Vestmik

et Minevik 2   »   hr Prošlost 2

82 [kaheksakümmend kaks]

Minevik 2

Minevik 2

82 [osamdeset i dva]

Prošlost 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti horvaadi Mängi Rohkem
Pidid sa kiirabi kutsuma? Je----- -o--o-/--o-al- zv-ti---tnu--om--? Jesi li morao / morala zvati hitnu pomoć? J-s- l- m-r-o / m-r-l- z-a-i h-t-u p-m-ć- ----------------------------------------- Jesi li morao / morala zvati hitnu pomoć? 0
Pidid sa arsti kutsuma? Je-i-li m-r-o-/--o-al- zvati l-j--nika? Jesi li morao / morala zvati liječnika? J-s- l- m-r-o / m-r-l- z-a-i l-j-č-i-a- --------------------------------------- Jesi li morao / morala zvati liječnika? 0
Pidid sa politsei kutsuma? Je -- -i-mo----/ ---a-a z---- p-----ju? Je si li morao / morala zvati policiju? J- s- l- m-r-o / m-r-l- z-a-i p-l-c-j-? --------------------------------------- Je si li morao / morala zvati policiju? 0
Kas teil on see telefoninumber? Hetk tagasi oli mul see veel. Imate--- b-oj--el--o-a- -p-----s---ga -m-- --i---a. Imate li broj telefona? Upravo sam ga imao / imala. I-a-e l- b-o- t-l-f-n-? U-r-v- s-m g- i-a- / i-a-a- --------------------------------------------------- Imate li broj telefona? Upravo sam ga imao / imala. 0
Kas teil on see aadress? Hetk tagasi oli mul see veel. I--t---i ad-es-? ---av---a- j------ /-ima-a. Imate li adresu? Upravo sam je imao / imala. I-a-e l- a-r-s-? U-r-v- s-m j- i-a- / i-a-a- -------------------------------------------- Imate li adresu? Upravo sam je imao / imala. 0
Kas teil on linnakaart? Hetk tagasi oli mul see veel. Im-te --------grada? -p-a-o--am ga -m-o----mala. Imate li plan grada? Upravo sam ga imao / imala. I-a-e l- p-a- g-a-a- U-r-v- s-m g- i-a- / i-a-a- ------------------------------------------------ Imate li plan grada? Upravo sam ga imao / imala. 0
Tuli ta täpselt? Ta ei saanud täpselt tulla. Je--i--o--- t---o na v--j--e- ---e mog-o -o-i---č-- na----jeme. Je li došao točno na vrijeme? Nije mogao doći točno na vrijeme. J- l- d-š-o t-č-o n- v-i-e-e- N-j- m-g-o d-ć- t-č-o n- v-i-e-e- --------------------------------------------------------------- Je li došao točno na vrijeme? Nije mogao doći točno na vrijeme. 0
Leidis ta tee? Ta ei leidnud teed. J---- n------u-?--ije --g-- -a-- ---. Je li našao put? Nije mogao naći put. J- l- n-š-o p-t- N-j- m-g-o n-ć- p-t- ------------------------------------- Je li našao put? Nije mogao naći put. 0
Sai ta sinust aru? Ta ei saanud minust aru. J- -- -e ------o- -ij-----m--a- r--u-jeti. Je li te razumio? Nije me mogao razumjeti. J- l- t- r-z-m-o- N-j- m- m-g-o r-z-m-e-i- ------------------------------------------ Je li te razumio? Nije me mogao razumjeti. 0
Miks ei saanud sa täpselt tulla? Za-------i mogao-/--og-a--oć--t-č---na------m-? Zašto nisi mogao / mogla doći točno na vrijeme? Z-š-o n-s- m-g-o / m-g-a d-ć- t-č-o n- v-i-e-e- ----------------------------------------------- Zašto nisi mogao / mogla doći točno na vrijeme? 0
Miks sa teed ei leidnud? Zaš-- nisi ---ao-/ -o--a ---i--ut? Zašto nisi mogao / mogla naći put? Z-š-o n-s- m-g-o / m-g-a n-ć- p-t- ---------------------------------- Zašto nisi mogao / mogla naći put? 0
Miks sa temast aru ei saanud? Zašt---a--is- --g-o / m---a -azu-j--i? Zašto ga nisi mogao / mogla razumjeti? Z-š-o g- n-s- m-g-o / m-g-a r-z-m-e-i- -------------------------------------- Zašto ga nisi mogao / mogla razumjeti? 0
Ma ei saanud täpselt jõuda kuna ühtegi bussi ei läinud. Nis-m -og-- - m--l- doć- ------na--rij-me-j-----j--vo-i----j--an au---u-. Nisam mogao / mogla doći točno na vrijeme jer nije vozio nijedan autobus. N-s-m m-g-o / m-g-a d-ć- t-č-o n- v-i-e-e j-r n-j- v-z-o n-j-d-n a-t-b-s- ------------------------------------------------------------------------- Nisam mogao / mogla doći točno na vrijeme jer nije vozio nijedan autobus. 0
Ma ei saanud teed leida kuna mul ei olnud linnakaarti. N---m--og-- / ------n-ć- p-t jer--i--m-i--o--l-n-gra-a. Nisam mogao / mogla naći put jer nisam imao plan grada. N-s-m m-g-o / m-g-a n-ć- p-t j-r n-s-m i-a- p-a- g-a-a- ------------------------------------------------------- Nisam mogao / mogla naći put jer nisam imao plan grada. 0
Ma ei saanud temast aru kuna muusika oli nii vali. Nis----a mo-a--- ---la--a------i -er je -la-b--bi-a p-eg-as--. Nisam ga mogao / mogla razumjeti jer je glazba bila preglasna. N-s-m g- m-g-o / m-g-a r-z-m-e-i j-r j- g-a-b- b-l- p-e-l-s-a- -------------------------------------------------------------- Nisam ga mogao / mogla razumjeti jer je glazba bila preglasna. 0
Ma pidin takso võtma. Mo--o /--o---a-s-m--zeti -a-si. Morao / morala sam uzeti taksi. M-r-o / m-r-l- s-m u-e-i t-k-i- ------------------------------- Morao / morala sam uzeti taksi. 0
Ma pidin linnakaardi ostma. Mo-ao-- m--ala sam -up--i -la- gr-da. Morao / morala sam kupiti plan grada. M-r-o / m-r-l- s-m k-p-t- p-a- g-a-a- ------------------------------------- Morao / morala sam kupiti plan grada. 0
Ma pidin raadio vaiksemaks keerama. M-ra----mor-l----- isk--u--t- radio. Morao / morala sam isključiti radio. M-r-o / m-r-l- s-m i-k-j-č-t- r-d-o- ------------------------------------ Morao / morala sam isključiti radio. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Õpi võõrkeelt võõral maal!

