Vestmik

et Autorike   »   hr Kvar na autu

39 [kolmkümmend üheksa]

Autorike

Autorike

39 [trideset i devet]

Kvar na autu

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti horvaadi Mängi Rohkem
Kus on järgmine tankla? Gd---j- sl--deć---e--------p-st-ja? Gdje je sljedeća benzinska postaja? G-j- j- s-j-d-ć- b-n-i-s-a p-s-a-a- ----------------------------------- Gdje je sljedeća benzinska postaja? 0
Mul on katkine rehv. Pro---ena mi--- ----. Probušena mi je guma. P-o-u-e-a m- j- g-m-. --------------------- Probušena mi je guma. 0
Oskate te ratast vahetada? Može------p--m-j--i-- --ta-? Možete li promijeniti kotač? M-ž-t- l- p-o-i-e-i-i k-t-č- ---------------------------- Možete li promijeniti kotač? 0
Mul on vaja paar liitrit diislit. T--ba--pa- -------d-z--a. Trebam par litara dizela. T-e-a- p-r l-t-r- d-z-l-. ------------------------- Trebam par litara dizela. 0
Mul ei ole enam bensiini. Ne-am v-š- b--zi--. Nemam više benzina. N-m-m v-š- b-n-i-a- ------------------- Nemam više benzina. 0
Kas teil on varukanister? Ima-e ----e-ervni k--i-t--? Imate li rezervni kanistar? I-a-e l- r-z-r-n- k-n-s-a-? --------------------------- Imate li rezervni kanistar? 0
Kus ma saan helistada? Gdj- m--u -e---on-r--i? Gdje mogu telefonirati? G-j- m-g- t-l-f-n-r-t-? ----------------------- Gdje mogu telefonirati? 0
Mul on puksiiri vaja. Treba- --č-u --u--u. Trebam vučnu službu. T-e-a- v-č-u s-u-b-. -------------------- Trebam vučnu službu. 0
Ma otsin töökoda. Traž-- -a-io-i-u. Tražim radionicu. T-a-i- r-d-o-i-u- ----------------- Tražim radionicu. 0
Juhtus õnnetus. Do-od-l- se-ne-r--a. Dogodila se nesreća. D-g-d-l- s- n-s-e-a- -------------------- Dogodila se nesreća. 0
Kus on lähim telefon? Gd-- -e --jbl--i -ele-o-? Gdje je najbliži telefon? G-j- j- n-j-l-ž- t-l-f-n- ------------------------- Gdje je najbliži telefon? 0
Kas teil on mobiil kaasas? I-a-e--i mobite--sa sobom? Imate li mobitel sa sobom? I-a-e l- m-b-t-l s- s-b-m- -------------------------- Imate li mobitel sa sobom? 0
Me vajame abi. Tr--a-o po---. Trebamo pomoć. T-e-a-o p-m-ć- -------------- Trebamo pomoć. 0
Kutsuge arst! P--o---e--i-eč-ika! Pozovite liječnika! P-z-v-t- l-j-č-i-a- ------------------- Pozovite liječnika! 0
Kutsuge politsei! Po---i---p---ci-u! Pozovite policiju! P-z-v-t- p-l-c-j-! ------------------ Pozovite policiju! 0
Teie paberid, palun. V--e do-u-e------o-i-. Vaše dokumente, molim. V-š- d-k-m-n-e- m-l-m- ---------------------- Vaše dokumente, molim. 0
Teie juhiload, palun. Va-u--o-a--- -o-volu----l-m. Vašu vozačku dozvolu, molim. V-š- v-z-č-u d-z-o-u- m-l-m- ---------------------------- Vašu vozačku dozvolu, molim. 0
Teie autodokumendid, palun. Va-u p-om-tn- --zv-lu- ---i-. Vašu prometnu dozvolu, molim. V-š- p-o-e-n- d-z-o-u- m-l-m- ----------------------------- Vašu prometnu dozvolu, molim. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Andekas keelebeebi

Enne kui nad isegi rääkima õpivad, teavad lapsed palju keelte kohta. Seda on näidanud mitmed erinevad katsed. Lapse arengut uuritakse spetsiaalsetes beebilaborites. Seal uuritakse ka seda, kuidas lapsed keeli õpivad. Beebid on ilmselgelt intelligentsemad kui me siiani arvanud oleme. Isegi 6-kuuselt on neil mitmeid keelelisi oskusi. Näitekstunnevad nad ära oma emakeele. Prantsuse ja saksa beebid reageerivad erinevalt teatud toonidele. Erinevatel rõhumustritel on erinevad tagajärjed. Seega tunnetavad lapsed oma emakeele tooni. Väga noored lapsed suudavad meelde jätta mitmeid sõnu. Vanemad on beebi keele arengule väga tähtsad. Sest lapsed vajavad suhtlemist juba vahetult pärast sündimist. Nad tahavad suhelda oma ema ja isaga. Kuid suhtlust peavad saatma positiivsed emotsioonid. Vanemad ei tohi olla stressis, kui nad oma lapsega räägivad. Vale on ka nendega harva rääkida. Stressil ja vaikusel võib beebile olla negatiivne mõju. See võib nende keele arengut pärssida. Beebid alustavad õppimist juba emaüsas! Nad reageerivad kõnele ka enne sündi. Nad suudavad juba õigesti helisignaale tajuda. Pärast sündi tunnevad nad antud signaalid ära. Sündimata lapsed õpivad isegi keele rütmi. Imikud kuulrad juba üsas oma ema häält. Nii võib isegi rääkida veel sündimata lapsega. Kuid ei tohi üle pingutada... Lapsel on veel piisavalt aega harjutada ka pärast sündi!
Kas sa teadsid?
Rootsi keel kuulub põhjagermaani keelte hulka. See on emakeeleks rohkem kui 8 miljonile inimesele. Seda räägitakse Rootsis ning osaliselt ka Soomes. Rootslased võivad norralastega üsna probleemivabalt suhelda. On olemas lausa ka segakeel, mis elemente mõlemast keelest ühendab. Ka taanlastega on vestlus võimalik, kui kõik osapooled selgelt räägivad. Rootsi tähestikus on 29 tähte. Üks rootsi keele tunnusmärk on iseloomulik vokaalisüsteem. Vokaalide pikkus ja lühidus otsustavad sõnatähenduse. Ka toonikõrgus mängib rootsi keeles rolli. Rootsi keele sõnad ja laused on üldiselt pigem lühikesed. Lausejärjestus järgib kindlaid reegleid. Ka grammatika ei ole väga keeruline. Struktuurid sarnanevad kokkuvõttes inglise keele omadele. Õppige rootsi keelt, see ei ole üldse nii raske!