Vestmik

et Määrsõnad   »   hr Prilozi

100 [sada]

Määrsõnad

Määrsõnad

100 [sto]

Prilozi

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti horvaadi Mängi Rohkem
juba kunagi – mitte kunagi ve- jednom –---- -i---a v-- j----- – j-- n----- v-ć j-d-o- – j-š n-k-d- ----------------------- već jednom – još nikada 0
Olete te juba kunagi Berliinis olnud? Je-t---i -eć --d--m bil- u--erli--? J---- l- v-- j----- b--- u B------- J-s-e l- v-ć j-d-o- b-l- u B-r-i-u- ----------------------------------- Jeste li već jednom bili u Berlinu? 0
Ei, mitte kunagi. Ne,-j-š-n-k---. N-- j-- n------ N-, j-š n-k-d-. --------------- Ne, još nikada. 0
keegi – mitte keegi ne--o-----tko n---- – n---- n-t-o – n-t-o ------------- netko – nitko 0
Tunnete te siin kedagi? Po--aj-t- li--------o-dje? P-------- l- n----- o----- P-z-a-e-e l- n-k-g- o-d-e- -------------------------- Poznajete li nekoga ovdje? 0
Ei, ma ei tunne siin mitte kedagi. N-,----po-na-em--i-o-a --d--. N-- n- p------- n----- o----- N-, n- p-z-a-e- n-k-g- o-d-e- ----------------------------- Ne, ne poznajem nikoga ovdje. 0
veel – mitte enam jo--– -e --še j-- – n- v--- j-š – n- v-š- ------------- još – ne više 0
Jääte te veel kauaks siia? O----ete-li-jo---u---ovd-e? O------- l- j-- d--- o----- O-t-j-t- l- j-š d-g- o-d-e- --------------------------- Ostajete li još dugo ovdje? 0
Ei, ma ei jää enam kauaks siia. Ne- -e o--a-e- -i-- --go -----. N-- n- o------ v--- d--- o----- N-, n- o-t-j-m v-š- d-g- o-d-e- ------------------------------- Ne, ne ostajem više dugo ovdje. 0
veel midagi – ei midagi j----e-to-– -i------še j-- n---- – n---- v--- j-š n-š-o – n-š-a v-š- ---------------------- još nešto – ništa više 0
Soovite te veel midagi juua? Ž-l--------o- ne--o ---iti? Ž----- l- j-- n---- p------ Ž-l-t- l- j-š n-š-o p-p-t-? --------------------------- Želite li još nešto popiti? 0
Ei, ma ei soovi enam midagi. N-- -----lim više----t-. N-- n- ž---- v--- n----- N-, n- ž-l-m v-š- n-š-a- ------------------------ Ne, ne želim više ništa. 0
juba midagi – mitte veel v-ć n-št--- j-š-n--ta v-- n---- – j-- n---- v-ć n-š-o – j-š n-š-a --------------------- već nešto – još ništa 0
Olete te juba midagi söönud? Jes-e-l- --- n--to j-l-? J---- l- v-- n---- j---- J-s-e l- v-ć n-š-o j-l-? ------------------------ Jeste li već nešto jeli? 0
Ei, ma ei ole veel midagi söönud. N-,-j-- ništ- ---am -eo----e--. N-- j-- n---- n---- j-- / j---- N-, j-š n-š-a n-s-m j-o / j-l-. ------------------------------- Ne, još ništa nisam jeo / jela. 0
veel keegi – mitte keegi j-š----ko –-vi---n--ko j-- n---- – v--- n---- j-š n-t-o – v-š- n-t-o ---------------------- još netko – više nitko 0
Soovib keegi veel kohvi? Ž-li li jo- -et-o--avu? Ž--- l- j-- n---- k---- Ž-l- l- j-š n-t-o k-v-? ----------------------- Želi li još netko kavu? 0
Ei, mitte keegi. N-, nitk- -iš-. N-- n---- v---- N-, n-t-o v-š-. --------------- Ne, nitko više. 0

Araabia keel

Araabia keel on üks olulisemaid keeli maailmas. Araabia keelt kõneleb rohkem kui 300 miljonit inimest. Nad elavad aga 20 erinevas riigis. Araabia keel kuulub afro-asiaadi keelte hulka. Araabia keel sai alguse tuhandeid aastaid tagasi. Esimesena hakati seda rääkima Araabia poolsaarel. Sealt levis keel edasi mujale. Suuline araabia keel erineb araabia üldkeelest väga palju. Araabia keelel on ka palju erinevaid dialekte. Võib öelda, et seda räägitakse igas piirkonnas erinevalt. Erinevate murrete esindajad tihtipeale ei mõista üksteist üldse. Seepärast on araabia päritolu filmid tavaliselt dubleeritud. Vaid nii saab filmist aru kogu keelkond. Klassikalist üldaraabia keelt räägitakse tänapäeval harva. Seda võib leida vaid kirjutiste näol. Raamatud ja ajalehed on kirjutatud tavalises araabia üldkeeles. Tänapäeval pole olemas üht araabia tehnilist keelt. Tehnilised terminid on tavaliselt pärit teistest keeltest. Rohkem kui ükski teine keel domineerivad antud vallas inglise ja prantsuse keel. Viimastel aastatel on suurenenud huvi araabia keele vastu. Aina rohkem inimesi tahab õppida araabia keelt Igas ülikoolis ja paljudes koolides pakutakse araabia keele kursuseid. Paljud peavad araabia keele kirjapilti eriti põnevaks. Selle kirjapilt liigub paremalt vasakule. Araabia keele hääldus ja grammatika pole lihtsad. Seal leidub hääldusi ja reegleid, mida teistes keeltes ei tunta. Õppimisel peaks järgima teatud korda. Kõigepealt hääldus, siis grammatika, seejärel kirjutamine...