Vestmik

et Sidesõnad 4   »   hr Veznici 4

97 [üheksakümmend seitse]

Sidesõnad 4

Sidesõnad 4

97 [devedeset i sedam]

Veznici 4

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti horvaadi Mängi Rohkem
Ta jäi magama, kuigi telekas töötas. I-ko je-t---vizo- -i- --l-u--n- o- je zas---. I--- j- t-------- b-- u-------- o- j- z------ I-k- j- t-l-v-z-r b-o u-l-u-e-, o- j- z-s-a-. --------------------------------------------- Iako je televizor bio uključen, on je zaspao. 0
Ta jäi veel, kuigi juba oli hilja. I--o j---e- --l- kas--- ---je --š--stao. I--- j- v-- b--- k----- o- j- j-- o----- I-k- j- v-ć b-l- k-s-o- o- j- j-š o-t-o- ---------------------------------------- Iako je već bilo kasno, on je još ostao. 0
Ta ei tulnud, kuigi me leppisime kohtumise kokku. Ia-o-smo--- --g-vor---,--n--i-e----a-. I--- s-- s- d---------- o- n--- d----- I-k- s-o s- d-g-v-r-l-, o- n-j- d-š-o- -------------------------------------- Iako smo se dogovorili, on nije došao. 0
Telekas töötas. Sellele vaatamata jäi ta magama. Telev-zor--e -i---kl-uč-n.--sp--os ---- o- -e -a-pa-. T-------- j- b-- u-------- U------ t--- o- j- z------ T-l-v-z-r j- b-o u-l-u-e-. U-p-k-s t-m- o- j- z-s-a-. ----------------------------------------------------- Televizor je bio uključen. Usprkos tome on je zaspao. 0
Oli juba hilja. Sellele vaatamata jäi ta veel. B-lo -e ka--o.-Us-r--s t--- -n -- -oš--s---. B--- j- k----- U------ t--- o- j- j-- o----- B-l- j- k-s-o- U-p-k-s t-m- o- j- j-š o-t-o- -------------------------------------------- Bilo je kasno. Usprkos tome on je još ostao. 0
Me leppisime kohtumise kokku. Sellele vaatamata ta ei tulnud. D----o-ili---- --- --p-k-- -o-- -----je došao. D--------- s-- s-- U------ t--- o- n--- d----- D-g-v-r-l- s-o s-. U-p-k-s t-m- o- n-j- d-š-o- ---------------------------------------------- Dogovorili smo se. Usprkos tome on nije došao. 0
Ehkki tal ei ole juhiluba, sõidab ta autoga. I-k- -e-- v--a-ku -ozv-lu- -n---zi --t-. I--- n--- v------ d------- o- v--- a---- I-k- n-m- v-z-č-u d-z-o-u- o- v-z- a-t-. ---------------------------------------- Iako nema vozačku dozvolu, on vozi auto. 0
Ehkki tänav on libe, sõidab ta kiiresti. Iako -- -es---skl---a- ------- ---o. I--- j- c---- s------- o- v--- b---- I-k- j- c-s-a s-l-s-a- o- v-z- b-z-. ------------------------------------ Iako je cesta skliska, on vozi brzo. 0
Ehkki ta on purjus, sõidab ta rattaga. Iak---e -----, -n-v-zi--i-ikl. I--- j- p----- o- v--- b------ I-k- j- p-j-n- o- v-z- b-c-k-. ------------------------------ Iako je pijan, on vozi bicikl. 0
Tal ei ole juhiluba. Sellele vaatamata sõidab ta autoga. On-nem- v---čk- d--v---- Uspr-os-to---o- v-zi a-t-. O- n--- v------ d------- U------ t--- o- v--- a---- O- n-m- v-z-č-u d-z-o-u- U-p-k-s t-m- o- v-z- a-t-. --------------------------------------------------- On nema vozačku dozvolu. Usprkos tome on vozi auto. 0
Tänav on libe. Sellele vaatamata sõidab ta nii kiiresti. Cesta -- sk-i-ka. Us--ko- to-- ----o-i-ta---b---. C---- j- s------- U------ t--- o- v--- t--- b---- C-s-a j- s-l-s-a- U-p-k-s t-m- o- v-z- t-k- b-z-. ------------------------------------------------- Cesta je skliska. Usprkos tome on vozi tako brzo. 0
Ta on purjus. Sellele vaatamata sõidab ta rattaga. O- -- p-j-n- ---rk-- --m---n vozi b----l. O- j- p----- U------ t--- o- v--- b------ O- j- p-j-n- U-p-k-s t-m- o- v-z- b-c-k-. ----------------------------------------- On je pijan. Usprkos tome on vozi bicikl. 0
Ta ei leia töökohta, kuigi ta on õppinud. I--- je st--i-ala,---a n----lazi-rad-o----s--. I--- j- s--------- o-- n- n----- r---- m------ I-k- j- s-u-i-a-a- o-a n- n-l-z- r-d-o m-e-t-. ---------------------------------------------- Iako je studirala, ona ne nalazi radno mjesto. 0
Ta ei lähe arsti juurde, kuigi tal on valud. I--o--------o-e,--na----i----od --ječnika. I--- i-- b------ o-- n- i-- k-- l--------- I-k- i-a b-l-v-, o-a n- i-e k-d l-j-č-i-a- ------------------------------------------ Iako ima bolove, ona ne ide kod liječnika. 0
Ta ostab auto, kuigi tal ei ole raha. I----n----no-a-a,--n--k-p-je-a-t-. I--- n--- n------ o-- k----- a---- I-k- n-m- n-v-c-, o-a k-p-j- a-t-. ---------------------------------- Iako nema novaca, ona kupuje auto. 0
Ta on õppinud. Sellele vaatamata ei leia ta töökohta. O-- ----tudi--l-.-Uspr--- t--e --- ---na---i -ik---- -a-no --es--. O-- j- s--------- U------ t--- o-- n- n----- n------ r---- m------ O-a j- s-u-i-a-a- U-p-k-s t-m- o-a n- n-l-z- n-k-k-o r-d-o m-e-t-. ------------------------------------------------------------------ Ona je studirala. Usprkos tome ona ne nalazi nikakvo radno mjesto. 0
Tal on valud. Sellele vaatamata ei lähe ta arsti juurde. Ona ima -----e---s----s---me---a ne -de-k-d -ij-čn-k-. O-- i-- b------ U------ t--- o-- n- i-- k-- l--------- O-a i-a b-l-v-. U-p-k-s t-m- o-a n- i-e k-d l-j-č-i-a- ------------------------------------------------------ Ona ima bolove. Usprkos tome ona ne ide kod liječnika. 0
Tal ei ole raha. Sellele vaatamata ostab ta auto. O-a-n-m--no--ca--Usprk-s -om- on-----u-e-auto. O-- n--- n------ U------ t--- o-- k----- a---- O-a n-m- n-v-c-. U-p-k-s t-m- o-a k-p-j- a-t-. ---------------------------------------------- Ona nema novaca. Usprkos tome ona kupuje auto. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Noored õpivad teistmoodi kui vanad

