Vestmik

et Omadussõnad 2   »   hr Pridjevi 2

79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

Omadussõnad 2

79 [sedamdeset i devet]

Pridjevi 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti horvaadi Mängi Rohkem
Mul on sinine kleit seljas. I--- p-av--halji------s-bi. I--- p---- h------ n- s---- I-a- p-a-u h-l-i-u n- s-b-. --------------------------- Imam plavu haljinu na sebi. 0
Mul on punane kleit seljas. Imam -rve-u h------ -a ----. I--- c----- h------ n- s---- I-a- c-v-n- h-l-i-u n- s-b-. ---------------------------- Imam crvenu haljinu na sebi. 0
Mul on roheline kleit seljas. I-a- ----n- ---j-nu n- ----. I--- z----- h------ n- s---- I-a- z-l-n- h-l-i-u n- s-b-. ---------------------------- Imam zelenu haljinu na sebi. 0
Ma ostan musta koti. Kup--em-cr-u-torbu. K------ c--- t----- K-p-j-m c-n- t-r-u- ------------------- Kupujem crnu torbu. 0
Ma ostan pruuni koti. Kupujem-s--đ--to---. K------ s---- t----- K-p-j-m s-e-u t-r-u- -------------------- Kupujem smeđu torbu. 0
Ma ostan valge koti. Kup-j-m-b--e-u-t-r-u. K------ b----- t----- K-p-j-m b-j-l- t-r-u- --------------------- Kupujem bijelu torbu. 0
Mul on vaja uut autot. Tr---- nov auto. T----- n-- a---- T-e-a- n-v a-t-. ---------------- Trebam nov auto. 0
Mul on vaja kiiret autot. Treba---rz-au--. T----- b-- a---- T-e-a- b-z a-t-. ---------------- Trebam brz auto. 0
Mul on vaja mugavat autot. T--ba---d-ba- aut-. T----- u----- a---- T-e-a- u-o-a- a-t-. ------------------- Trebam udoban auto. 0
Seal üleval elab vana naine. T-m----r- --an-j- ---n- st-ra -ena. T--- g--- s------ j---- s---- ž---- T-m- g-r- s-a-u-e j-d-a s-a-a ž-n-. ----------------------------------- Tamo gore stanuje jedna stara žena. 0
Seal üleval elab paks naine. T-mo---re -t--u-e j-d-a de-e-a--en-. T--- g--- s------ j---- d----- ž---- T-m- g-r- s-a-u-e j-d-a d-b-l- ž-n-. ------------------------------------ Tamo gore stanuje jedna debela žena. 0
Seal all elab uudishimulik naine. Ta-o---l----t-n--e-j-dn- znatiž-l--a žen-. T--- d---- s------ j---- z---------- ž---- T-m- d-l-e s-a-u-e j-d-a z-a-i-e-j-a ž-n-. ------------------------------------------ Tamo dolje stanuje jedna znatiželjna žena. 0
Meie külalised olid toredad inimesed. N-š- ----i -- -i---dr-gi l-udi. N--- g---- s- b--- d---- l----- N-š- g-s-i s- b-l- d-a-i l-u-i- ------------------------------- Naši gosti su bili dragi ljudi. 0
Meie külalised olid viisakad inimesed. Naš- --st- s--bili p-ist--ni---udi. N--- g---- s- b--- p-------- l----- N-š- g-s-i s- b-l- p-i-t-j-i l-u-i- ----------------------------------- Naši gosti su bili pristojni ljudi. 0
Meie külalised olid huvitavad inimesed. Naši go-ti -- --l--za-im--ivi ---d-. N--- g---- s- b--- z--------- l----- N-š- g-s-i s- b-l- z-n-m-j-v- l-u-i- ------------------------------------ Naši gosti su bili zanimljivi ljudi. 0
Mul on armsad lapsed. I-a--d-ag----e-u. I--- d---- d----- I-a- d-a-u d-e-u- ----------------- Imam dragu djecu. 0
Aga naabritel on ulakad lapsed. Ali -u--ed- -m----b---b--znu-dj--u. A-- s------ i---- b--------- d----- A-i s-s-e-i i-a-u b-z-b-a-n- d-e-u- ----------------------------------- Ali susjedi imaju bezobraznu djecu. 0
Kas teie lapsed on head? J--u-l----š- dj-ca---b-a? J--- l- V--- d---- d----- J-s- l- V-š- d-e-a d-b-a- ------------------------- Jesu li Vaša djeca dobra? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...