Vestmik

et Teel   »   lt Kelyje

37 [kolmkümmend seitse]

Teel

Teel

37 [trisdešimt septyni]

Kelyje

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti leedu Mängi Rohkem
Ta sõidab mootorrattaga. J-s--a--u--a-m----i--u. J-- v------- m--------- J-s v-ž-u-j- m-t-c-k-u- ----------------------- Jis važiuoja motociklu. 0
Ta sõidab jalgrattaga. J-s-važiu-j-----ra---. J-- v------- d-------- J-s v-ž-u-j- d-i-a-i-. ---------------------- Jis važiuoja dviračiu. 0
Ta käib jala. Ji- ein- p-sči-s. J-- e--- p------- J-s e-n- p-s-i-s- ----------------- Jis eina pėsčias. 0
Ta sõidab laevaga. Ji---l-u-i- l--v-. J-- p------ l----- J-s p-a-k-a l-i-u- ------------------ Jis plaukia laivu. 0
Ta sõidab paadiga. J---p---k-- v--ti--. J-- p------ v------- J-s p-a-k-a v-l-i-i- -------------------- Jis plaukia valtimi. 0
Ta ujub. Jis--la-kia. J-- p------- J-s p-a-k-a- ------------ Jis plaukia. 0
Kas siin on ohtlik? A--------v--in--? A- č-- p--------- A- č-a p-v-j-n-a- ----------------- Ar čia pavojinga? 0
Kas üksinda hääletada on ohtlik? A- -a-----g-----n---ke----t--a-t--topu? A- p-------- v----- k------- a--------- A- p-v-j-n-a v-e-a- k-l-a-t- a-t-s-o-u- --------------------------------------- Ar pavojinga vienam keliauti autostopu? 0
Kas öösiti jalutama minna on ohtlik? Ar-p--ojinga---k-į eit- pas----kš----i? A- p-------- n---- e--- p-------------- A- p-v-j-n-a n-k-į e-t- p-s-v-i-š-i-t-? --------------------------------------- Ar pavojinga naktį eiti pasivaikščioti? 0
Me oleme eksinud. (-es)----ik-yd-me. (---- p----------- (-e-) p-s-k-y-o-e- ------------------ (Mes) pasiklydome. 0
Me oleme valel teel. (-es- v--iu--a-- -- -----el--. (---- v--------- n- t-- k----- (-e-) v-ž-u-j-m- n- t-o k-l-u- ------------------------------ (Mes) važiuojame ne tuo keliu. 0
Me peame ümber pöörama. Mes-t---m--grį-ti. M-- t----- g------ M-s t-r-m- g-į-t-. ------------------ Mes turime grįžti. 0
Kus siin parkida saab? K-r č-- g--i-a -a-t-tyt- --t-mob--į? K-- č-- g----- p-------- a---------- K-r č-a g-l-m- p-s-a-y-i a-t-m-b-l-? ------------------------------------ Kur čia galima pastatyti automobilį? 0
Kas siin on parkimisplatsi? A- č-a--ra ---vėjimo---kš-e--? A- č-- y-- s-------- a-------- A- č-a y-a s-o-ė-i-o a-k-t-l-? ------------------------------ Ar čia yra stovėjimo aikštelė? 0
Kui kaua saab siin parkida? Ki---č----al-m--stov-ti? K--- č-- g----- s------- K-e- č-a g-l-m- s-o-ė-i- ------------------------ Kiek čia galima stovėti? 0
Kas te suusatate? A--(j-s- sli---ėjate? A- (---- s----------- A- (-ū-) s-i-i-ė-a-e- --------------------- Ar (jūs) slidinėjate? 0
Kas te sõidate suusatõstukiga üles? A- (j--)----i-tė- -----šų k--t---? A- (---- k------- į v---- k------- A- (-ū-) k-l-a-ė- į v-r-ų k-l-u-u- ---------------------------------- Ar (jūs) keliatės į viršų keltuvu? 0
Kas siin saab suuski laenutada? A--či- -a-im- -----uo--t- s-id-s? A- č-- g----- i---------- s------ A- č-a g-l-m- i-s-n-o-o-i s-i-e-? --------------------------------- Ar čia galima išsinuomoti slides? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Rääkides iseendaga

Kui keegi räägib iseendaga, üeavad kuuljad seda kummaliseks. Aga ometi peaaegu igaüks meist räägib regulaarselt iseendaga. Psühholoogide hinnangul teeb seda 95 protsenti täiskasvanutest. Mängides räägivad lapsed endaga peaaegu alati. Endaga vesltemine on täiesti normaalne. See on lihtsalt suhtluse erivorm. Aegajalt endaga rääkimisel on palju eeliseid! Seda sellepärast, et kõne abil korrastame oma mõtteid. Iseendaga rääkides vallandu meie sisemine hääl. Võib ka öelda, et see tähendab valjusti mõtlemist. Hajameelsed inimesed räägivad iseendaga eriti sageli. Nende puhul on üks aju piirkond passiivsem. Seetõttu nad vähem organiseeritud. Endaga rääkides aitavad nad end olema rohkem metoodilised. Vestlused iseendaga aitavad meil ka otsuseid teha. Nad on ka suurepäraseks stressi maandajaks. Vestlused endaga aitavad keskenduda ja teevad sind produktiivsemaks. Sest mõtete välja ütlemine võtab rohkem aega kui nende mõtlemine. Rääkides oleme oma mõtetest rohkem teadlikud. Me lahendame keerulisi ülesandeid paremini, kui selle käigus endaga räägime. Seda on tõestanud erinevate katsed. Endaga rääkides saame me endale sisendada ka julgust. Paljud sportlased räägivad iseendaga, et ennast motiveerida. Kahjuks räägime me tavaliselt endaga just halbades olukordades. Seetõttu peaks alati püüdma olla positiivne. Ja alati tasub läbi mõelda, mida me soovime. Sel moel saame me oma tegusid positiivselt mõjutada. Kuid kahjuks toimib see vaid siis, kui jääme reaalsuse piiridesse!
Kas sa teadsid?
Rumeenia keel kuulub idaromaani keelte hulka. See on umbes 28 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt Rumeenias ja Moldovas. Samuti on rumeenia keel ametlikult Moldova Vabariigi riigikeel. Aga ka Serbias ja Ukrainas leidub suuremaid rumeeniakeelseid kogukondi. Rumeenia keel tekkis ladina keelest. Roomlased valitsesid kunagi kahte provintsi Doonau ümbruses. Rumeenia keelele kõige sarnasem keel on itaalia keel. Rumeenlased mõistavad itaallasi seetõttu enamasti väga hästi. Teistpidi ei ole see alati nii. See on sellepärast, et rumeenia keel sisaldab palju slaavi sõnu. Ka fonoloogia on mõjutatud ümbritsevad slaavi keeleruumist. Seetõttu on rumeenia tähestikus mõningaid erimärke. Rumeenia keelt kirjutatakse nii nagu seda räägitakse. Ning selles on ikka palju sarnasusi vanade ladina keele struktuuridega... Justnimelt see teebki ka selle keele avastamise nii põnevaks!