Vestmik

et Suurpuhastus   »   bg Почистване на къщата

18 [kaheksateist]

Suurpuhastus

Suurpuhastus

18 [осемнайсет]

18 [osemnayset]

Почистване на къщата

[Pochistvane na kyshchata]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bulgaaria Mängi Rohkem
Täna on laupäev. Д--- ---ъ-о-а Днес е събота Д-е- е с-б-т- ------------- Днес е събота 0
D-e- -- --b-ta Dnes ye sybota D-e- y- s-b-t- -------------- Dnes ye sybota
Täna on meil aega. Дн----ие-има-- вре--. Днес ние имаме време. Д-е- н-е и-а-е в-е-е- --------------------- Днес ние имаме време. 0
Dn---nie-i-------em-. Dnes nie imame vreme. D-e- n-e i-a-e v-e-e- --------------------- Dnes nie imame vreme.
Täna koristame me korterit. Дне- -ие--ист-м-ж---щет-. Днес ние чистим жилището. Д-е- н-е ч-с-и- ж-л-щ-т-. ------------------------- Днес ние чистим жилището. 0
D--s --e c--st-- z-----hc--t-. Dnes nie chistim zhilishcheto. D-e- n-e c-i-t-m z-i-i-h-h-t-. ------------------------------ Dnes nie chistim zhilishcheto.
Ma puhastan vannituba. А- --стя -а-ят-. Аз чистя банята. А- ч-с-я б-н-т-. ---------------- Аз чистя банята. 0
Az c---t-- b-n-a--. Az chistya banyata. A- c-i-t-a b-n-a-a- ------------------- Az chistya banyata.
Mu mees peseb autot. Моя----- ми------т-. Моят мъж мие колата. М-я- м-ж м-е к-л-т-. -------------------- Моят мъж мие колата. 0
Mo----myz- -ie kolata. Moyat myzh mie kolata. M-y-t m-z- m-e k-l-t-. ---------------------- Moyat myzh mie kolata.
Lapsed puhastavad jalgrattaid. Д--а-- -----т---л-си-е--т- - к-л-ла-а. Децата чистят велосипедите / колелата. Д-ц-т- ч-с-я- в-л-с-п-д-т- / к-л-л-т-. -------------------------------------- Децата чистят велосипедите / колелата. 0
D--sa-- --is---t---losip-d-t- / ko-ela-a. Detsata chistyat velosipedite / kolelata. D-t-a-a c-i-t-a- v-l-s-p-d-t- / k-l-l-t-. ----------------------------------------- Detsata chistyat velosipedite / kolelata.
Vanaema kastab lilli. Б--а п--и-- цв----а. Баба полива цветята. Б-б- п-л-в- ц-е-я-а- -------------------- Баба полива цветята. 0
Bab--p--iva----e--a--. Baba poliva tsvetyata. B-b- p-l-v- t-v-t-a-a- ---------------------- Baba poliva tsvetyata.
Lapsed koristavad lastetoa ära. Д-ц----р--т-е-в---д-т---т----а-. Децата разтребват детската стая. Д-ц-т- р-з-р-б-а- д-т-к-т- с-а-. -------------------------------- Децата разтребват детската стая. 0
De-sat---aztr---a----t--a-- ---ya. Detsata raztrebvat detskata staya. D-t-a-a r-z-r-b-a- d-t-k-t- s-a-a- ---------------------------------- Detsata raztrebvat detskata staya.
Mu mees koristab oma kirjutuslauda. М-ят-мъ---азт---в- б----о---. Моят мъж разтребва бюрото си. М-я- м-ж р-з-р-б-а б-р-т- с-. ----------------------------- Моят мъж разтребва бюрото си. 0
M--------- ---trebva ---r--o --. Moyat myzh raztrebva byuroto si. M-y-t m-z- r-z-r-b-a b-u-o-o s-. -------------------------------- Moyat myzh raztrebva byuroto si.
Mina panen riided pesumasinasse. Аз-слага- п--не-о---п-ра--я-а. Аз слагам прането в пералнята. А- с-а-а- п-а-е-о в п-р-л-я-а- ------------------------------ Аз слагам прането в пералнята. 0
A- s--ga- p---e-- v-pe-a----ta. Az slagam praneto v peralnyata. A- s-a-a- p-a-e-o v p-r-l-y-t-. ------------------------------- Az slagam praneto v peralnyata.
Ma riputan pesu üles. А- п-о---рам---ан-т-. Аз простирам прането. А- п-о-т-р-м п-а-е-о- --------------------- Аз простирам прането. 0
A- p-osti--- -r---to. Az prostiram praneto. A- p-o-t-r-m p-a-e-o- --------------------- Az prostiram praneto.
Ma triigin pesu. Аз --а-- п---е--. Аз гладя прането. А- г-а-я п-а-е-о- ----------------- Аз гладя прането. 0
Az glady---r--e-o. Az gladya praneto. A- g-a-y- p-a-e-o- ------------------ Az gladya praneto.
Aknad on mustad. Прозо---те са-----ни. Прозорците са мръсни. П-о-о-ц-т- с- м-ъ-н-. --------------------- Прозорците са мръсни. 0
P--z-r--i-e-sa----s--. Prozortsite sa mrysni. P-o-o-t-i-e s- m-y-n-. ---------------------- Prozortsite sa mrysni.
Põrand on must. П-д-т-е----се-. Подът е мръсен. П-д-т е м-ъ-е-. --------------- Подът е мръсен. 0
Pod---y- ---s-n. Podyt ye mrysen. P-d-t y- m-y-e-. ---------------- Podyt ye mrysen.
Nõud on mustad. Съдове-е--- --ъсни. Съдовете са мръсни. С-д-в-т- с- м-ъ-н-. ------------------- Съдовете са мръсни. 0
Syd--e-e ---mr-s--. Sydovete sa mrysni. S-d-v-t- s- m-y-n-. ------------------- Sydovete sa mrysni.
Kes aknad ära peseb? Кой-ч---- пр--орц-т-? Кой чисти прозорците? К-й ч-с-и п-о-о-ц-т-? --------------------- Кой чисти прозорците? 0
Ko- -hist- pr--o------? Koy chisti prozortsite? K-y c-i-t- p-o-o-t-i-e- ----------------------- Koy chisti prozortsite?
Kes võtab tolmu? Ко----с-и-с-п-ахо---ка-ка-а? Кой чисти с прахосмукачката? К-й ч-с-и с п-а-о-м-к-ч-а-а- ---------------------------- Кой чисти с прахосмукачката? 0
Ko--ch-s-----p---h------c-k-t-? Koy chisti s prakhosmukachkata? K-y c-i-t- s p-a-h-s-u-a-h-a-a- ------------------------------- Koy chisti s prakhosmukachkata?
Kes peseb nõud? Ко- --- -ъ--ве-е? Кой мие съдовете? К-й м-е с-д-в-т-? ----------------- Кой мие съдовете? 0
K---m-- -yd-----? Koy mie sydovete? K-y m-e s-d-v-t-? ----------------- Koy mie sydovete?

