Vestmik

et Küsimuste esitamine 2   »   hr Postavljanje pitanja 2

63 [kuuskümmend kolm]

Küsimuste esitamine 2

Küsimuste esitamine 2

63 [šezdeset i tri]

Postavljanje pitanja 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti horvaadi Mängi Rohkem
Mul on hobi. Im-- h---. Imam hobi. 0
Ma mängin tennist. Ig--- t----. Igram tenis. 0
Kus on tenniseväljak? Gd-- j- t------ i--------? Gdje je tenisko igralište? 0
Kas sul on hobi? Im-- l- h---? Imaš li hobi? 0
Ma mängin jalgpalli. Ig--- n------. Igram nogomet. 0
Kus on jalgpalliväljak? Gd-- j- n-------- i--------? Gdje je nogometno igralište? 0
Mu käevars on valus. Bo-- m- r---. Boli me ruka. 0
Mu jalg ja käsi valutavad ka. No-- i r--- m- t------ b---. Noga i ruka me također bole. 0
Kus on arst? Gd-- j- l-------? Gdje je liječnik? 0
Mul on auto. Im-- a---. Imam auto. 0
Mul on ka mootorratas. Im-- i m----. Imam i motor. 0
Kus on parkla? Gd-- j- p-----------? Gdje je parkiralište? 0
Mul on kampsun. Im-- p------. Imam pulover. 0
Mul on jakk ja teksad. Im-- t------ j---- i t--------. Imam također jaknu i traperice. 0
Kus on pesumasin? Gd-- j- p------- r-----? Gdje je perilica rublja? 0
Mul on taldrik. Im-- t-----. Imam tanjur. 0
Mul on nuga, kahvel ja lusikas. Im-- n--- v----- i ž----. Imam nož, vilicu i žlicu. 0
Kus on sool ja pipar? Gd-- s- s-- i p----? Gdje su sol i papar? 0

Keha reageerib kõnele

Kõne töödeldakse meie ajus Meie aju muutub aktiivseks, kui me kuulame või loeme. Seda saab mõõta kasutades erinevaid meetodeid. Kuid keelelistele ärritustele ei reageeri vaid aju. Viimased uuringud näitavad, et kõne aktiveerib ka meie keha. Kuuldes või lugedes teatud sõnu hakkab meie keha tööle. Ennekõike peetakse silmas sõnu, mis kirjeldavad füüsilisi reaktsioone. Heaks näiteks on sõna naeratus. Kui me antud sõna loeme, liigutame me oma ‘naerulihaseid’. Ka negatiivsetel sõnadel on mõõdetav mõju. Siin võib näiteks tuua sõna valu . Seda sõna lugedes tekib meie kehal selge valuline reaktsioon. Võiks öelda, et me jäljendame seda, mida me loeme või kuuleme. Mida elavam on sõna, seda rohkem me reageerime. Täpsel kirjeldusel on seega ka tugevam reaktsioon. Vastavas teadustöös uuriti keha aktiivsust. Katsealustele näidati erinevaid sõnu. Seal olid positiivseid ja negatiivseid sõnu. Katse käigus muutusid katsealuste näoilmed. Võis märgata nii suu kui ka otsaesise erinevat liikumist. See tõestab, et kõnel on meile tugev mõju. Sõnad on midagi enamat kui lihtsalt suhtlusvahend. Meie aju tõlgib kõne ka kehakeelde. Kuidas see täpselt töötab, pole siiani veel välja uuritud. On võimalik, et uuringu tulemustest on ka kasu. Arstid on arutlemas selle üle, kuidas paremini patsientide ravida. Paljud haiged peavad käima pikaajalises teraapias. Ja selle käigus toimub palju rääkimist ...