Vestmik

et Lennujaamas   »   sr На аеродрому

35 [kolmkümmend viis]

Lennujaamas

Lennujaamas

35 [тридесет и пет]

35 [trideset i pet]

На аеродрому

[Na aerodromu]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti serbia Mängi Rohkem
Ma sooviksin lendu Ateenasse broneerida. Х-ео / Хт----б-х р--ерви--ти---т-за -т-ну. Х--- / Х---- б-- р---------- л-- з- А----- Х-е- / Х-е-а б-х р-з-р-и-а-и л-т з- А-и-у- ------------------------------------------ Хтео / Хтела бих резервисати лет за Атину. 0
Hteo / -t--a --h--e-er------ -e- -a-Atinu. H--- / H---- b-- r---------- l-- z- A----- H-e- / H-e-a b-h r-z-r-i-a-i l-t z- A-i-u- ------------------------------------------ Hteo / Htela bih rezervisati let za Atinu.
Kas see on otselend? Да л- ---т---и-екта- -ет? Д- л- ј- т- д------- л--- Д- л- ј- т- д-р-к-а- л-т- ------------------------- Да ли је то директан лет? 0
Da l- -e--o-d-r-kt-n-l--? D- l- j- t- d------- l--- D- l- j- t- d-r-k-a- l-t- ------------------------- Da li je to direktan let?
Palun üks aknakoht, mittesuitsetaja. М--им мест--до пр--ора- -а-н-пу-а--. М---- м---- д- п------- з- н-------- М-л-м м-с-о д- п-о-о-а- з- н-п-ш-ч-. ------------------------------------ Молим место до прозора, за непушаче. 0
M---m mesto-d- -rozor-, -----p-š---. M---- m---- d- p------- z- n-------- M-l-m m-s-o d- p-o-o-a- z- n-p-š-č-. ------------------------------------ Molim mesto do prozora, za nepušače.
Ma sooviksin oma broneeringu kinnitada. Х--о ----ела---х-п--в----и-сво------ер--циј-. Х--- / Х---- б-- п-------- с---- р----------- Х-е- / Х-е-а б-х п-т-р-и-и с-о-у р-з-р-а-и-у- --------------------------------------------- Хтео / Хтела бих потврдити своју резервацију. 0
H--o - Ht-la-b-- ---v-d-ti---o---r--er-ac-j-. H--- / H---- b-- p-------- s---- r----------- H-e- / H-e-a b-h p-t-r-i-i s-o-u r-z-r-a-i-u- --------------------------------------------- Hteo / Htela bih potvrditi svoju rezervaciju.
Ma sooviksin oma broneeringu tühistada. Х-ео-/--те---б---с--р-----и----ј------р-а----. Х--- / Х---- б-- с--------- с---- р----------- Х-е- / Х-е-а б-х с-о-н-р-т- с-о-у р-з-р-а-и-у- ---------------------------------------------- Хтео / Хтела бих сторнирати своју резервацију. 0
Hteo-/--t--- -ih-----nira-i-s--ju -e-erva-iju. H--- / H---- b-- s--------- s---- r----------- H-e- / H-e-a b-h s-o-n-r-t- s-o-u r-z-r-a-i-u- ---------------------------------------------- Hteo / Htela bih stornirati svoju rezervaciju.
Ma sooviksin oma broneeringut muuta. Хтео - --ела б-х п-оме------во---р-з-рвац---. Х--- / Х---- б-- п-------- с---- р----------- Х-е- / Х-е-а б-х п-о-е-и-и с-о-у р-з-р-а-и-у- --------------------------------------------- Хтео / Хтела бих променити своју резервацију. 0
H--o - Ht-l- --- --o---i---s-o-u -e--r---ij-. H--- / H---- b-- p-------- s---- r----------- H-e- / H-e-a b-h p-o-e-i-i s-o-u r-z-r-a-i-u- --------------------------------------------- Hteo / Htela bih promeniti svoju rezervaciju.
Millal läheb järgmine lennuk Rooma? Кад- --л--- -л-д-ћ--а--о--з- -и-? К--- п----- с------ а---- з- Р--- К-д- п-л-ћ- с-е-е-и а-и-н з- Р-м- --------------------------------- Када полеће следећи авион за Рим? 0
