Vestmik

et Suurpuhastus   »   uk Прибирання в домі

18 [kaheksateist]

Suurpuhastus

Suurpuhastus

18 [вісімнадцять]

18 [visimnadtsyatʹ]

Прибирання в домі

[Prybyrannya v domi]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ukraina Mängi Rohkem
Täna on laupäev. С-о-одн---у--та. С------- с------ С-о-о-н- с-б-т-. ---------------- Сьогодні субота. 0
S-oho-n- -u--ta. S------- s------ S-o-o-n- s-b-t-. ---------------- Sʹohodni subota.
Täna on meil aega. С-ог-дн- -и м---о-ч-с. С------- м- м---- ч--- С-о-о-н- м- м-є-о ч-с- ---------------------- Сьогодні ми маємо час. 0
Sʹoho-n- ---m--em- -ha-. S------- m- m----- c---- S-o-o-n- m- m-y-m- c-a-. ------------------------ Sʹohodni my mayemo chas.
Täna koristame me korterit. Сьог-д----и-----ира--о--в-р---у. С------- м- п--------- к-------- С-о-о-н- м- п-и-и-а-м- к-а-т-р-. -------------------------------- Сьогодні ми прибираємо квартиру. 0
S-oh-d-i ---pr-----ye-- -va--yr-. S------- m- p---------- k-------- S-o-o-n- m- p-y-y-a-e-o k-a-t-r-. --------------------------------- Sʹohodni my prybyrayemo kvartyru.
Ma puhastan vannituba. Я--р-б-раю --нн- кім--т-. Я п------- в---- к------- Я п-и-и-а- в-н-у к-м-а-у- ------------------------- Я прибираю ванну кімнату. 0
Y--p--b-rayu--ann--k---a-u. Y- p-------- v---- k------- Y- p-y-y-a-u v-n-u k-m-a-u- --------------------------- YA prybyrayu vannu kimnatu.
Mu mees peseb autot. М-й-чо----к м-є-----мобі-ь. М-- ч------ м-- а---------- М-й ч-л-в-к м-є а-т-м-б-л-. --------------------------- Мій чоловік миє автомобіль. 0
M-y---ho-o-i----ye avt-------. M--- c------- m--- a---------- M-y- c-o-o-i- m-y- a-t-m-b-l-. ------------------------------ Miy̆ cholovik myye avtomobilʹ.
Lapsed puhastavad jalgrattaid. Діт-------ть -е--с----и. Д--- ч------ в---------- Д-т- ч-с-я-ь в-л-с-п-д-. ------------------------ Діти чистять велосипеди. 0
Di-y-ch-s---t- --l-syp-d-. D--- c-------- v---------- D-t- c-y-t-a-ʹ v-l-s-p-d-. -------------------------- Dity chystyatʹ velosypedy.
Vanaema kastab lilli. Ба-уся----ива- квіт-. Б----- п------ к----- Б-б-с- п-л-в-є к-і-и- --------------------- Бабуся поливає квіти. 0
B--usya -olyv--e----t-. B------ p------- k----- B-b-s-a p-l-v-y- k-i-y- ----------------------- Babusya polyvaye kvity.
Lapsed koristavad lastetoa ära. Діт- -р-б--а----д---чу-к-мн--у. Д--- п--------- д----- к------- Д-т- п-и-и-а-т- д-т-ч- к-м-а-у- ------------------------------- Діти прибирають дитячу кімнату. 0
D-t--p----r---t- -yt--ch- --m--tu. D--- p---------- d------- k------- D-t- p-y-y-a-u-ʹ d-t-a-h- k-m-a-u- ---------------------------------- Dity prybyrayutʹ dytyachu kimnatu.
Mu mees koristab oma kirjutuslauda. М-й -ол-----при--р-є----- п-сьм--и- ст--. М-- ч------ п------- с--- п-------- с---- М-й ч-л-в-к п-и-и-а- с-і- п-с-м-в-й с-і-. ----------------------------------------- Мій чоловік прибирає свій письмовий стіл. 0
Mi-- -hol-vi- ----y-a-e -vi-̆ -y-ʹm-v-y̆ --il. M--- c------- p-------- s---- p--------- s---- M-y- c-o-o-i- p-y-y-a-e s-i-̆ p-s-m-v-y- s-i-. ---------------------------------------------- Miy̆ cholovik prybyraye sviy̆ pysʹmovyy̆ stil.
Mina panen riided pesumasinasse. Я-кл-д- бі-из-- --пр---н- -ашин-. Я к---- б------ в п------ м------ Я к-а-у б-л-з-у в п-а-ь-у м-ш-н-. --------------------------------- Я кладу білизну в пральну машину. 0
Y- ------b-lyzn--v--r-l-nu--as-y--. Y- k---- b------ v p------ m------- Y- k-a-u b-l-z-u v p-a-ʹ-u m-s-y-u- ----------------------------------- YA kladu bilyznu v pralʹnu mashynu.
Ma riputan pesu üles. Я в--а- бі---ну. Я в---- б------- Я в-ш-ю б-л-з-у- ---------------- Я вішаю білизну. 0
YA-v--h-yu b-l-znu. Y- v------ b------- Y- v-s-a-u b-l-z-u- ------------------- YA vishayu bilyznu.
Ma triigin pesu. Я--ра--- --л-зну. Я п----- б------- Я п-а-у- б-л-з-у- ----------------- Я прасую білизну. 0
YA-p--s--- bil-z-u. Y- p------ b------- Y- p-a-u-u b-l-z-u- ------------------- YA prasuyu bilyznu.
Aknad on mustad. В-кна-б--дні. В---- б------ В-к-а б-у-н-. ------------- Вікна брудні. 0
Vik-a-brud-i. V---- b------ V-k-a b-u-n-. ------------- Vikna brudni.
Põrand on must. Підл--а бр--на. П------ б------ П-д-о-а б-у-н-. --------------- Підлога брудна. 0
P-d---a----dn-. P------ b------ P-d-o-a b-u-n-. --------------- Pidloha brudna.
Nõud on mustad. П-с-д --у-ни-. П---- б------- П-с-д б-у-н-й- -------------- Посуд брудний. 0
Po-ud bru-ny-̆. P---- b-------- P-s-d b-u-n-y-. --------------- Posud brudnyy̆.
Kes aknad ära peseb? Хто -иє -ікн-? Х-- м-- в----- Х-о м-є в-к-а- -------------- Хто миє вікна? 0
Kh-o--y-- v--n-? K--- m--- v----- K-t- m-y- v-k-a- ---------------- Khto myye vikna?
Kes võtab tolmu? Х----и------т-? Х-- п---------- Х-о п-л-с-с-т-? --------------- Хто пилoсосить? 0
K-t- ----so-yt-? K--- p---------- K-t- p-l-s-s-t-? ---------------- Khto pylososytʹ?
Kes peseb nõud? Х-о-миє ---уд? Х-- м-- п----- Х-о м-є п-с-д- -------------- Хто миє посуд? 0
K-to myye p--u-? K--- m--- p----- K-t- m-y- p-s-d- ---------------- Khto myye posud?

