Vestmik

et Suurpuhastus   »   hr Čišćenje kuće

18 [kaheksateist]

Suurpuhastus

Suurpuhastus

18 [osamnaest]

Čišćenje kuće

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti horvaadi Mängi Rohkem
Täna on laupäev. D--as -- --bot-. Danas je subota. D-n-s j- s-b-t-. ---------------- Danas je subota. 0
Täna on meil aega. D-nas ----o v------. Danas imamo vremena. D-n-s i-a-o v-e-e-a- -------------------- Danas imamo vremena. 0
Täna koristame me korterit. Dan-- či---m- s-a-. Danas čistimo stan. D-n-s č-s-i-o s-a-. ------------------- Danas čistimo stan. 0
Ma puhastan vannituba. Ja čist-m-k-pa--i-u. Ja čistim kupaonicu. J- č-s-i- k-p-o-i-u- -------------------- Ja čistim kupaonicu. 0
Mu mees peseb autot. M---m-ž-p--e a--o. Moj muž pere auto. M-j m-ž p-r- a-t-. ------------------ Moj muž pere auto. 0
Lapsed puhastavad jalgrattaid. Dj--a-------bi--kle. Djeca čiste bicikle. D-e-a č-s-e b-c-k-e- -------------------- Djeca čiste bicikle. 0
Vanaema kastab lilli. Bak- z--ij------ijeć-. Baka zalijeva cvijeće. B-k- z-l-j-v- c-i-e-e- ---------------------- Baka zalijeva cvijeće. 0
Lapsed koristavad lastetoa ära. D-ec----s-remaj- d-e-j- so-u. Djeca pospremaju dječju sobu. D-e-a p-s-r-m-j- d-e-j- s-b-. ----------------------------- Djeca pospremaju dječju sobu. 0
Mu mees koristab oma kirjutuslauda. M-j-mu---ospr----s-----is--i-s---. Moj muž posprema svoj pisaći stol. M-j m-ž p-s-r-m- s-o- p-s-ć- s-o-. ---------------------------------- Moj muž posprema svoj pisaći stol. 0
Mina panen riided pesumasinasse. S-a-lj-m rub-j----pe--l-c-. Stavljam rublje u perilicu. S-a-l-a- r-b-j- u p-r-l-c-. --------------------------- Stavljam rublje u perilicu. 0
Ma riputan pesu üles. V-e-am-------. Vješam rublje. V-e-a- r-b-j-. -------------- Vješam rublje. 0
Ma triigin pesu. Gla--m--ub-j-. Glačam rublje. G-a-a- r-b-j-. -------------- Glačam rublje. 0
Aknad on mustad. P-ozor- -u-p-l----. Prozori su prljavi. P-o-o-i s- p-l-a-i- ------------------- Prozori su prljavi. 0
Põrand on must. Pod-j- p-l---. Pod je prljav. P-d j- p-l-a-. -------------- Pod je prljav. 0
Nõud on mustad. P-s--- ------ja-o. Posuđe je prljavo. P-s-đ- j- p-l-a-o- ------------------ Posuđe je prljavo. 0
Kes aknad ära peseb? T-- čis-i--ro-ore? Tko čisti prozore? T-o č-s-i p-o-o-e- ------------------ Tko čisti prozore? 0
Kes võtab tolmu? Tk- --is-v--pr-----? Tko usisava prašinu? T-o u-i-a-a p-a-i-u- -------------------- Tko usisava prašinu? 0
Kes peseb nõud? Tk--p-----u--? Tko pere suđe? T-o p-r- s-đ-? -------------- Tko pere suđe? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keeleõpe varases eas

Tänapäeval on võõrkeeled muutumas üha olulisemaks. Sama kehtib ka tööelus. Seetõttu on võõrkeelte õppijate arv kasvanud. Paljud vanemad sooviks, et ka nende lapsed keeli õpiksid. Seda on kõige parem teha noores eas. Maailmas on juba palju rahvusvahelisi algkoole. Mitmekeelse haridusega lasteaiad on muutumas üha populaarsemaks. Varakult õppimise alustamisel on palju eeliseid. See on tingitud meie aju arenemisest. Meie aju loob keelestruktuure neljanda eluaastani. Antud neurofüsioloogilised seosed aitavad meil õppida. Hilisemas elus ei moodustu uued struktuurid nii lihtsalt. Vanematele lastele ja täiskasvanutele on keelte õppimine on raskem. Seepärast peaksime toetama meie aju varajast arengut. Lühidalt: mida noorem, seda parem. Samas on ka inimesi, kes kritiseerivad varajast õppimist. Nad kardavad, et mitmekeelsus kurnab väikest last. Peale selle kardavad nad, et laps ei õpi ühtki keelt korralikult selgeks. Need kahtlused ei ole põhjendatud teaduse seisukohast küll. Enamik keeleteadlasi ja neuropsühholooge on optimistlikud. Nende uuringud on andnud positiivseid tulemusi. Lastel on tavaliselt keelekursustel lõbus. Lisaks, kui lapsed õpivad keeli, siis nad ka mõtlevad keeltest. Võõrkeeli õppides õpivad nad paremini tundma ka oma emakeelt. Keeleoskusest on neile kasu terveks eluks. Võibolla on isegi parem alustada keerulisemate keeltega. Kuna lapse aju õpib kiiresti ja intuitiivselt. Tema ajule pole oluline, kas ta talletab hello, ciao või néih hóu !
Kas sa teadsid?
Hindi keel kuulub indoaaria keelte hulka. Seda räägitakse enamikes Põhja- ja Kesk-India osariikides. Hindi keel on lähedalt suguluses urdu keelega, mida eelkõige Pakistanis räägitakse. Mõlemad keeled on põhimõtteliselt peaaegu identsed. Oluline erinevus seisneb kirjas. Hindi keelt kirjutatakse devanaagaris. Seevastu urdu keel kasutab araabia märgisüsteemi. Hindi keelele on iseloomulikud tema paljud dialektid. Riigi suuruse tõttu eristuvad nad teineteisest osaliselt väga palju. Hindi keel on emakeeleks 370 miljonile inimesele. Sinna juurde lisanduvad veel 150 miljonit, kes hindi keelt teise keelena räägivad. Seetõttu kuulub hindi keel enimräägitumate keelte hulka maailmas. See on teisel kohal pärast hiina keelt. See on isegi hispaania ja inglise keelest ees! Ning India mõju maailmas kasvab kiiresti!