Vestmik

et Suurpuhastus   »   kk House cleaning

18 [kaheksateist]

Suurpuhastus

Suurpuhastus

18 [он сегіз]

18 [on segiz]

House cleaning

[Üy tazalaw]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti kasahhi Mängi Rohkem
Täna on laupäev. Бү-ін с----. Б---- с----- Б-г-н с-н-і- ------------ Бүгін сенбі. 0
Bü--n----bi. B---- s----- B-g-n s-n-i- ------------ Bügin senbi.
Täna on meil aega. Бү--н -і--і--у--ыт---з --р. Б---- б----- у-------- б--- Б-г-н б-з-і- у-қ-т-м-з б-р- --------------------------- Бүгін біздің уақытымыз бар. 0
B--i- -iz-----a-----ız-ba-. B---- b----- w-------- b--- B-g-n b-z-i- w-q-t-m-z b-r- --------------------------- Bügin bizdiñ waqıtımız bar.
Täna koristame me korterit. Б-г-н-б-з-пәт-рд---аз-л-й---. Б---- б-- п------ т---------- Б-г-н б-з п-т-р-і т-з-л-й-ы-. ----------------------------- Бүгін біз пәтерді тазалаймыз. 0
Bü--n-----päter-- -az-----ı-. B---- b-- p------ t---------- B-g-n b-z p-t-r-i t-z-l-y-ı-. ----------------------------- Bügin biz päterdi tazalaymız.
Ma puhastan vannituba. Ме- --ын-----б---ен- т------мы-. М-- ж------- б------ т---------- М-н ж-ы-а-ы- б-л-е-і т-з-л-й-ы-. -------------------------------- Мен жуынатын бөлмені тазалаймын. 0
M----wına-ın-bö---n--taz-l--m-n. M-- j------- b------ t---------- M-n j-ı-a-ı- b-l-e-i t-z-l-y-ı-. -------------------------------- Men jwınatın bölmeni tazalaymın.
Mu mees peseb autot. Күйе-і- м-ш----ы-жуа-ы. К------ м------- ж----- К-й-у-м м-ш-н-н- ж-а-ы- ----------------------- Күйеуім машинаны жуады. 0
K----i- -aşï-----j---ı. K------ m------- j----- K-y-w-m m-ş-n-n- j-a-ı- ----------------------- Küyewim maşïnanı jwadı.
Lapsed puhastavad jalgrattaid. Б----а--в-лос---д та-а-айды. Б------ в-------- т--------- Б-л-л-р в-л-с-п-д т-з-л-й-ы- ---------------------------- Балалар велосипед тазалайды. 0
Bal-l----el-----d-----l--d-. B------ v-------- t--------- B-l-l-r v-l-s-p-d t-z-l-y-ı- ---------------------------- Balalar velosïped tazalaydı.
Vanaema kastab lilli. Әже гүлд-р-і -у-----ы. Ә-- г------- с-------- Ә-е г-л-е-д- с-ғ-р-д-. ---------------------- Әже гүлдерді суғарады. 0
Ä---g-----di s--a---ı. Ä-- g------- s-------- Ä-e g-l-e-d- s-ğ-r-d-. ---------------------- Äje gülderdi swğaradı.
Lapsed koristavad lastetoa ära. Ба--ла- б---л---бөл-ес-н-жи-а--ы. Б------ б------ б------- ж------- Б-л-л-р б-л-л-р б-л-е-і- ж-н-й-ы- --------------------------------- Балалар балалар бөлмесін жинайды. 0
B-l-lar-balala---ölm-s------a--ı. B------ b------ b------- j------- B-l-l-r b-l-l-r b-l-e-i- j-n-y-ı- --------------------------------- Balalar balalar bölmesin jïnaydı.
Mu mees koristab oma kirjutuslauda. Күйе-і---зін----азу -----ін жи--й--. К------ ө----- ж--- ү------ ж------- К-й-у-м ө-і-і- ж-з- ү-т-л-н ж-н-й-ы- ------------------------------------ Күйеуім өзінің жазу үстелін жинайды. 0
K---wi- ö--n-ñ ja------e-----ïna-d-. K------ ö----- j--- ü------ j------- K-y-w-m ö-i-i- j-z- ü-t-l-n j-n-y-ı- ------------------------------------ Küyewim öziniñ jazw üstelin jïnaydı.
Mina panen riided pesumasinasse. Мен кір ---и-ағ- ---м-кеше--е-д----л--ы-. М-- к-- м------- к-------------- с------- М-н к-р м-ш-н-ғ- к-і---е-е-т-р-і с-л-м-н- ----------------------------------------- Мен кір машинаға киім-кешектерді саламын. 0
Me- --r maş-n------i--k----t--di -alamı-. M-- k-- m------- k-------------- s------- M-n k-r m-ş-n-ğ- k-i---e-e-t-r-i s-l-m-n- ----------------------------------------- Men kir maşïnağa kïim-keşekterdi salamın.
Ma riputan pesu üles. Ме- кір --ям-н. М-- к-- ж------ М-н к-р ж-я-ы-. --------------- Мен кір жаямын. 0
Men---r -a-a--n. M-- k-- j------- M-n k-r j-y-m-n- ---------------- Men kir jayamın.
Ma triigin pesu. М---к-- -т--т--мін. М-- к-- ү---------- М-н к-р ү-і-т-й-і-. ------------------- Мен кір үтіктеймін. 0
M-n--i- ü-i-te-mi-. M-- k-- ü---------- M-n k-r ü-i-t-y-i-. ------------------- Men kir ütikteymin.
Aknad on mustad. Т---зе--р к-р. Т-------- к--- Т-р-з-л-р к-р- -------------- Терезелер кір. 0
Te---e-er---r. T-------- k--- T-r-z-l-r k-r- -------------- Terezeler kir.
Põrand on must. Ед-- кір. Е--- к--- Е-е- к-р- --------- Еден кір. 0
Ede-----. E--- k--- E-e- k-r- --------- Eden kir.
Nõud on mustad. Ыд-с-а-қ -ір. Ы------- к--- Ы-ы---я- к-р- ------------- Ыдыс-аяқ кір. 0
I-ı--a-a-----. I-------- k--- I-ı---y-q k-r- -------------- Idıs-ayaq kir.
Kes aknad ära peseb? К-- терезен----ад-? К-- т------- ж----- К-м т-р-з-н- ж-а-ы- ------------------- Кім терезені жуады? 0
K------e-e-i -wa-ı? K-- t------- j----- K-m t-r-z-n- j-a-ı- ------------------- Kim terezeni jwadı?
Kes võtab tolmu? К---шаңсор--шпен --зала---? К-- ш----------- т--------- К-м ш-ң-о-ғ-ш-е- т-з-л-й-ы- --------------------------- Кім шаңсорғышпен тазалайды? 0
K-- -a--orğı--e--ta----yd-? K-- ş----------- t--------- K-m ş-ñ-o-ğ-ş-e- t-z-l-y-ı- --------------------------- Kim şañsorğışpen tazalaydı?
Kes peseb nõud? Кі---ды- -у-д-? К-- ы--- ж----- К-м ы-ы- ж-а-ы- --------------- Кім ыдыс жуады? 0
K-- -d-s -wadı? K-- ı--- j----- K-m ı-ı- j-a-ı- --------------- Kim ıdıs jwadı?

