Vestmik

et Sidesõnad 1   »   hr Veznici 1

94 [üheksakümmend neli]

Sidesõnad 1

Sidesõnad 1

94 [devedeset i četiri]

Veznici 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti horvaadi Mängi Rohkem
Oota kuni vihm lõpeb. Č--aj dok --ša--e-pre-tane. Čekaj dok kiša ne prestane. Č-k-j d-k k-š- n- p-e-t-n-. --------------------------- Čekaj dok kiša ne prestane. 0
Oota kuni ma valmis olen. Č---j do- n- --d---g--o-. Čekaj dok ne budem gotov. Č-k-j d-k n- b-d-m g-t-v- ------------------------- Čekaj dok ne budem gotov. 0
Oota kuni ta tagasi tuleb. Če--- dok -- -n-----r---. Čekaj dok se on ne vrati. Č-k-j d-k s- o- n- v-a-i- ------------------------- Čekaj dok se on ne vrati. 0
Ma ootan kuni mu juuksed on kuivad. Ček-m -o---i ---k--- n--o--š-. Čekam dok mi se kosa ne osuši. Č-k-m d-k m- s- k-s- n- o-u-i- ------------------------------ Čekam dok mi se kosa ne osuši. 0
Ma ootan kuni film ära lõpeb. Č---- --k--ilm n- zav-š-. Čekam dok film ne završi. Č-k-m d-k f-l- n- z-v-š-. ------------------------- Čekam dok film ne završi. 0
Ma ootan kuni foori tuli roheliseks läheb. Čeka---o- ne bude-z--eno-s-je--o na s-ma-o--. Čekam dok ne bude zeleno svjetlo na semaforu. Č-k-m d-k n- b-d- z-l-n- s-j-t-o n- s-m-f-r-. --------------------------------------------- Čekam dok ne bude zeleno svjetlo na semaforu. 0
Millal sa puhkusele sõidad? K-d- ---u--š n- -odišn---o----? Kada putuješ na godišnji odmor? K-d- p-t-j-š n- g-d-š-j- o-m-r- ------------------------------- Kada putuješ na godišnji odmor? 0
Veel enne suvevaheaga? J-š p-i-- l-etni- --azn---? Još prije ljetnih praznika? J-š p-i-e l-e-n-h p-a-n-k-? --------------------------- Još prije ljetnih praznika? 0
Jah, enne suvevaheaja algust. D-,-j-š-pri-e -----št- p--n- lje-ni-p---n---. Da, još prije nego što počnu ljetni praznici. D-, j-š p-i-e n-g- š-o p-č-u l-e-n- p-a-n-c-. --------------------------------------------- Da, još prije nego što počnu ljetni praznici. 0
Paranda katus enne, kui talv algab. P-pravi ---v pri-- ne-o --o dođ- -i-a. Popravi krov prije nego što dođe zima. P-p-a-i k-o- p-i-e n-g- š-o d-đ- z-m-. -------------------------------------- Popravi krov prije nego što dođe zima. 0
Pese oma käed enne, kui lauda istud. Op--i r-k--p---e-ne-o -to-s-edn-š--- s--l. Operi ruke prije nego što sjedneš za stol. O-e-i r-k- p-i-e n-g- š-o s-e-n-š z- s-o-. ------------------------------------------ Operi ruke prije nego što sjedneš za stol. 0
Sulge aken enne, kui välja lähed. Z----ri p-oz-r p--j- n-g--št- -z----. Zatvori prozor prije nego što izađeš. Z-t-o-i p-o-o- p-i-e n-g- š-o i-a-e-. ------------------------------------- Zatvori prozor prije nego što izađeš. 0
Millal sa koju tuled? Kada---š doći--ući? Kada ćeš doći kući? K-d- ć-š d-ć- k-ć-? ------------------- Kada ćeš doći kući? 0
Peale tunde? Poslij-----t-v-? Poslije nastave? P-s-i-e n-s-a-e- ---------------- Poslije nastave? 0
Jah, peale tundide lõppu. Da- nako- --o -a--a-- za-rš-. Da, nakon što nastava završi. D-, n-k-n š-o n-s-a-a z-v-š-. ----------------------------- Da, nakon što nastava završi. 0
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada. N-kon -----e---ao-n---e-u,----e --š---og-- ra--ti. Nakon što je imao nesreću, nije više mogao raditi. N-k-n š-o j- i-a- n-s-e-u- n-j- v-š- m-g-o r-d-t-. -------------------------------------------------- Nakon što je imao nesreću, nije više mogao raditi. 0
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse. N---n-š--------g---- p---o--o--š---je-u A---i-u. Nakon što je izgubio posao, otišao je u Ameriku. N-k-n š-o j- i-g-b-o p-s-o- o-i-a- j- u A-e-i-u- ------------------------------------------------ Nakon što je izgubio posao, otišao je u Ameriku. 0
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks. N-k----to--e ----a- u---e-ik-----s------ bog--. Nakon što je otišao u Ameriku, postao je bogat. N-k-n š-o j- o-i-a- u A-e-i-u- p-s-a- j- b-g-t- ----------------------------------------------- Nakon što je otišao u Ameriku, postao je bogat. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas õppida kaht keelt korraga?

Tänapäeval on võõrkeeled muutunud aina olulisemaks. Paljud inimesed õpivad võõrkeeli. Kuid maailmas on palju huvitavaid keeli. Seepärast õpivad paljud mitut keelt korraga. Tavaliselt pole probleemi, kui laps kasvab üles kakskeelsena. Nende aju omandab automaatselt mõlemad keeled. Vanemaks saades eristavad nad, mis kuhu keelde kuulub. Kakskeelsed inimesed tunnevad ära, mis on mõlema keele omadused. Täiskasvanutel käib see teistmoodi. Nemad ei suuda nii kergesti kaht keelt üheaegselt õppida. Kaht keelt korraga õppijad peaks järgime paari reeglit. Esiteks on oluline kaht keelt omavahel võrrelda. Ühte keelkonda kuuluvad keeled on tihtipeale väga sarnased. Mistõttu võib neid omavahel sassi ajada. Mõistlik oleks mõlemat keelt põhjalikult analüüsida. Näiteks võib koostada nimekirja. Võib panna kirja keelte sarnasused ja erinevused. Niiviisi on aju sunnitud aju mõlema keelega intensiivselt tööd tegema. Aju suudab paremini meelde jätta, millised on kahe keele erinevused. Mõlemal keelel võiks olla oma värv ja kaust. See aitab keeli üksteisest eristada. Kui inimene õpib erinevaid keeli, tuleks käituda teisiti. Sel juhul pole ohtu, et aetakse segamini kaks väga erinevat keelt. Oht seisneb selles, et hakatakse keeli üksteisega võrdlema! Parem oleks võrrelda ühte keelt oma emakeelega. Aju õpib paremini, kui ta tajub kontrasti. Oluline on ka, et mõlemat keelt õpitakse võrdse intensiivsusega. Teoreetiliselt pole aga aju jaoks oluline, mitut keelt ta õpib...