K-d--p-leć--slede-́- --i-- za ---? K--- p------ s------- a---- z- R--- K-d- p-l-c-e s-e-e-́- a-i-n z- R-m- ----------------------------------- Kada poleće sledeći avion za Rim?
Kas kaks kohta on veel vabad? Јес- ли -ло--дн--још--в--м--та? Ј--- л- с------- ј-- д-- м----- Ј-с- л- с-о-о-н- ј-ш д-а м-с-а- ------------------------------- Јесу ли слободна још два места? 0
J----l---lo-o-n----š--v- m-s--? J--- l- s------- j-- d-- m----- J-s- l- s-o-o-n- j-š d-a m-s-a- ------------------------------- Jesu li slobodna još dva mesta?
Ei, meil on veel ainult üks koht vaba. Не,-и--мо-још----о -е-н--ме--о-слобо---. Н-- и---- ј-- с--- ј---- м---- с-------- Н-, и-а-о ј-ш с-м- ј-д-о м-с-о с-о-о-н-. ---------------------------------------- Не, имамо још само једно место слободно. 0
Ne--im-mo --- samo j---o -e--o --obo---. N-- i---- j-- s--- j---- m---- s-------- N-, i-a-o j-š s-m- j-d-o m-s-o s-o-o-n-. ---------------------------------------- Ne, imamo još samo jedno mesto slobodno.
Millal me maandume? К--а -------? К--- с------- К-д- с-е-е-о- ------------- Када слећемо? 0
Ka----l-ć-m-? K--- s-------- K-d- s-e-́-m-? -------------- Kada slećemo?
Millal me saabume? Када см---амо? К--- с-- т---- К-д- с-о т-м-? -------------- Када смо тамо? 0
K-----m- -a--? K--- s-- t---- K-d- s-o t-m-? -------------- Kada smo tamo?
Millal sõidab buss kesklinna? К-д---о---а-то--с у ------ гра--? К--- в--- а------ у ц----- г----- К-д- в-з- а-т-б-с у ц-н-а- г-а-а- --------------------------------- Када вози аутобус у центар града? 0
K--a -oz- au---us - --nta---r-da? K--- v--- a------ u c----- g----- K-d- v-z- a-t-b-s u c-n-a- g-a-a- --------------------------------- Kada vozi autobus u centar grada?
Kas see on teie kohver? Да-л--ј---о-В-ш ----р? Д- л- ј- т- В-- к----- Д- л- ј- т- В-ш к-ф-р- ---------------------- Да ли је то Ваш кофер? 0
D------- t--V-š-k---r? D- l- j- t- V-- k----- D- l- j- t- V-š k-f-r- ---------------------- Da li je to Vaš kofer?
Kas see on teie kott? Д- -и је -- Ваша----на? Д- л- ј- т- В--- т----- Д- л- ј- т- В-ш- т-ш-а- ----------------------- Да ли је то Ваша ташна? 0
D--li----to -aš- -ašna? D- l- j- t- V--- t----- D- l- j- t- V-š- t-š-a- ----------------------- Da li je to Vaša tašna?
Kas see on teie pagas? Д--л--ј- т------пр-љ-г? Д- л- ј- т- В-- п------ Д- л- ј- т- В-ш п-т-а-? ----------------------- Да ли је то Ваш пртљаг? 0
Da -i -- to---š ---lj--? D- l- j- t- V-- p------- D- l- j- t- V-š p-t-j-g- ------------------------ Da li je to Vaš prtljag?
Kui palju pagasit võin kaasa võtta? К--и-- -рт--га могу п-н--и? К----- п------ м--- п------ К-л-к- п-т-а-а м-г- п-н-т-? --------------------------- Колико пртљага могу понети? 0
K----- p-t-ja-a m-g- p----i? K----- p------- m--- p------ K-l-k- p-t-j-g- m-g- p-n-t-? ---------------------------- Koliko prtljaga mogu poneti?
Kakskümmend kilo. Дв-де-е--кил-. Д------- к---- Д-а-е-е- к-л-. -------------- Двадесет кила. 0
Dva---e- ---a. D------- k---- D-a-e-e- k-l-. -------------- Dvadeset kila.
Mis, ainult kakskümmend kilo? Ш-а- само дваде-е- ки--? Ш--- с--- д------- к---- Ш-а- с-м- д-а-е-е- к-л-? ------------------------ Шта, само двадесет кила? 0
Š--- samo d---e-e---il-? Š--- s--- d------- k---- Š-a- s-m- d-a-e-e- k-l-? ------------------------ Šta, samo dvadeset kila?

