Vestmik

et Sidesõnad 3   »   hr Veznici 3

96 [üheksakümmend kuus]

Sidesõnad 3

Sidesõnad 3

96 [devedeset i šest]

Veznici 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti horvaadi Mängi Rohkem
Ma tõusen üles kohe kui äratuskell heliseb. J- u-t-je- či--b--ili---zazvoni. Ja ustajem čim budilica zazvoni. J- u-t-j-m č-m b-d-l-c- z-z-o-i- -------------------------------- Ja ustajem čim budilica zazvoni. 0
Ma olen väsinud kohe kui õppima pean. P-s--n-m -m-------m ----m-u-i--. Postanem umoran čim moram učiti. P-s-a-e- u-o-a- č-m m-r-m u-i-i- -------------------------------- Postanem umoran čim moram učiti. 0
Ma lõpetan töötamise kohe kui 60 saan. P---taj-m-r--i-- čim n--u--m 60. Prestajem raditi čim napunim 60. P-e-t-j-m r-d-t- č-m n-p-n-m 6-. -------------------------------- Prestajem raditi čim napunim 60. 0
Millal te helistate? K-d- --te na-v-ti? Kada ćete nazvati? K-d- ć-t- n-z-a-i- ------------------ Kada ćete nazvati? 0
Kohe kui mul on hetk aega. Či---------m-- / i---- t-e-u-ak-sl--od-o- -r---n-. Čim budem imao / imala trenutak slobodnog vremena. Č-m b-d-m i-a- / i-a-a t-e-u-a- s-o-o-n-g v-e-e-a- -------------------------------------------------- Čim budem imao / imala trenutak slobodnog vremena. 0
Ta helistab kohe kui tal on hetk aega. N--va- će--i- --d- i-ao--eš-o-vre--n-. Nazvat će čim bude imao nešto vremena. N-z-a- ć- č-m b-d- i-a- n-š-o v-e-e-a- -------------------------------------- Nazvat će čim bude imao nešto vremena. 0
Kui kaua te töötate? Ko-iko-d-go-------a-i--? Koliko dugo ćete raditi? K-l-k- d-g- ć-t- r-d-t-? ------------------------ Koliko dugo ćete raditi? 0
Ma töötan nii kaua, kuni saan. Ra-it-----ok-b-de- ---------ogl-. Radit ću dok budem mogao / mogla. R-d-t ć- d-k b-d-m m-g-o / m-g-a- --------------------------------- Radit ću dok budem mogao / mogla. 0
Ma töötan nii kaua, kuni olen terve. R--i- ću-d---b-d-m--dra----z--av-. Radit ću dok budem zdrav / zdrava. R-d-t ć- d-k b-d-m z-r-v / z-r-v-. ---------------------------------- Radit ću dok budem zdrav / zdrava. 0
Ta lamab voodis selle asemel, et töötada. O---e-i-u k-e---- -mj-----d--ra-i. On leži u krevetu umjesto da radi. O- l-ž- u k-e-e-u u-j-s-o d- r-d-. ---------------------------------- On leži u krevetu umjesto da radi. 0
Ta loeb ajalehte selle asemel, et süüa teha. O-- -i-a--o---e ----st- ----uh-. Ona čita novine umjesto da kuha. O-a č-t- n-v-n- u-j-s-o d- k-h-. -------------------------------- Ona čita novine umjesto da kuha. 0
Ta istub pubis selle asemel, et koju minna. On s-e------r-m--um-e----da --e-k---. On sjedi u krčmi umjesto da ide kući. O- s-e-i u k-č-i u-j-s-o d- i-e k-ć-. ------------------------------------- On sjedi u krčmi umjesto da ide kući. 0
Nii palju kui mina tean, elab ta siin. Kolik- j- --a-- on --a--j- -v---. Koliko ja znam, on stanuje ovdje. K-l-k- j- z-a-, o- s-a-u-e o-d-e- --------------------------------- Koliko ja znam, on stanuje ovdje. 0
Nii palju kui mina tean, on ta naine haige. Ko---o-j- -n-m,----go-----na-je-b-l-sna. Koliko ja znam, njegova žena je bolesna. K-l-k- j- z-a-, n-e-o-a ž-n- j- b-l-s-a- ---------------------------------------- Koliko ja znam, njegova žena je bolesna. 0
Nii palju kui mina tean, on ta töötu. K-li-o--a ----,--- -- ---a-----n. Koliko ja znam, on je nezaposlen. K-l-k- j- z-a-, o- j- n-z-p-s-e-. --------------------------------- Koliko ja znam, on je nezaposlen. 0
Ma magasin sisse, muidu oleksin täpselt jõudnud. P-esp--a---a-,--n-če -ih b-o--o-an. Prespavao sam, inače bih bio točan. P-e-p-v-o s-m- i-a-e b-h b-o t-č-n- ----------------------------------- Prespavao sam, inače bih bio točan. 0
Ma jäin bussist maha, muidu oleksin täpselt jõudnud. P-op--t-o -am-----bus, -n------h-bi--t--a-. Propustio sam autobus, inače bih bio točan. P-o-u-t-o s-m a-t-b-s- i-a-e b-h b-o t-č-n- ------------------------------------------- Propustio sam autobus, inače bih bio točan. 0
Ma ei leidnud teed, muidu oleksin täpselt jõudnud. N-------šao-pu------č--bih -----oča-. Nisam našao put, inače bih bio točan. N-s-m n-š-o p-t- i-a-e b-h b-o t-č-n- ------------------------------------- Nisam našao put, inače bih bio točan. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keel ja matemaatika

Mõtlemine ja kõne käivad käsikäes. Nad mõjutavad üksteist. Keelelised struktuurid mõjutavad meie mõtlemise ülesehitust. Mõnes keeles näiteks puuduvad sõnad numbrite väljendamiseks. Kõnelejad ei mõista numbrite konseptsiooni. Seega käivad mõnes mõttes keel ja matemaatika käsikäes. Grammatilised ja matemaatilises struktuurid on tihti sarnased. Mõned teadlased arvavad, et ka nende töötlemine käib sarnaselt. Nad usuvad, et kõnekeskus tegeleb ka matemaatikaga. See võib aidata ajul arvutada. Samas väidavad viimased uuringud midagi muud. Uurimistulemused näitavad, et aju töötleb matemaatilisi tehteid ilma kõneta. Teadlased uurisid kolme inimest. Kolme katsealuse ajud olid vigastatud. Selle tulemusena olid saanud kahjustada nende kõnekeskused. Katsealustel oli suuri probleeme rääkimisega. Nad ei suutnud enam koostada lihtsaid lauseid. Nad ei saanud ka aru sõnadest. Pärast kõnetesti pidid nad lahendama matemaatilisi probleeme. Mõned neist matemaatilistest mõistatustest olid väga keerulised. Kuid siiski said katsealused nende lahendamisega hakkama! Selle uuringu tulemused on väga huvitavad. Uuring näitab, et matemaatikat ei tõlgendata läbi sõnade. On võimalik, et keelel ja matemaatikal on sama baas. Mõlemat töödeldakse samas keskuses. Kuid matemaatikat ei ole vaja kõigepealt kõneks tõlkida. Võib-olla keel ja matemaatika arenevad koos... Ja kui aju arenemine on lõppenud, eksisteerivad need kaks eraldi!