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keeleõpe varases eas

Tänapäeval on võõrkeeled muutumas üha olulisemaks. Sama kehtib ka tööelus. Seetõttu on võõrkeelte õppijate arv kasvanud. Paljud vanemad sooviks, et ka nende lapsed keeli õpiksid. Seda on kõige parem teha noores eas. Maailmas on juba palju rahvusvahelisi algkoole. Mitmekeelse haridusega lasteaiad on muutumas üha populaarsemaks. Varakult õppimise alustamisel on palju eeliseid. See on tingitud meie aju arenemisest. Meie aju loob keelestruktuure neljanda eluaastani. Antud neurofüsioloogilised seosed aitavad meil õppida. Hilisemas elus ei moodustu uued struktuurid nii lihtsalt. Vanematele lastele ja täiskasvanutele on keelte õppimine on raskem. Seepärast peaksime toetama meie aju varajast arengut. Lühidalt: mida noorem, seda parem. Samas on ka inimesi, kes kritiseerivad varajast õppimist. Nad kardavad, et mitmekeelsus kurnab väikest last. Peale selle kardavad nad, et laps ei õpi ühtki keelt korralikult selgeks. Need kahtlused ei ole põhjendatud teaduse seisukohast küll. Enamik keeleteadlasi ja neuropsühholooge on optimistlikud. Nende uuringud on andnud positiivseid tulemusi. Lastel on tavaliselt keelekursustel lõbus. Lisaks, kui lapsed õpivad keeli, siis nad ka mõtlevad keeltest. Võõrkeeli õppides õpivad nad paremini tundma ka oma emakeelt. Keeleoskusest on neile kasu terveks eluks. Võibolla on isegi parem alustada keerulisemate keeltega. Kuna lapse aju õpib kiiresti ja intuitiivselt. Tema ajule pole oluline, kas ta talletab hello, ciao või néih hóu !
Kas sa teadsid?
Hindi keel kuulub indoaaria keelte hulka. Seda räägitakse enamikes Põhja- ja Kesk-India osariikides. Hindi keel on lähedalt suguluses urdu keelega, mida eelkõige Pakistanis räägitakse. Mõlemad keeled on põhimõtteliselt peaaegu identsed. Oluline erinevus seisneb kirjas. Hindi keelt kirjutatakse devanaagaris. Seevastu urdu keel kasutab araabia märgisüsteemi. Hindi keelele on iseloomulikud tema paljud dialektid. Riigi suuruse tõttu eristuvad nad teineteisest osaliselt väga palju. Hindi keel on emakeeleks 370 miljonile inimesele. Sinna juurde lisanduvad veel 150 miljonit, kes hindi keelt teise keelena räägivad. Seetõttu kuulub hindi keel enimräägitumate keelte hulka maailmas. See on teisel kohal pärast hiina keelt. See on isegi hispaania ja inglise keelest ees! Ning India mõju maailmas kasvab kiiresti!