Vestmik

et Teel   »   px No caminho

37 [kolmkümmend seitse]

Teel

Teel

37 [trinta e sete]

No caminho

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti portugali (BR) Mängi Rohkem
Ta sõidab mootorrattaga. E-----i--e----o. E-- v-- d- m---- E-e v-i d- m-t-. ---------------- Ele vai de moto. 0
Ta sõidab jalgrattaga. El- vai----bi-i---t-. E-- v-- d- b--------- E-e v-i d- b-c-c-e-a- --------------------- Ele vai de bicicleta. 0
Ta käib jala. Ele-vai-a-pé. E-- v-- a p-- E-e v-i a p-. ------------- Ele vai a pé. 0
Ta sõidab laevaga. E----a- -e na-io. E-- v-- d- n----- E-e v-i d- n-v-o- ----------------- Ele vai de navio. 0
Ta sõidab paadiga. E------ -- -----. E-- v-- d- b----- E-e v-i d- b-r-o- ----------------- Ele vai de barco. 0
Ta ujub. E-e-v---à-nado. E-- v-- à n---- E-e v-i à n-d-. --------------- Ele vai à nado. 0
Kas siin on ohtlik? É --ri--s- aqu-? É p------- a---- É p-r-g-s- a-u-? ---------------- É perigoso aqui? 0
Kas üksinda hääletada on ohtlik? É --rig--o pe-ir c-ron--s-z-n-o? É p------- p---- c----- s------- É p-r-g-s- p-d-r c-r-n- s-z-n-o- -------------------------------- É perigoso pedir carona sozinho? 0
Kas öösiti jalutama minna on ohtlik? É pe-i-o-o----sea- s-z-nh--à----t-? É p------- p------ s------ à n----- É p-r-g-s- p-s-e-r s-z-n-o à n-i-e- ----------------------------------- É perigoso passear sozinho à noite? 0
Me oleme eksinud. N-----rde--s--- ----nh-. N-- p------- n- c------- N-s p-r-e-o- n- c-m-n-o- ------------------------ Nos perdemos no caminho. 0
Me oleme valel teel. E----os--- -amin-o e-ra-o. E------ n- c------ e------ E-t-m-s n- c-m-n-o e-r-d-. -------------------------- Estamos no caminho errado. 0
Me peame ümber pöörama. Tem-s---e--olta-. T---- q-- v------ T-m-s q-e v-l-a-. ----------------- Temos que voltar. 0
Kus siin parkida saab? On-e----p-------acio-a-? O--- s- p--- e---------- O-d- s- p-d- e-t-c-o-a-? ------------------------ Onde se pode estacionar? 0
Kas siin on parkimisplatsi? Há--m-pa-q-e-d--------o-am---- a---? H- u- p----- d- e------------- a---- H- u- p-r-u- d- e-t-c-o-a-e-t- a-u-? ------------------------------------ Há um parque de estacionamento aqui? 0
Kui kaua saab siin parkida? Qu-nto-t---o----pod----t--i-nar----i? Q----- t---- s- p--- e--------- a---- Q-a-t- t-m-o s- p-d- e-t-c-o-a- a-u-? ------------------------------------- Quanto tempo se pode estacionar aqui? 0
Kas te suusatate? V--ê es---a? V--- e------ V-c- e-q-i-? ------------ Você esquia? 0
Kas te sõidate suusatõstukiga üles? Você-us- o-te-e--r-co---r--c---? V--- u-- o t--------- p--- c---- V-c- u-a o t-l-f-r-c- p-r- c-m-? -------------------------------- Você usa o teleférico para cima? 0
Kas siin saab suuski laenutada? Po-e-s- a---ar e-q-i--a---? P------ a----- e----- a---- P-d---e a-u-a- e-q-i- a-u-? --------------------------- Pode-se alugar esquis aqui? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Rääkides iseendaga

Kui keegi räägib iseendaga, üeavad kuuljad seda kummaliseks. Aga ometi peaaegu igaüks meist räägib regulaarselt iseendaga. Psühholoogide hinnangul teeb seda 95 protsenti täiskasvanutest. Mängides räägivad lapsed endaga peaaegu alati. Endaga vesltemine on täiesti normaalne. See on lihtsalt suhtluse erivorm. Aegajalt endaga rääkimisel on palju eeliseid! Seda sellepärast, et kõne abil korrastame oma mõtteid. Iseendaga rääkides vallandu meie sisemine hääl. Võib ka öelda, et see tähendab valjusti mõtlemist. Hajameelsed inimesed räägivad iseendaga eriti sageli. Nende puhul on üks aju piirkond passiivsem. Seetõttu nad vähem organiseeritud. Endaga rääkides aitavad nad end olema rohkem metoodilised. Vestlused iseendaga aitavad meil ka otsuseid teha. Nad on ka suurepäraseks stressi maandajaks. Vestlused endaga aitavad keskenduda ja teevad sind produktiivsemaks. Sest mõtete välja ütlemine võtab rohkem aega kui nende mõtlemine. Rääkides oleme oma mõtetest rohkem teadlikud. Me lahendame keerulisi ülesandeid paremini, kui selle käigus endaga räägime. Seda on tõestanud erinevate katsed. Endaga rääkides saame me endale sisendada ka julgust. Paljud sportlased räägivad iseendaga, et ennast motiveerida. Kahjuks räägime me tavaliselt endaga just halbades olukordades. Seetõttu peaks alati püüdma olla positiivne. Ja alati tasub läbi mõelda, mida me soovime. Sel moel saame me oma tegusid positiivselt mõjutada. Kuid kahjuks toimib see vaid siis, kui jääme reaalsuse piiridesse!
Kas sa teadsid?
Rumeenia keel kuulub idaromaani keelte hulka. See on umbes 28 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt Rumeenias ja Moldovas. Samuti on rumeenia keel ametlikult Moldova Vabariigi riigikeel. Aga ka Serbias ja Ukrainas leidub suuremaid rumeeniakeelseid kogukondi. Rumeenia keel tekkis ladina keelest. Roomlased valitsesid kunagi kahte provintsi Doonau ümbruses. Rumeenia keelele kõige sarnasem keel on itaalia keel. Rumeenlased mõistavad itaallasi seetõttu enamasti väga hästi. Teistpidi ei ole see alati nii. See on sellepärast, et rumeenia keel sisaldab palju slaavi sõnu. Ka fonoloogia on mõjutatud ümbritsevad slaavi keeleruumist. Seetõttu on rumeenia tähestikus mõningaid erimärke. Rumeenia keelt kirjutatakse nii nagu seda räägitakse. Ning selles on ikka palju sarnasusi vanade ladina keele struktuuridega... Justnimelt see teebki ka selle keele avastamise nii põnevaks!