Vestmik

et Suurpuhastus   »   ko 집 청소

18 [kaheksateist]

Suurpuhastus

Suurpuhastus

18 [열여덟]

18 [yeol-yeodeolb]

집 청소

[jib cheongso]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti korea Mängi Rohkem
Täna on laupäev. 오-은-토-----. 오-- 토------ 오-은 토-일-에-. ----------- 오늘은 토요일이에요. 0
on-u--e-n-t-y-il-i-y-. o-------- t----------- o-e-l-e-n t-y-i---e-o- ---------------------- oneul-eun toyoil-ieyo.
Täna on meil aega. 우리---늘 시-- 있어요. 우-- 오- 시-- 있--- 우-는 오- 시-이 있-요- --------------- 우리는 오늘 시간이 있어요. 0
uli-e-n-----l--ig---i iss--o-o. u------ o---- s------ i-------- u-i-e-n o-e-l s-g-n-i i-s-e-y-. ------------------------------- ulineun oneul sigan-i iss-eoyo.
Täna koristame me korterit. 우리는 오늘-아--를---하-----. 우-- 오- 아--- 청--- 있--- 우-는 오- 아-트- 청-하- 있-요- --------------------- 우리는 오늘 아파트를 청소하고 있어요. 0
u-ineun-oneu--a-a-eule-- -heo---oh-go--s--e--o. u------ o---- a--------- c----------- i-------- u-i-e-n o-e-l a-a-e-l-u- c-e-n-s-h-g- i-s-e-y-. ----------------------------------------------- ulineun oneul apateuleul cheongsohago iss-eoyo.
Ma puhastan vannituba. 저--화-실을 ---고 -어요. 저- 화--- 청--- 있--- 저- 화-실- 청-하- 있-요- ----------------- 저는 화장실을 청소하고 있어요. 0
j----un--w--angs-l---l ch-o-gs------i---e-y-. j------ h------------- c----------- i-------- j-o-e-n h-a-a-g-i---u- c-e-n-s-h-g- i-s-e-y-. --------------------------------------------- jeoneun hwajangsil-eul cheongsohago iss-eoyo.
Mu mees peseb autot. 제-남편은 세차하-----. 제 남-- 세--- 있--- 제 남-은 세-하- 있-요- --------------- 제 남편은 세차하고 있어요. 0
j- n----e---e-- -ec-a-a-o -s---o--. j- n----------- s-------- i-------- j- n-m-y-o---u- s-c-a-a-o i-s-e-y-. ----------------------------------- je nampyeon-eun sechahago iss-eoyo.
Lapsed puhastavad jalgrattaid. 아--은 --거--닦고-있어-. 아--- 자--- 닦- 있--- 아-들- 자-거- 닦- 있-요- ----------------- 아이들은 자전거를 닦고 있어요. 0
a-deul-e----a--on---leul-d---go -ss--oy-. a--------- j------------ d----- i-------- a-d-u---u- j-j-o-g-o-e-l d-k-g- i-s-e-y-. ----------------------------------------- aideul-eun jajeongeoleul dakkgo iss-eoyo.
Vanaema kastab lilli. 할----꽃--물---고 -세요. 할--- 꽃- 물- 주- 계--- 할-니- 꽃- 물- 주- 계-요- ------------------ 할머니는 꽃에 물을 주고 계세요. 0
h-l-e--ine---k-o-----mul-eul---g---yesey-. h----------- k------ m------ j--- g------- h-l-e-n-n-u- k-o-h-e m-l-e-l j-g- g-e-e-o- ------------------------------------------ halmeonineun kkoch-e mul-eul jugo gyeseyo.
Lapsed koristavad lastetoa ära. 아이----이-의--- -우고-있-요. 아--- 아--- 방- 치-- 있--- 아-들- 아-들- 방- 치-고 있-요- --------------------- 아이들은 아이들의 방을 치우고 있어요. 0
aide-l-eu--a-de-l----b-n--eul -hi----iss-e--o. a--------- a-------- b------- c----- i-------- a-d-u---u- a-d-u---i b-n---u- c-i-g- i-s-e-y-. ---------------------------------------------- aideul-eun aideul-ui bang-eul chiugo iss-eoyo.
Mu mees koristab oma kirjutuslauda. 제---- 자기의--상----하고 있--. 제 남-- 자-- 책-- 정--- 있--- 제 남-은 자-의 책-을 정-하- 있-요- ----------------------- 제 남편은 자기의 책상을 정리하고 있어요. 0
je n-mp-e-n--u- -a-iu- --aegs-ng---l j--ng----g--i-s-e-yo. j- n----------- j----- c------------ j---------- i-------- j- n-m-y-o---u- j-g-u- c-a-g-a-g-e-l j-o-g-i-a-o i-s-e-y-. ---------------------------------------------------------- je nampyeon-eun jagiui chaegsang-eul jeonglihago iss-eoyo.
Mina panen riided pesumasinasse. 저는-빨-를-세탁-에 -- 있-요. 저- 빨-- 세--- 넣- 있--- 저- 빨-를 세-기- 넣- 있-요- ------------------- 저는 빨래를 세탁기에 넣고 있어요. 0
je-ne----pa-l-el--l--e-ag-i---eo--o ----e-y-. j------ p---------- s------- n----- i-------- j-o-e-n p-a-l-e-e-l s-t-g-i- n-o-g- i-s-e-y-. --------------------------------------------- jeoneun ppallaeleul setaggie neohgo iss-eoyo.
Ma riputan pesu üles. 저는--래---고 --요. 저- 빨-- 널- 있--- 저- 빨-를 널- 있-요- -------------- 저는 빨래를 널고 있어요. 0
je-ne---pp-l--eleu- -eolgo is-----o. j------ p---------- n----- i-------- j-o-e-n p-a-l-e-e-l n-o-g- i-s-e-y-. ------------------------------------ jeoneun ppallaeleul neolgo iss-eoyo.
Ma triigin pesu. 저--다-질을 ---있어-. 저- 다--- 하- 있--- 저- 다-질- 하- 있-요- --------------- 저는 다림질을 하고 있어요. 0
j-o-e----a--m-il--ul -ag----s---yo. j------ d----------- h--- i-------- j-o-e-n d-l-m-i---u- h-g- i-s-e-y-. ----------------------------------- jeoneun dalimjil-eul hago iss-eoyo.
Aknad on mustad. 창문들---러워요. 창--- 더---- 창-들- 더-워-. ---------- 창문들이 더러워요. 0
ch-ng------l-i--eol---o--. c------------- d---------- c-a-g-u-d-u--- d-o-e-w-y-. -------------------------- changmundeul-i deoleowoyo.
Põrand on must. 바닥이-더러워요. 바-- 더---- 바-이 더-워-. --------- 바닥이 더러워요. 0
b-d-g-- deo-eow-y-. b------ d---------- b-d-g-i d-o-e-w-y-. ------------------- badag-i deoleowoyo.
Nõud on mustad. 그릇들이 --워요. 그--- 더---- 그-들- 더-워-. ---------- 그릇들이 더러워요. 0
geule---eu--i -eo-----y-. g------------ d---------- g-u-e-s-e-l-i d-o-e-w-y-. ------------------------- geuleusdeul-i deoleowoyo.
Kes aknad ära peseb? 누----- 닦-요? 누- 창-- 닦--- 누- 창-을 닦-요- ----------- 누가 창문을 닦아요? 0
nu-a ch--g-u----l -a-----o? n--- c----------- d-------- n-g- c-a-g-u---u- d-k---y-? --------------------------- nuga changmun-eul dakk-ayo?
Kes võtab tolmu? 누--청-기--돌려요? 누- 청--- 돌--- 누- 청-기- 돌-요- ------------ 누가 청소기를 돌려요? 0
n-g--c-e--g--g-l--l--o-l-eoyo? n--- c------------- d--------- n-g- c-e-n-s-g-l-u- d-l-y-o-o- ------------------------------ nuga cheongsogileul dollyeoyo?
Kes peseb nõud? 누- ---- 해요? 누- 설--- 해-- 누- 설-지- 해-? ----------- 누가 설거지를 해요? 0
n-g- seo-ge-ji-eu- haey-? n--- s------------ h----- n-g- s-o-g-o-i-e-l h-e-o- ------------------------- nuga seolgeojileul haeyo?