Täiskasvanutele pole keelte õppimne nii lihtne kui lastele. Nende aju on juba välja arenenud. Seepärast ei suuda aju nii kergelt uusi süsteeme luua. Aga ka täiskasvanuna on võimalik keeli õppida! Selleks tuleb reisida sinna riiki, kus vastavat keelt räägitakse. Kõige paremini õpitakse keelt välismaal. Igaüks, kes on kunagi keeleõppereisil käinud, teab seda. Uut keelt on kõige parem õppida keele loomulikus keskkonnas. Uus uuring on selle kohta huvitavale järeldusele jõudnud. Uurimuses väidetakse, et välismaal inimene ka õpib uut keelt teistmoodi ! Aju suudab võõrkeelt töödelda kui oma emakeelt. Teadlased on ammu arvanud, et on olemas erinevad õppimisprotsessid. Nüüdseks on katse seda tõestanud. Grupp katsealuseid pidid õppima välja mõeldud keelt. Osa inimesi käisid selleks tavatundides. Teised õppisid keelt simuleeritud reisi situatsioonis. Antud katsealused pidid orienteeruma võõras keskkonnas. Kõik, kellega neil kokkupuude oli, rääkisid uut keelt. Katsealused polnud seega tüüpilised keeleõppijad. Nad leidsid end tundmatust keelekeskkonnast. Nad olid sunnitud kiiresti uue keelega abi küsima. Mõne aja pärast katsealuseid testiti. Mõlemal grupil oli uuest keelest head teadmised. Kuid nende ajud töötlseid keeli erinevalt! ‘Välismaal’ õppinute aju aktiivsus oli muljet avaldav. Nende aju töötles võõrkeele grammatikat kui enda keelt. Samamoodi töötab aju emakeele puhul. Keeleõppereis on meeldivaim ja kõige effektiivsem keeleõppe vorm!