Vestmik

et Lennujaamas   »   uk В аеропорту

35 [kolmkümmend viis]

Lennujaamas

Lennujaamas

35 [тридцять п’ять]

35 [trydtsyatʹ pʺyatʹ]

В аеропорту

[V aeroportu]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ukraina Mängi Rohkem
Ma sooviksin lendu Ateenasse broneerida. Я хо--в--и-/--о------и за-ро-ю---и -в-т-к-до -фі-. Я х---- б- / х----- б- з---------- к----- д- А---- Я х-т-в б- / х-т-л- б- з-б-о-ю-а-и к-и-о- д- А-і-. -------------------------------------------------- Я хотів би / хотіла би забронювати квиток до Афін. 0
Y--k--tiv-b- -----t--a b--------yuva----v--o- -----i-. Y- k----- b- / k------ b- z----------- k----- d- A---- Y- k-o-i- b- / k-o-i-a b- z-b-o-y-v-t- k-y-o- d- A-i-. ------------------------------------------------------ YA khotiv by / khotila by zabronyuvaty kvytok do Afin.
Kas see on otselend? Це-п-ям----ей-? Ц- п----- р---- Ц- п-я-и- р-й-? --------------- Це прямий рейс? 0
Ts---r---yy--rey--? T-- p------- r----- T-e p-y-m-y- r-y-s- ------------------- Tse pryamyy̆ rey̆s?
Palun üks aknakoht, mittesuitsetaja. Б-д--л--к-- --------ля-в----,---- -е-ур-щи-. Б---------- м---- б--- в----- д-- н--------- Б-д---а-к-, м-с-е б-л- в-к-а- д-я н-к-р-щ-х- -------------------------------------------- Будь-ласка, місце біля вікна, для некурящих. 0
Bu---l--k-, --s--e -i--a vik--,---ya-nek-r-a-----k-. B---------- m----- b---- v----- d--- n-------------- B-d---a-k-, m-s-s- b-l-a v-k-a- d-y- n-k-r-a-h-h-k-. ---------------------------------------------------- Budʹ-laska, mistse bilya vikna, dlya nekuryashchykh.
Ma sooviksin oma broneeringu kinnitada. Я -о--в би-- х---ла -- -і-тв-р-и----ою--р---. Я х---- б- / х----- б- п---------- м-- б----- Я х-т-в б- / х-т-л- б- п-д-в-р-и-и м-ю б-о-ю- --------------------------------------------- Я хотів би / хотіла би підтвердити мою броню. 0
Y- kh-tiv by - k---ila -y -i--ve--yty--o-u-----y-. Y- k----- b- / k------ b- p---------- m--- b------ Y- k-o-i- b- / k-o-i-a b- p-d-v-r-y-y m-y- b-o-y-. -------------------------------------------------- YA khotiv by / khotila by pidtverdyty moyu bronyu.
Ma sooviksin oma broneeringu tühistada. Я--от-в----- хо-і-а--и-с--с-в--и -о- бр-ню. Я х---- б- / х----- б- с-------- м-- б----- Я х-т-в б- / х-т-л- б- с-а-у-а-и м-ю б-о-ю- ------------------------------------------- Я хотів би / хотіла би скасувати мою броню. 0
YA khot-- by --k-ot-l- by ---s----- m-yu---o-yu. Y- k----- b- / k------ b- s-------- m--- b------ Y- k-o-i- b- / k-o-i-a b- s-a-u-a-y m-y- b-o-y-. ------------------------------------------------ YA khotiv by / khotila by skasuvaty moyu bronyu.
Ma sooviksin oma broneeringut muuta. Я--------и / -о--л---и ----нести зам-----ня -оє- брон-. Я х---- б- / х----- б- п-------- з--------- м--- б----- Я х-т-в б- / х-т-л- б- п-р-н-с-и з-м-в-е-н- м-є- б-о-і- ------------------------------------------------------- Я хотів би / хотіла би перенести замовлення моєї броні. 0
Y- -ho--v by---kho--la-by-pe-e-e--y zam--len-y--m-y--- bro-i. Y- k----- b- / k------ b- p-------- z---------- m----- b----- Y- k-o-i- b- / k-o-i-a b- p-r-n-s-y z-m-v-e-n-a m-y-i- b-o-i- ------------------------------------------------------------- YA khotiv by / khotila by perenesty zamovlennya moyeï broni.
Millal läheb järgmine lennuk Rooma? Коли --й--иж---------до--и-у? К--- н--------- р--- д- Р---- К-л- н-й-л-ж-и- р-й- д- Р-м-? ----------------------------- Коли найближчий рейс до Риму? 0
