Vestmik

et Töö   »   hr Raditi

55 [viiskümmend viis]

Töö

Töö

55 [pedeset i pet]

Raditi

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti horvaadi Mängi Rohkem
Mis on teie elukutse? Što--te p--z-n---n-u? Š-- s-- p- z--------- Š-o s-e p- z-n-m-n-u- --------------------- Što ste po zanimanju? 0
Mu mees on arst. M---m----e--ij-čni- p---an-ma--u. M-- m-- j- l------- p- z--------- M-j m-ž j- l-j-č-i- p- z-n-m-n-u- --------------------------------- Moj muž je liječnik po zanimanju. 0
Ma töötan poole kohaga meditsiiniõena. Radi- ---a ----o--v----na--ao--edicins-a --s--a. R---- p--- r----- v------ k-- m--------- s------ R-d-m p-l- r-d-o- v-e-e-a k-o m-d-c-n-k- s-s-r-. ------------------------------------------------ Radim pola radnog vremena kao medicinska sestra. 0
Varsti saame me pensionit. U-ko-- ---o d-bit--mi---i--. U----- ć--- d----- m-------- U-k-r- ć-m- d-b-t- m-r-v-n-. ---------------------------- Uskoro ćemo dobiti mirovinu. 0
Kuid maksud on kõrged. A-- -o-e-i-s- vis-k-. A-- p----- s- v------ A-i p-r-z- s- v-s-k-. --------------------- Ali porezi su visoki. 0
Ja tervisekindlustus on ka kõrge. I------s---no o---ur------e ---p-. I z---------- o--------- j- s----- I z-r-v-t-e-o o-i-u-a-j- j- s-u-o- ---------------------------------- I zdravstveno osiguranje je skupo. 0
Kelleks sa saada tahad? Što ž-liš --dnom -osta--? Š-- ž---- j----- p------- Š-o ž-l-š j-d-o- p-s-a-i- ------------------------- Što želiš jednom postati? 0
Ma tahan inseneriks saada. Že-im -i-- i--e---r. Ž---- b--- i-------- Ž-l-m b-t- i-ž-n-e-. -------------------- Želim biti inženjer. 0
Ma tahan ülikoolis õppida. Ž--i- ---di-a-i-n--sv-učil----. Ž---- s-------- n- s----------- Ž-l-m s-u-i-a-i n- s-e-č-l-š-u- ------------------------------- Želim studirati na sveučilištu. 0
Ma olen praktikant. Ja s-m-pr--r-v-i-. J- s-- p---------- J- s-m p-i-r-v-i-. ------------------ Ja sam pripravnik. 0
Ma ei teeni palju. Ne--a--đuje--p-no. N- z-------- p---- N- z-r-đ-j-m p-n-. ------------------ Ne zarađujem puno. 0
Ma teen praktikat välismaal. Od-ađ-j-m -r----vn-č-i---a--u inoz-mstv-. O-------- p----------- s--- u i---------- O-r-đ-j-m p-i-r-v-i-k- s-a- u i-o-e-s-v-. ----------------------------------------- Odrađujem pripravnički staž u inozemstvu. 0
See on minu ülemus. Ov---------še-. O-- j- m-- š--- O-o j- m-j š-f- --------------- Ovo je moj šef. 0
Mul on meeldivad kolleegid. I-a- d---- k--ege. I--- d---- k------ I-a- d-a-e k-l-g-. ------------------ Imam drage kolege. 0
Lõuna ajal käime me alati sööklas. U -o--- u--j-k -demo----------. U p---- u----- i---- u k------- U p-d-e u-i-e- i-e-o u k-n-i-u- ------------------------------- U podne uvijek idemo u kantinu. 0
Ma otsin töökohta. Traž----a--- -jest-. T----- r---- m------ T-a-i- r-d-o m-e-t-. -------------------- Tražim radno mjesto. 0
Ma olen juba aasta olnud töötu. J- --- -eć --d--- d--a neza-o-len ---a. J- s-- v-- g----- d--- n--------- / --- J- s-m v-ć g-d-n- d-n- n-z-p-s-e- / --. --------------------------------------- Ja sam već godinu dana nezaposlen / -a. 0
Selles riigis on liiga palju töötuid. U --oj-z-m--- -ma -r---še n-za---leni-. U o--- z----- i-- p------ n------------ U o-o- z-m-j- i-a p-e-i-e n-z-p-s-e-i-. --------------------------------------- U ovoj zemlji ima previše nezaposlenih. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Mälu vajab kõnet

Enamik inimesi mäletavad oma esimest koolipäeva. Kuid sellest varasemat aega nad enam ei mäleta. Oma esimestest eluaastatest mäletame me väga vähe. Aga miks see nii on? Miks me ei mäleta seda, mida beebina kogesime? Põhjuseks on meie areng. Umbes samal ajal arenesid ka meie kõne ja mälu. Ja selleks, et midagi mäletada, vajab inimene kõnet. See tähendab, et meil peab olema sõnad sellele, mida me kogeme. Teadlased on teinud lastega mitmesuguseid selleteemalisi katseid. Seejuures tegid nad huvitava avastuse. Niipea, kui lapsed õpivad rääkima, unustavad nad kõik, mis oli enne. Kõne algus on seega mälu algus. Lapsed õpivad esimese kolme eluaasta jooksul väga palju. Nad kogevad iga päev uusi asju. Selles eas on neil ka palju väga olulisi kogemusi. Kõik kaob sellegi poolest. Psühholoogid nimetavad seda nähtust infantiilseks amneesiaks. Alles jäävad vaid mälestused, millele lapsel on olemas sõna. Isiklikke kogemusi säilitab Autobiograafiline mälu. See toimib nagu päevik. Kõik, mis on meie elus oluline, pannakse sinna kirja. Niisiis loob autobiograafilise mälu meie identiteeti. Kuid selle areng sõltub emakeele õppimisest. Ja meie mälu on võimalik aktiveerida ainult meie kõne abil. Asjad, mis me beebina õpima, ei kao loomulikult täiesti ära. Nad on salvestatud kusagil meie ajus. Me lihtsalt ei pääse neile enam ligi... - kurb, kas pole?