-m j-š v-z-t-. ----------------- Moram još voziti. 0
Ma ei joo seda, sest pean veel sõitma. N---ije--g-, --r-mor-------vo-it-. N- p---- g-- j-- m---- j-- v------ N- p-j-m g-, j-r m-r-m j-š v-z-t-. ---------------------------------- Ne pijem ga, jer moram još voziti. 0
Miks sa kohvi ei joo? Z-št- ne p--e- k-v-? Z---- n- p---- k---- Z-š-o n- p-j-š k-v-? -------------------- Zašto ne piješ kavu? 0
See on külm. H-a--a -e. H----- j-- H-a-n- j-. ---------- Hladna je. 0
Ma ei joo seda, sest see on külm. Ne---j-m -e----- j- -la-n-. N- p---- j-- j-- j- h------ N- p-j-m j-, j-r j- h-a-n-. --------------------------- Ne pijem je, jer je hladna. 0
Miks sa teed ei joo? Z--to------je---a-? Z---- n- p---- č--- Z-š-o n- p-j-š č-j- ------------------- Zašto ne piješ čaj? 0
Mul ei ole suhkrut. Nem-- -e--r-. N---- š------ N-m-m š-ć-r-. ------------- Nemam šećera. 0
Ma ei joo seda, sest mul ei ole suhkrut. Ne p-jem ga,--er-n-ma- -e----. N- p---- g-- j-- n---- š------ N- p-j-m g-, j-r n-m-m š-ć-r-. ------------------------------ Ne pijem ga, jer nemam šećera. 0
Miks te suppi ei söö? Z-š---ne--e--t- -u--? Z---- n- j----- j---- Z-š-o n- j-d-t- j-h-? --------------------- Zašto ne jedete juhu? 0
Ma ei tellinud seda. Nis-m j- -a------- naru-il-. N---- j- n------ / n-------- N-s-m j- n-r-č-o / n-r-č-l-. ---------------------------- Nisam ju naručio / naručila. 0
Ma ei söö seda, sest ma ei ole seda tellinud. N--jedem---,--e- je nis-- -aruč-o --na-u---a. N- j---- j-- j-- j- n---- n------ / n-------- N- j-d-m j-, j-r j- n-s-m n-r-č-o / n-r-č-l-. --------------------------------------------- Ne jedem je, jer je nisam naručio / naručila. 0
Miks te liha ei söö? Z-št- ---j-de---m---? Z---- n- j----- m---- Z-š-o n- j-d-t- m-s-? --------------------- Zašto ne jedete meso? 0
Ma olen taimetoitlane. Ja--a- -------ijan-c. J- s-- v------------- J- s-m v-g-t-r-j-n-c- --------------------- Ja sam vegetarijanac. 0
Ma ei söö seda, sest ma olen taimetoitlane. Ne jedem -a,---- sa- v--eta--j----. N- j---- g-- j-- s-- v------------- N- j-d-m g-, j-r s-m v-g-t-r-j-n-c- ----------------------------------- Ne jedem ga, jer sam vegetarijanac. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Žestid aitavad meil õppida sõnavara

Sõnavara õppides on meie ajul palju tööd teha. Ta peab salvestama kõik uued sõnad. Aga oma aju on võimalik õppimisel ka abistada. Seda saab teha žestide abil. Viiped aitavad meie mälu. Mälu talletab sõnu paremini, kui ta töötleb samal ajal ka viipeid. Teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased palusid katsealustel sõnavara õppida. Antud sõnu aga ei olnud tegelikult olemas. Need sõnad olid tehiskeelsed. Mõnes sõnad õpetati katsealustele koos žestidega. See tähendab, et katsealused mitte ainult ei kuulnud ja lugenud neid sõnu. Nad imiteerisid viibete abil ka sõnade tähendust. Õppimise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Teadlased tegid katse käigus huvitava avastuse. Kui õpiti viibetega sõnu, olid aktiivsed rohkem aju piirkondi. Lisaks kõnekeskusele näitasid aktiivsust üles ka sensomotoorsed piirkonnad. Antud lisaaktiivsus mõjutab meie mälu. Viibetega õppimine loob keerulisi seoseid. Need seosed salvestavad sõnu aju mitmes piirkonnas. Sel moel töödeldakse sõnavara palju tõhusamalt. Kui soovime mingit sõna kasutada, leiab meie aju selle kiiremini üles. Need on ka salvestatud paremini. Siiski on oluline, et liigutus oleks sõnaga seotud. Meie aju tunneb ära, kui sõna ja žest ei ole omavahel seoses. See avastus võib viia uute õppimismeetoditeni. Inimesed, kes teavad keeltest vähe, õpivad sageli aeglaselt. Võib-olla oleks neile õppimine lihtsam, kui nad imiteeriks neid sõnu füüsiliselt...