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keeleõpe varases eas

Tänapäeval on võõrkeeled muutumas üha olulisemaks. Sama kehtib ka tööelus. Seetõttu on võõrkeelte õppijate arv kasvanud. Paljud vanemad sooviks, et ka nende lapsed keeli õpiksid. Seda on kõige parem teha noores eas. Maailmas on juba palju rahvusvahelisi algkoole. Mitmekeelse haridusega lasteaiad on muutumas üha populaarsemaks. Varakult õppimise alustamisel on palju eeliseid. See on tingitud meie aju arenemisest. Meie aju loob keelestruktuure neljanda eluaastani. Antud neurofüsioloogilised seosed aitavad meil õppida. Hilisemas elus ei moodustu uued struktuurid nii lihtsalt. Vanematele lastele ja täiskasvanutele on keelte õppimine on raskem. Seepärast peaksime toetama meie aju varajast arengut. Lühidalt: mida noorem, seda parem. Samas on ka inimesi, kes kritiseerivad varajast õppimist. Nad kardavad, et mitmekeelsus kurnab väikest last. Peale selle kardavad nad, et laps ei õpi ühtki keelt korralikult selgeks. Need kahtlused ei ole põhjendatud teaduse seisukohast küll. Enamik keeleteadlasi ja neuropsühholooge on optimistlikud. Nende uuringud on andnud positiivseid tulemusi. Lastel on tavaliselt keelekursustel lõbus. Lisaks, kui lapsed õpivad keeli, siis nad ka mõtlevad keeltest. Võõrkeeli õppides õpivad nad paremini tundma ka oma emakeelt. Keeleoskusest on neile kasu terveks eluks. Võibolla on isegi parem alustada keerulisemate keeltega. Kuna lapse aju õpib kiiresti ja intuitiivselt. Tema ajule pole oluline, kas ta talletab hello, ciao või néih hóu !
Kas sa teadsid?
Hindi keel kuulub indoaaria keelte hulka. Seda räägitakse enamikes Põhja- ja Kesk-India osariikides. Hindi keel on lähedalt suguluses urdu keelega, mida eelkõige Pakistanis räägitakse. Mõlemad keeled on põhimõtteliselt peaaegu identsed. Oluline erinevus seisneb kirjas. Hindi keelt kirjutatakse devanaagaris. Seevastu urdu keel kasutab araabia märgisüsteemi. Hindi keelele on iseloomulikud tema paljud dialektid. Riigi suuruse tõttu eristuvad nad teineteisest osaliselt väga palju. Hindi keel on emakeeleks 370 miljonile inimesele. Sinna juurde lisanduvad veel 150 miljonit, kes hindi keelt teise keelena räägivad. Seetõttu kuulub hindi keel enimräägitumate keelte hulka maailmas. See on teisel kohal pärast hiina keelt. See on isegi hispaania ja inglise keelest ees! Ning India mõju maailmas kasvab kiiresti!