Vestmik

et Pangas   »   hr U banci

60 [kuuskümmend]

Pangas

Pangas

60 [šezdeset]

U banci

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti horvaadi Mängi Rohkem
Ma sooviks kontot avada. Žel-m---vo-i----ačun. Ž---- o------- r----- Ž-l-m o-v-r-t- r-č-n- --------------------- Želim otvoriti račun. 0
Siin on mu pass. Tu ----oj--putovni-a. T- j- m--- p--------- T- j- m-j- p-t-v-i-a- --------------------- Tu je moja putovnica. 0
Ja siin on mu aadress. A------ -- -oja -d-e--. A o---- j- m--- a------ A o-d-e j- m-j- a-r-s-. ----------------------- A ovdje je moja adresa. 0
Ma sooviksin oma kontole raha kanda. Ž-l-m up--t-t- n--ac-na mo--r--un. Ž---- u------- n---- n- m-- r----- Ž-l-m u-l-t-t- n-v-c n- m-j r-č-n- ---------------------------------- Želim uplatiti novac na moj račun. 0
Ma sooviksin oma kontolt raha võtta. Žel-m-p--ić--n-vac -- sv---- --č--a. Ž---- p----- n---- s- s----- r------ Ž-l-m p-d-ć- n-v-c s- s-o-e- r-č-n-. ------------------------------------ Želim podići novac sa svojeg računa. 0
Ma sooviksin kontoväljavõtet. Želi- -zeti-i--ad-k -- -ačun-. Ž---- u---- i------ s- r------ Ž-l-m u-e-i i-v-d-k s- r-č-n-. ------------------------------ Želim uzeti izvadak sa računa. 0
Ma sooviksin reisitšekki rahaks vahetada. Ž--im--n-vči-i-------ki--e-. Ž---- u------- p------- č--- Ž-l-m u-o-č-t- p-t-i-k- č-k- ---------------------------- Želim unovčiti putnički ček. 0
Kui kõrged on tasud? K---ke s- -risto--e? K----- s- p--------- K-l-k- s- p-i-t-j-e- -------------------- Kolike su pristojbe? 0
Kuhu ma alla kirjutama pean? Gdje--o-----o--is-t-? G--- m---- p--------- G-j- m-r-m p-t-i-a-i- --------------------- Gdje moram potpisati? 0
Ma ootan pangaülekannet Saksamaalt. Oček-j-m-d-z---- i- --e--čke. O------- d------ i- N-------- O-e-u-e- d-z-a-u i- N-e-a-k-. ----------------------------- Očekujem doznaku iz Njemačke. 0
Siin on mu kontonumber. Tu -- -o--b------ču-a. T- j- m-- b--- r------ T- j- m-j b-o- r-č-n-. ---------------------- Tu je moj broj računa. 0
Kas raha on saabunud? Je-l--n---- --iga-? J- l- n---- s------ J- l- n-v-c s-i-a-? ------------------- Je li novac stigao? 0
Ma sooviks selle raha vahetada. Že-im----mi-eni-i ov-j -o-ac. Ž---- p---------- o--- n----- Ž-l-m p-o-i-e-i-i o-a- n-v-c- ----------------------------- Želim promijeniti ovaj novac. 0
Mul on vaja USA dollareid. T----m a-e-ičke d----e. T----- a------- d------ T-e-a- a-e-i-k- d-l-r-. ----------------------- Trebam američke dolare. 0
Palun andke mulle väikeseid kupüüre. M-l---Va-, ----e mi-sit----ov-ani-e. M---- V--- d---- m- s---- n--------- M-l-m V-s- d-j-e m- s-t-e n-v-a-i-e- ------------------------------------ Molim Vas, dajte mi sitne novčanice. 0
Kas siin on sularahaautomaati? Pos--j--l- o-d-e b-n-----? P------ l- o---- b-------- P-s-o-i l- o-d-e b-n-o-a-? -------------------------- Postoji li ovdje bankomat? 0
Kui palju raha võib välja võtta? K--i-- -- ----- m-že--od-ći? K----- s- n---- m--- p------ K-l-k- s- n-v-a m-ž- p-d-ć-? ---------------------------- Koliko se novca može podići? 0
Milliseid krediitkaarte saab siin kasutada? Ko-- -- --e----e --rti-e m--u -or---it-? K--- s- k------- k------ m--- k--------- K-j- s- k-e-i-n- k-r-i-e m-g- k-r-s-i-i- ---------------------------------------- Koje se kreditne kartice mogu koristiti? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kas universaalne grammatika on olemas?

Kui me õpime keelt, õpime me ka selle grammatikat. Kui lapsed õpivad oma emakeelt, toimub see automaatselt. Nad ei märka, et nende aju tegeleb erinevate reeglite õppimisega. Hoolimata sellest õpivad nad oma emakeelt korralikult algusest peale. Arvestades kui palju on maailmas keeli, ona ka palju grammatilisi süsteeme. Kuid kas on olemas ka universaalne grammatika? Teadlased on uurinud seda juba pikka aega. Viimased uuringud võivad anda sellele vastuse. Teadlased on teinud selles osas huvitava avastuse. Nad panid katsealused õppima grammatikareegleid. Katsealusteks olid keelekooli õpilased. Nad õppisid kas jaapani või itaalia keelt. Pool grammatikareeglitest olid väljamõeldised. Katsealused seda ei teadnud. Õpilastele esitati pärast õppimist laused. Nad pidid hindama, kas laused olid õiged või mitte. Kui õpilased lausetega tegelesid, analüüsiti nende aju. See tähendab, et teadlased mõõtsid nende ajutegevust. Nii said nad teada, kuidas aju lausetele reageeris. Katsest ilmnes, et meie aju tunneb grammatika ära! Teksti töötlemisel on teatud ajupiirkonnad aktiivsed. Üheks selliseks on See asub vasakpoolses suurajus. Kui õpilased olid silmitsi päris grammatikareeglitega, oli nende aju väga aktiivne. Väljamõeldiste puhul aga aktiivsus vähenes tunduvalt. Selle põhjal võib arvata, et kõigil grammatilistel süsteemidel on sama põhi. Nad kõik järgivad samu põhimõtteid. Ja siis oleks need põhimõtted päritavad...