Vestmik

et Lennujaamas   »   sv Vid flygplatsen

35 [kolmkümmend viis]

Lennujaamas

Lennujaamas

35 [trettiofem]

Vid flygplatsen

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Ma sooviksin lendu Ateenasse broneerida. J---s---le-vil-a -oka--tt flyg-t-l- A---. J-- s----- v---- b--- e-- f--- t--- A---- J-g s-u-l- v-l-a b-k- e-t f-y- t-l- A-e-. ----------------------------------------- Jag skulle vilja boka ett flyg till Aten. 0
Kas see on otselend? Är d-- e-- -i--ktf-y-? Ä- d-- e-- d---------- Ä- d-t e-t d-r-k-f-y-? ---------------------- Är det ett direktflyg? 0
Palun üks aknakoht, mittesuitsetaja. En-f-ns-e-plats för-ick---ökar-,-t-ck. E- f----------- f-- i--- r------ t---- E- f-n-t-r-l-t- f-r i-k- r-k-r-, t-c-. -------------------------------------- En fönsterplats för icke rökare, tack. 0
Ma sooviksin oma broneeringu kinnitada. J-- -k-l-e-vilj----k-äf-a--i----s--veri-g. J-- s----- v---- b------- m-- r----------- J-g s-u-l- v-l-a b-k-ä-t- m-n r-s-r-e-i-g- ------------------------------------------ Jag skulle vilja bekräfta min reservering. 0
Ma sooviksin oma broneeringu tühistada. Ja---kul---v-l---a--ok--min-r-s----r--g. J-- s----- v---- a----- m-- r----------- J-g s-u-l- v-l-a a-b-k- m-n r-s-r-e-i-g- ---------------------------------------- Jag skulle vilja avboka min reservering. 0
Ma sooviksin oma broneeringut muuta. Jag sk-lle --lja-bo-a -m m-n-r-s-r-e-i-g. J-- s----- v---- b--- o- m-- r----------- J-g s-u-l- v-l-a b-k- o- m-n r-s-r-e-i-g- ----------------------------------------- Jag skulle vilja boka om min reservering. 0
Millal läheb järgmine lennuk Rooma? När -----ä-ta-fly--t-ll----? N-- g-- n---- f--- t--- R--- N-r g-r n-s-a f-y- t-l- R-m- ---------------------------- När går nästa flyg till Rom? 0
Kas kaks kohta on veel vabad? F-n-- d---tv- l-d--a-plat-er k--r? F---- d-- t-- l----- p------ k---- F-n-s d-t t-å l-d-g- p-a-s-r k-a-? ---------------------------------- Finns det två lediga platser kvar? 0
Ei, meil on veel ainult üks koht vaba. Nej,-vi har--ar- en-le-ig -la-- kv--. N--- v- h-- b--- e- l---- p---- k---- N-j- v- h-r b-r- e- l-d-g p-a-s k-a-. ------------------------------------- Nej, vi har bara en ledig plats kvar. 0
Millal me maandume? N----an-a---i? N-- l----- v-- N-r l-n-a- v-? -------------- När landar vi? 0
Millal me saabume? När-ä- vi-där? N-- ä- v- d--- N-r ä- v- d-r- -------------- När är vi där? 0
Millal sõidab buss kesklinna? När -å- b---e-----l--en--um? N-- g-- b----- t--- c------- N-r g-r b-s-e- t-l- c-n-r-m- ---------------------------- När går bussen till centrum? 0
Kas see on teie kohver? Är d---e---e----k-? Ä- d-- e- r-------- Ä- d-t e- r-s-ä-k-? ------------------- Är det er resväska? 0
Kas see on teie kott? Är-det------s--? Ä- d-- e- v----- Ä- d-t e- v-s-a- ---------------- Är det er väska? 0
Kas see on teie pagas? Ä- de------b-g-g-? Ä- d-- e-- b------ Ä- d-t e-t b-g-g-? ------------------ Är det ert bagage? 0
Kui palju pagasit võin kaasa võtta? H-r---cke----ga-e k-n --g-t- m-- m-g? H-- m----- b----- k-- j-- t- m-- m--- H-r m-c-e- b-g-g- k-n j-g t- m-d m-g- ------------------------------------- Hur mycket bagage kan jag ta med mig? 0
Kakskümmend kilo. Tj--o-k-lo. T---- k---- T-u-o k-l-. ----------- Tjugo kilo. 0
Mis, ainult kakskümmend kilo? Va-- bar- t---o-k---? V--- b--- t---- k---- V-d- b-r- t-u-o k-l-? --------------------- Vad, bara tjugo kilo? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Õppimine muudab aju

Neile, kes teevad tihti trenni, vormivad oma keha. Aga väidetavalt on sama võimalik teha ka oma ajuga. See tähendab, et keele õppimiseks on vaja rohkem kui ainult annet. Sama oluline on regulaarne harjutamine. Sest harjutamine võib aju ehitusele positiivselt mõjutada. Muidugi eriline keeleanne tavaliselt päritav. Sellest hoolimata võib intensiivne keele kasutamine muuta teatud ajustruktuure. Kõnekeskuse maht suureneb. Samuti muutub palju harjutavate inimeste närvirakkude hulk. Pikka aega usuti, et aju on muutmatu. Usuti, et mida me lapsena ei õpi, seda ei õpi me kunagi. Aju uurivad teadlased aga on tulnud täiesti teistsugusele järeldusele. Nad suutsid tõestada, et meie aju on vilgas elu lõpuni. Võiks öelda, et see toimib nagu lihas. Seetõttu jätkab aju kasvamist kuni vanaduseni. Ajus töödeldakse igat sisendit. Aga kui aju treenitakse, töötleb see sisendeid palju paremini. See tähendab, et aju töötab kiiremini ja tõhusamalt. See põhimõte kehtib nii noortele kui vanadele inimestele võrdselt. Kuid aju treenimiseks pole ilmtingimata vaja õppida. Väga hästi mõjub ka lugemine. Keerukas kirjandus arendab eriti meie kõnekeskust. See tähendab, et meie sõnavara laieneb. Lisaks paraneb meie keeletunnetus. Huvitav on asjaolu, et keelt ei töötle vaid kõnekeskus. Piirkond, mis tegeleb motoorsete oskustega, tegeleb samuti uue teabe töötlemisega. Seetõttu on oluline stimuleerida kogu aju nii tihti kui võimalik. Niisiis: Kasuta nii oma keha KUI KA aju!
Kas sa teadsid?
Portugali keel kuulub romaani keelte hulka. See on lähedalt suguluses hispaania ja katalaani keelega. See arenes rooma sõdurite räägitud vulgaarladina keelest. Euroopa portugali keel on emakeeleks umbes 10 miljonile inimesele. See on aga ka üks tähtsamaid maailmakeeli... See ulatub Portugali kui koloniaalvõimu minevikku. 15. ja 16. sajandil viis meresõitjaterahvus oma keele teistele mandritele. Veel tänagi räägitakse mõnes Aafrika ja Aasia osas portugali keelt. Nende riikide keeled lähtuvad enamasti tugevasti euroopa eeskujust. Brasiilias on see teistmoodi. Seal räägitaval keelel on nii mõnigi eripära ning see kehtib eraldi variandina. Siiski saavad portugallased ja brasiillased tavaliselt teineteisest hästi aru. Üle maailma räägib portugali keelt kokku üle 240 miljoni inimese. Lisaks on olemas 20 kreoolkeelt, mis portugali keelel baseeruvad. Portugali keel kuulub tänapäeval maailmakeelte hulka.