Vestmik

et Kehaosad   »   hr Dijelovi tijela

58 [viiskümmend kaheksa]

Kehaosad

Kehaosad

58 [pedeset i osam]

Dijelovi tijela

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti horvaadi Mängi Rohkem
Ma joonistan meest. C--am --škarc-. C---- m-------- C-t-m m-š-a-c-. --------------- Crtam muškarca. 0
Esiteks pea. Pr-o g-a--. P--- g----- P-v- g-a-u- ----------- Prvo glavu. 0
Mees kannab mütsi. M-škara----si-še--r. M------- n--- š----- M-š-a-a- n-s- š-š-r- -------------------- Muškarac nosi šešir. 0
Juukseid ei ole näha. Kosa-s---- vid-. K--- s- n- v---- K-s- s- n- v-d-. ---------------- Kosa se ne vidi. 0
Kõrvu ei ole samuti näha. Uši----tako-e- -e-v---. U-- s- t------ n- v---- U-i s- t-k-đ-r n- v-d-. ----------------------- Uši se također ne vide. 0
Selga ei ole ka näha. Leđa -e-t-ko--- n--vi--. L--- s- t------ n- v---- L-đ- s- t-k-đ-r n- v-d-. ------------------------ Leđa se također ne vide. 0
Ma joonistan silmad ja suu. C-tam-o-i-i-----. C---- o-- i u---- C-t-m o-i i u-t-. ----------------- Crtam oči i usta. 0
Mees tantsib ja naerab. M------c pl--- ---m--- se. M------- p---- i s---- s-- M-š-a-a- p-e-e i s-i-e s-. -------------------------- Muškarac pleše i smije se. 0
Mehel on pikk nina. M---a-a- -m- --g -os. M------- i-- d-- n--- M-š-a-a- i-a d-g n-s- --------------------- Muškarac ima dug nos. 0
Ta kannab keppi käes. On--os- št-p-u -u-a-a. O- n--- š--- u r------ O- n-s- š-a- u r-k-m-. ---------------------- On nosi štap u rukama. 0
Ta kannab ka salli ümber kaela. O--n-si - ša---ko-v----. O- n--- i š-- o-- v----- O- n-s- i š-l o-o v-a-a- ------------------------ On nosi i šal oko vrata. 0
On talv ja külm. Z--- -e-i --a-no---. Z--- j- i h----- j-- Z-m- j- i h-a-n- j-. -------------------- Zima je i hladno je. 0
Käed on tugevad. Ruk- ----ak-. R--- s- j---- R-k- s- j-k-. ------------- Ruke su jake. 0
Jalad on samuti tugevad. N-ge s--ta-ođ-r--a--. N--- s- t------ j---- N-g- s- t-k-đ-r j-k-. --------------------- Noge su također jake. 0
See mees on lumest. M-šk---- je -d-sn--eg-. M------- j- o- s------- M-š-a-a- j- o- s-i-e-a- ----------------------- Muškarac je od snijega. 0
Ta ei kanna pükse ega mantlit. O--n- -os- --a---- -a---. O- n- n--- h---- i k----- O- n- n-s- h-a-e i k-p-t- ------------------------- On ne nosi hlače i kaput. 0
Kuid see mees ei külmeta. Ali mu-a-ar-- s- -- -m-----. A-- m-------- s- n- s------- A-i m-š-k-r-c s- n- s-r-a-a- ---------------------------- Ali mušakarac se ne smrzava. 0
Ta on lumemees. O--j- s-j-g-v-ć. O- j- s--------- O- j- s-j-g-v-ć- ---------------- On je snjegović. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Meie esivanemate keel

Keeleteadlased saavad analüüsida kaasaegseid keeli. Seda saab teha mitmel erineval moel. Aga kuidas rääkisid inimesed tuhandeid aastaid tagasi? Sellele küsimusele on palju keerulisem vastata. Sellest hoolimata veedavad teadlased sellele vastuse leidmiseks aastaid. Nad tahaksid välja selgitada, kuidas inimesed varasemal ajal rääkisid. Et seda teha, üritavad nad rekonstrueerida muistseid kõnevorme. Ameerika teadlased on nüüd teinud põneva avastuse. Nad analüüsisid enam kui 2000 keelt. Eelkõige analüüsisid nad keelte lausestruktuure. Uuringu tulemus oli väga huvitav. Umbes poolte keelte lauseehitus järgis mustrit SOV. See tähendab, et lausete sõnade järgjekorra muster on: subjekt, objekt ja verb. Rohkem kui 700 keelt järgivad mustrit S-V-O. Ja umbes 160 keeles on mustriks hoopis VSO. Ainult umbes 40 keelt kasutavad mustriga V-O-S. 120 keelt on mingite mustrite hübriidid. Samas OVS ja OSV-d esineb märkimisväärselt vähem. Enamik analüüsitud keeli kasutab mustrit SOV. Näiteks võib siin tuua pärsia, jaapani ja türgi keele. Enamik elavaid keeli kasutab aga SVO mustrit. Tänapäeval domineerib antud muster indoeuroopa keelkonnas. Teadlased usuvad, et varasemalt oli ka seal kasutuses SOV. Kõik keeled põhinevad samal süsteemil. Kuid siis keeled hargnesid. Me ei tea veel, kuidas see täpselt juhtus. Kuid lausestruktuuride mitmekesistumisel pidi olema mingi põhjus. Kuna evolutsiooni puhul valitseb see, kellel on mingi eelis...