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Õppimine muudab aju

Neile, kes teevad tihti trenni, vormivad oma keha. Aga väidetavalt on sama võimalik teha ka oma ajuga. See tähendab, et keele õppimiseks on vaja rohkem kui ainult annet. Sama oluline on regulaarne harjutamine. Sest harjutamine võib aju ehitusele positiivselt mõjutada. Muidugi eriline keeleanne tavaliselt päritav. Sellest hoolimata võib intensiivne keele kasutamine muuta teatud ajustruktuure. Kõnekeskuse maht suureneb. Samuti muutub palju harjutavate inimeste närvirakkude hulk. Pikka aega usuti, et aju on muutmatu. Usuti, et mida me lapsena ei õpi, seda ei õpi me kunagi. Aju uurivad teadlased aga on tulnud täiesti teistsugusele järeldusele. Nad suutsid tõestada, et meie aju on vilgas elu lõpuni. Võiks öelda, et see toimib nagu lihas. Seetõttu jätkab aju kasvamist kuni vanaduseni. Ajus töödeldakse igat sisendit. Aga kui aju treenitakse, töötleb see sisendeid palju paremini. See tähendab, et aju töötab kiiremini ja tõhusamalt. See põhimõte kehtib nii noortele kui vanadele inimestele võrdselt. Kuid aju treenimiseks pole ilmtingimata vaja õppida. Väga hästi mõjub ka lugemine. Keerukas kirjandus arendab eriti meie kõnekeskust. See tähendab, et meie sõnavara laieneb. Lisaks paraneb meie keeletunnetus. Huvitav on asjaolu, et keelt ei töötle vaid kõnekeskus. Piirkond, mis tegeleb motoorsete oskustega, tegeleb samuti uue teabe töötlemisega. Seetõttu on oluline stimuleerida kogu aju nii tihti kui võimalik. Niisiis: Kasuta nii oma keha KUI KA aju!
Kas sa teadsid?
Portugali keel kuulub romaani keelte hulka. See on lähedalt suguluses hispaania ja katalaani keelega. See arenes rooma sõdurite räägitud vulgaarladina keelest. Euroopa portugali keel on emakeeleks umbes 10 miljonile inimesele. See on aga ka üks tähtsamaid maailmakeeli... See ulatub Portugali kui koloniaalvõimu minevikku. 15. ja 16. sajandil viis meresõitjaterahvus oma keele teistele mandritele. Veel tänagi räägitakse mõnes Aafrika ja Aasia osas portugali keelt. Nende riikide keeled lähtuvad enamasti tugevasti euroopa eeskujust. Brasiilias on see teistmoodi. Seal räägitaval keelel on nii mõnigi eripära ning see kehtib eraldi variandina. Siiski saavad portugallased ja brasiillased tavaliselt teineteisest hästi aru. Üle maailma räägib portugali keelt kokku üle 240 miljoni inimese. Lisaks on olemas 20 kreoolkeelt, mis portugali keelel baseeruvad. Portugali keel kuulub tänapäeval maailmakeelte hulka.