K--- nay---yz-c--y--re-̆---o-----? K--- n------------- r---- d- R---- K-l- n-y-b-y-h-h-y- r-y-s d- R-m-? ---------------------------------- Koly nay̆blyzhchyy̆ rey̆s do Rymu?
Kas kaks kohta on veel vabad? Є-щ--дв--в-л--и----с-я? Є щ- д-- в------ м----- Є щ- д-а в-л-н-х м-с-я- ----------------------- Є ще два вільних місця? 0
Y- ---h- --- ----------ists-a? Y- s---- d-- v------- m------- Y- s-c-e d-a v-l-n-k- m-s-s-a- ------------------------------ YE shche dva vilʹnykh mistsya?
Ei, meil on veel ainult üks koht vaba. Н-, --ли-----н---і-ьне-міс--. Н-- є л--- о--- в----- м----- Н-, є л-ш- о-н- в-л-н- м-с-е- ----------------------------- Ні, є лише одне вільне місце. 0
N----e--y--- odn- v-lʹ----is-se. N-- y- l---- o--- v----- m------ N-, y- l-s-e o-n- v-l-n- m-s-s-. -------------------------------- Ni, ye lyshe odne vilʹne mistse.
Millal me maandume? К--и м- -р----л---ос-? К--- м- п------------- К-л- м- п-и-е-л-є-о-я- ---------------------- Коли ми приземляємося? 0
K------ pry-e--ya-em----? K--- m- p---------------- K-l- m- p-y-e-l-a-e-o-y-? ------------------------- Koly my pryzemlyayemosya?
Millal me saabume? Ко-и м--пр-б--а---? К--- м- п---------- К-л- м- п-и-у-а-м-? ------------------- Коли ми прибуваємо? 0
K--y-m--p--b---y--o? K--- m- p----------- K-l- m- p-y-u-a-e-o- -------------------- Koly my prybuvayemo?
Millal sõidab buss kesklinna? Ко-- їз-ить -втобус-- -ен-- --ст-? К--- ї----- а------ в ц---- м----- К-л- ї-д-т- а-т-б-с в ц-н-р м-с-а- ---------------------------------- Коли їздить автобус в центр міста? 0
K-ly-i-zd-tʹ ---obus v----ntr mista? K--- i------ a------ v t----- m----- K-l- i-z-y-ʹ a-t-b-s v t-e-t- m-s-a- ------------------------------------ Koly ïzdytʹ avtobus v tsentr mista?
Kas see on teie kohver? Це --ш- -а--з-? Ц- В--- в------ Ц- В-ш- в-л-з-? --------------- Це Ваша валіза? 0
T-e--asha --li--? T-- V---- v------ T-e V-s-a v-l-z-? ----------------- Tse Vasha valiza?
Kas see on teie kott? Ц--Ваш---у-ка? Ц- В--- с----- Ц- В-ш- с-м-а- -------------- Це Ваша сумка? 0
T-- V-s---sumka? T-- V---- s----- T-e V-s-a s-m-a- ---------------- Tse Vasha sumka?
Kas see on teie pagas? Це -а- баг-ж? Ц- В-- б----- Ц- В-ш б-г-ж- ------------- Це Ваш багаж? 0
T-e---sh -aha-h? T-- V--- b------ T-e V-s- b-h-z-? ---------------- Tse Vash bahazh?
Kui palju pagasit võin kaasa võtta? Я- багато б---жу ---ож- -з---? Я- б----- б----- я м--- в----- Я- б-г-т- б-г-ж- я м-ж- в-я-и- ------------------------------ Як багато багажу я можу взяти? 0
Y-k --ha----a-azh--ya ----u v-y-t-? Y-- b----- b------ y- m---- v------ Y-k b-h-t- b-h-z-u y- m-z-u v-y-t-? ----------------------------------- Yak bahato bahazhu ya mozhu vzyaty?
Kakskümmend kilo. Два--ять ----г---. Д------- к-------- Д-а-ц-т- к-л-г-а-. ------------------ Двадцять кілограм. 0
D-adts-a---k-l---am. D--------- k-------- D-a-t-y-t- k-l-h-a-. -------------------- Dvadtsyatʹ kilohram.
Mis, ainult kakskümmend kilo? Що--тіл-к- д---ця-ь--іл-----? Щ-- т----- д------- к-------- Щ-, т-л-к- д-а-ц-т- к-л-г-а-? ----------------------------- Що, тільки двадцять кілограм? 0
S---o, ti-ʹ---dv-dtsyatʹ-ki--hram? S----- t----- d--------- k-------- S-c-o- t-l-k- d-a-t-y-t- k-l-h-a-? ---------------------------------- Shcho, tilʹky dvadtsyatʹ kilohram?

