Vestmik

et Minevik 1   »   hr Prošlost 1

81 [kaheksakümmend üks]

Minevik 1

Minevik 1

81 [osamdeset i jedan]

Prošlost 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti horvaadi Mängi Rohkem
kirjutama pisati p----- p-s-t- ------ pisati 0
Ta kirjutas kirja. O---e---p--a- -----. O- j- n------ p----- O- j- n-p-s-o p-s-o- -------------------- On je napisao pismo. 0
Ja tema kirjutas kaardi. A --a-j- -a---a-- razgl---ic-. A o-- j- n------- r----------- A o-a j- n-p-s-l- r-z-l-d-i-u- ------------------------------ A ona je napisala razglednicu. 0
lugema č-tati č----- č-t-t- ------ čitati 0
Ta luges ajakirja. O---- -i--o -lust--r-n- ča-----. O- j- č---- i---------- č------- O- j- č-t-o i-u-t-i-a-i č-s-p-s- -------------------------------- On je čitao ilustrirani časopis. 0
Ja ta luges raamatut. A--na ---či-a-- kn-ig-. A o-- j- č----- k------ A o-a j- č-t-l- k-j-g-. ----------------------- A ona je čitala knjigu. 0
võtma u-eti u---- u-e-i ----- uzeti 0
Ta võttis sigareti. O---- --e--ci---e--. O- j- u--- c-------- O- j- u-e- c-g-r-t-. -------------------- On je uzeo cigaretu. 0
Ta võttis tüki šokolaadi. On- j- -zel- -om---čok-l-d-. O-- j- u---- k---- č-------- O-a j- u-e-a k-m-d č-k-l-d-. ---------------------------- Ona je uzela komad čokolade. 0
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu. O---e b-o n-v---an, -li ona j- bi-a-v-er--. O- j- b-- n-------- a-- o-- j- b--- v------ O- j- b-o n-v-e-a-, a-i o-a j- b-l- v-e-n-. ------------------------------------------- On je bio nevjeran, ali ona je bila vjerna. 0
Ta oli laisk, kuid tema oli usin. On--e-bi- lij-n, al- -na -e --la vr-je-n-. O- j- b-- l----- a-- o-- j- b--- v-------- O- j- b-o l-j-n- a-i o-a j- b-l- v-i-e-n-. ------------------------------------------ On je bio lijen, ali ona je bila vrijedna. 0
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas. O- -e -i- sir-m--a----l- o-a -e-bi-a-b-g--a. O- j- b-- s--------- a-- o-- j- b--- b------ O- j- b-o s-r-m-š-n- a-i o-a j- b-l- b-g-t-. -------------------------------------------- On je bio siromašan, ali ona je bila bogata. 0
Tal ei olnud raha vaid võlad. O- ni-e--ma- -o---a---e-o dug-ve. O- n--- i--- n------ n--- d------ O- n-j- i-a- n-v-c-, n-g- d-g-v-. --------------------------------- On nije imao novaca, nego dugove. 0
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust. On---je imao-s--će- n-go -e-. O- n--- i--- s----- n--- p--- O- n-j- i-a- s-e-e- n-g- p-h- ----------------------------- On nije imao sreće, nego peh. 0
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi. On -i-- -m-- u-pje-, -e-o-neu-----. O- n--- i--- u------ n--- n-------- O- n-j- i-a- u-p-e-, n-g- n-u-p-e-. ----------------------------------- On nije imao uspjeh, nego neuspjeh. 0
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu. O- n------- z----oljan--ne-o-n-z--ov----n. O- n--- b-- z---------- n--- n------------ O- n-j- b-o z-d-v-l-a-, n-g- n-z-d-v-l-a-. ------------------------------------------ On nije bio zadovoljan, nego nezadovoljan. 0
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu. O- n--e b---sre-----n--o ne-retan. O- n--- b-- s------ n--- n-------- O- n-j- b-o s-e-a-, n-g- n-s-e-a-. ---------------------------------- On nije bio sretan, nego nesretan. 0
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne. On-ni-e --o s-mp--i-a-- -e-- anti-----a-. O- n--- b-- s---------- n--- a----------- O- n-j- b-o s-m-a-i-a-, n-g- a-t-p-t-č-n- ----------------------------------------- On nije bio simpatičan, nego antipatičan. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas lapsed korralikult rääkima õpivad?

Niipea kui laps sünnib, hakkab ta teistega suhtlema. Beebid hakkavad nutma, kui nad midagi tahavad. Juba mõne kuu möödudes suudavad nad mõne sõna öelda. Kahe aasta möödudes suudavad nad umbes kolme sõnalisi lauseid teha. Lapse rääkima hakkamist ei saa mõjutada. Kuid me saame mõjutada, kui hästi nad oma emakeelt õpivad! Selle juures tuleb arvesse võtta paari asjaolu. Eelkõige on oluline, et laps on alati motiveeritud õppima. Ta peab tundma, et ta teeb rääkides edusamme. Beebidele meeldib saada positiivse tagasisisidena naeratusi. Vanemad lapsed otsivad oma keskkonnaga dialoogi. Nende keelekasutust mõjutavad neid ümbritsevad inimesed. Seepärast on oluline nende vanemate ja õpetajate keeleoskus. Lapsed peavad ka mõistma, et keel on väärtuslik! Kuid õppimine peaks alati olema lõbus. Lastele raamatute ettelugemine näitab neile, kui põnev keel olla võib. Vanemad peaksid ka lastega koos aega veetma nii palju kui võimalik. Kui laps midagi kogeb, tahab ta sellest kellelegi rääkida. Kakskeelsed lapsed vajavad kindlaid reegleid. Nad peavad mõistma, mis keeles kellegagi rääkida. Nii õpib nende aju kaht keelt üksteisest eristama. Kooliteed alustades laste keel muutub. Siis õpivad nad uue kõnekeele. Siis on oluline, et vanemad panevad tähele, kuidas nende laps räägib. Uuringud näitavad, et esimene keel jääb ajju igaveseks. Mida õpime lapsena, jääb meid saatma terveks eluks. Laps, kes õpib oma emakeelt korralikult, teenib sellest hiljem kasu. Ta õpib uusi asju kiiremini ja paremini - ja mitte ainult võõrkeeli...