Lapsed õpivad keeli üsna kiiresti. Täiskasvanutel võtab see tavaliselt kauema aega. Kuid lapsed ei õpi täiskasvanutest paremini. Nad lihtsalt õpivad teistmoodi. Uue keele õppimisel saavutab aju üsna palju. Aju peab samaaegselt õppima palju erinevaid asju. Keele õppimisel ei piisa vaid sellele mõtlemisest. Inimene peab õppima uusi sõnu välja ütlema. Seepärast peavad kõneorganid õppima uusi liigutusi. Aju peab õppima toime tulema uute situatsioonidega. Võõras keeles suhtlemine on väljakutse. Kuid täiskasvanud õpivad erinevates eluetappides keeli erinevalt. 20-30-aastaselt on täiskasvanud veel õppimisharjumus. Kool ja õppimine ei ole liiga kauges minevikus. Seega on aju hästi treenitud. Niisiis suudab aju omandada võõrkeeli väga kõrgel tasemel. 40-50-aastased inimesed on juba palu õppinud. Nende ajule on antud kogemused kasuks. Nad suudavad uut materjali hästi seostada vanade teadmistega. Selles vanuses õpib inimene hästi asju, mis on talle juba tuttavad. See võib tähendada näiteks keeli, mis on sarnased keeltega, mida ta on juba varem õppinud. 60- ja 70-aastaselt on tavaliselt inimesel palju vaba aega. Neil on aega palju harjutada. See on aga keelte puhul eriti oluline. Vanemad inimesed õpivad näiteks eriti hästi võõrkeeles kirjutama. Igas eas on võimalik edukalt õppida. Aju suudab luua uusi närvirakke ka pärast puberteediiga. Ja ta naudib seda...