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Õppimine muudab aju

Neile, kes teevad tihti trenni, vormivad oma keha. Aga väidetavalt on sama võimalik teha ka oma ajuga. See tähendab, et keele õppimiseks on vaja rohkem kui ainult annet. Sama oluline on regulaarne harjutamine. Sest harjutamine võib aju ehitusele positiivselt mõjutada. Muidugi eriline keeleanne tavaliselt päritav. Sellest hoolimata võib intensiivne keele kasutamine muuta teatud ajustruktuure. Kõnekeskuse maht suureneb. Samuti muutub palju harjutavate inimeste närvirakkude hulk. Pikka aega usuti, et aju on muutmatu. Usuti, et mida me lapsena ei õpi, seda ei õpi me kunagi. Aju uurivad teadlased aga on tulnud täiesti teistsugusele järeldusele. Nad suutsid tõestada, et meie aju on vilgas elu lõpuni. Võiks öelda, et see toimib nagu lihas. Seetõttu jätkab aju kasvamist kuni vanaduseni. Ajus töödeldakse igat sisendit. Aga kui aju treenitakse, töötleb see sisendeid palju paremini. See tähendab, et aju töötab kiiremini ja tõhusamalt. See põhimõte kehtib nii noortele kui vanadele inimestele võrdselt. Kuid aju treenimiseks pole ilmtingimata vaja õppida. Väga hästi mõjub ka lugemine. Keerukas kirjandus arendab eriti meie kõnekeskust. See tähendab, et meie sõnavara laieneb. Lisaks paraneb meie keeletunnetus. Huvitav on asjaolu, et keelt ei töötle vaid kõnekeskus. Piirkond, mis tegeleb motoorsete oskustega, tegeleb samuti uue teabe töötlemisega. Seetõttu on oluline stimuleerida kogu aju nii tihti kui võimalik. Niisiis: Kasuta nii oma keha KUI KA aju!
Kas sa teadsid?
Portugali keel kuulub romaani keelte hulka. See on lähedalt suguluses hispaania ja katalaani keelega. See arenes rooma sõdurite räägitud vulgaarladina keelest. Euroopa portugali keel on emakeeleks umbes 10 miljonile inimesele. See on aga ka üks tähtsamaid maailmakeeli... See ulatub Portugali kui koloniaalvõimu minevikku. 15. ja 16. sajandil viis meresõitjaterahvus oma keele teistele mandritele. Veel tänagi räägitakse mõnes Aafrika ja Aasia osas portugali keelt. Nende riikide keeled lähtuvad enamasti tugevasti euroopa eeskujust. Brasiilias on see teistmoodi. Seal räägitaval keelel on nii mõnigi eripära ning see kehtib eraldi variandina. Siiski saavad portugallased ja brasiillased tavaliselt teineteisest hästi aru. Üle maailma räägib portugali keelt kokku üle 240 miljoni inimese. Lisaks on olemas 20 kreoolkeelt, mis portugali keelel baseeruvad. Portugali keel kuulub tänapäeval maailmakeelte hulka.