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keeleõpe varases eas

Tänapäeval on võõrkeeled muutumas üha olulisemaks. Sama kehtib ka tööelus. Seetõttu on võõrkeelte õppijate arv kasvanud. Paljud vanemad sooviks, et ka nende lapsed keeli õpiksid. Seda on kõige parem teha noores eas. Maailmas on juba palju rahvusvahelisi algkoole. Mitmekeelse haridusega lasteaiad on muutumas üha populaarsemaks. Varakult õppimise alustamisel on palju eeliseid. See on tingitud meie aju arenemisest. Meie aju loob keelestruktuure neljanda eluaastani. Antud neurofüsioloogilised seosed aitavad meil õppida. Hilisemas elus ei moodustu uued struktuurid nii lihtsalt. Vanematele lastele ja täiskasvanutele on keelte õppimine on raskem. Seepärast peaksime toetama meie aju varajast arengut. Lühidalt: mida noorem, seda parem. Samas on ka inimesi, kes kritiseerivad varajast õppimist. Nad kardavad, et mitmekeelsus kurnab väikest last. Peale selle kardavad nad, et laps ei õpi ühtki keelt korralikult selgeks. Need kahtlused ei ole põhjendatud teaduse seisukohast küll. Enamik keeleteadlasi ja neuropsühholooge on optimistlikud. Nende uuringud on andnud positiivseid tulemusi. Lastel on tavaliselt keelekursustel lõbus. Lisaks, kui lapsed õpivad keeli, siis nad ka mõtlevad keeltest. Võõrkeeli õppides õpivad nad paremini tundma ka oma emakeelt. Keeleoskusest on neile kasu terveks eluks. Võibolla on isegi parem alustada keerulisemate keeltega. Kuna lapse aju õpib kiiresti ja intuitiivselt. Tema ajule pole oluline, kas ta talletab hello, ciao või néih hóu !
Kas sa teadsid?
Hindi keel kuulub indoaaria keelte hulka. Seda räägitakse enamikes Põhja- ja Kesk-India osariikides. Hindi keel on lähedalt suguluses urdu keelega, mida eelkõige Pakistanis räägitakse. Mõlemad keeled on põhimõtteliselt peaaegu identsed. Oluline erinevus seisneb kirjas. Hindi keelt kirjutatakse devanaagaris. Seevastu urdu keel kasutab araabia märgisüsteemi. Hindi keelele on iseloomulikud tema paljud dialektid. Riigi suuruse tõttu eristuvad nad teineteisest osaliselt väga palju. Hindi keel on emakeeleks 370 miljonile inimesele. Sinna juurde lisanduvad veel 150 miljonit, kes hindi keelt teise keelena räägivad. Seetõttu kuulub hindi keel enimräägitumate keelte hulka maailmas. See on teisel kohal pärast hiina keelt. See on isegi hispaania ja inglise keelest ees! Ning India mõju maailmas kasvab kiiresti!