Keeleõpe varases eas

Tänapäeval on võõrkeeled muutumas üha olulisemaks. Sama kehtib ka tööelus. Seetõttu on võõrkeelte õppijate arv kasvanud. Paljud vanemad sooviks, et ka nende lapsed keeli õpiksid. Seda on kõige parem teha noores eas. Maailmas on juba palju rahvusvahelisi algkoole. Mitmekeelse haridusega lasteaiad on muutumas üha populaarsemaks. Varakult õppimise alustamisel on palju eeliseid. See on tingitud meie aju arenemisest. Meie aju loob keelestruktuure neljanda eluaastani. Antud neurofüsioloogilised seosed aitavad meil õppida. Hilisemas elus ei moodustu uued struktuurid nii lihtsalt. Vanematele lastele ja täiskasvanutele on keelte õppimine on raskem. Seepärast peaksime toetama meie aju varajast arengut. Lühidalt: mida noorem, seda parem. Samas on ka inimesi, kes kritiseerivad varajast õppimist. Nad kardavad, et mitmekeelsus kurnab väikest last. Peale selle kardavad nad, et laps ei õpi ühtki keelt korralikult selgeks. Need kahtlused ei ole põhjendatud teaduse seisukohast küll. Enamik keeleteadlasi ja neuropsühholooge on optimistlikud. Nende uuringud on andnud positiivseid tulemusi. Lastel on tavaliselt keelekursustel lõbus. Lisaks, kui lapsed õpivad keeli, siis nad ka mõtlevad keeltest. Võõrkeeli õppides õpivad nad paremini tundma ka oma emakeelt. Keeleoskusest on neile kasu terveks eluks. Võibolla on isegi parem alustada keerulisemate keeltega. Kuna lapse aju õpib kiiresti ja intuitiivselt. Tema ajule pole oluline, kas ta talletab hello, ciao või néih hóu !
Kas sa teadsid?
Hindi keel kuulub indoaaria keelte hulka. Seda räägitakse enamikes Põhja- ja Kesk-India osariikides. Hindi keel on lähedalt suguluses urdu keelega, mida eelkõige Pakistanis räägitakse. Mõlemad keeled on põhimõtteliselt peaaegu identsed. Oluline erinevus seisneb kirjas. Hindi keelt kirjutatakse devanaagaris. Seevastu urdu keel kasutab araabia märgisüsteemi. Hindi keelele on iseloomulikud tema paljud dialektid. Riigi suuruse tõttu eristuvad nad teineteisest osaliselt väga palju. Hindi keel on emakeeleks 370 miljonile inimesele. Sinna juurde lisanduvad veel 150 miljonit, kes hindi keelt teise keelena räägivad. Seetõttu kuulub hindi keel enimräägitumate keelte hulka maailmas. See on teisel kohal pärast hiina keelt. See on isegi hispaania ja inglise keelest ees! Ning India mõju maailmas kasvab kiiresti!