Vestmik

et Teel   »   be У дарозе

37 [kolmkümmend seitse]

Teel

Teel

37 [трыццаць сем]

37 [trytstsats’ sem]

У дарозе

[U daroze]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
Ta sõidab mootorrattaga. Ён--дз--на---тац--л-. Ён едзе на матацыкле. Ё- е-з- н- м-т-ц-к-е- --------------------- Ён едзе на матацыкле. 0
E---e-ze--a-mat-t-y--e. En yedze na matatsykle. E- y-d-e n- m-t-t-y-l-. ----------------------- En yedze na matatsykle.
Ta sõidab jalgrattaga. Ё---д---н--вел-с--едз-. Ён едзе на веласіпедзе. Ё- е-з- н- в-л-с-п-д-е- ----------------------- Ён едзе на веласіпедзе. 0
E- -edze-n- v--as-ped--. En yedze na velasіpedze. E- y-d-e n- v-l-s-p-d-e- ------------------------ En yedze na velasіpedze.
Ta käib jala. Ё--і------ха--й. Ён ідзе пехатой. Ё- і-з- п-х-т-й- ---------------- Ён ідзе пехатой. 0
E- іdze pe--at--. En іdze pekhatoy. E- і-z- p-k-a-o-. ----------------- En іdze pekhatoy.
Ta sõidab laevaga. Ён--лыве на к-р---і. Ён плыве на караблі. Ё- п-ы-е н- к-р-б-і- -------------------- Ён плыве на караблі. 0
E----yv- n- k-r---і. En plyve na karablі. E- p-y-e n- k-r-b-і- -------------------- En plyve na karablі.
Ta sõidab paadiga. Ён ----е--а--одцы. Ён плыве на лодцы. Ё- п-ы-е н- л-д-ы- ------------------ Ён плыве на лодцы. 0
E- ply-------odt--. En plyve na lodtsy. E- p-y-e n- l-d-s-. ------------------- En plyve na lodtsy.
Ta ujub. Ё--п-ыв-. Ён плыве. Ё- п-ы-е- --------- Ён плыве. 0
En pl---. En plyve. E- p-y-e- --------- En plyve.
Kas siin on ohtlik? Т-- н----печна? Тут небяспечна? Т-т н-б-с-е-н-? --------------- Тут небяспечна? 0
Tut--e-y--------? Tut nebyaspechna? T-t n-b-a-p-c-n-? ----------------- Tut nebyaspechna?
Kas üksinda hääletada on ohtlik? Ц---ебя-п--н---х-ц- --тас--п-м----ам-? Ці небяспечна ехаць аўтастопам аднаму? Ц- н-б-с-е-н- е-а-ь а-т-с-о-а- а-н-м-? -------------------------------------- Ці небяспечна ехаць аўтастопам аднаму? 0
T-і-ne-ya--ec--a-ye------ au----o--- a-na-u? Tsі nebyaspechna yekhats’ autastopam adnamu? T-і n-b-a-p-c-n- y-k-a-s- a-t-s-o-a- a-n-m-? -------------------------------------------- Tsі nebyaspechna yekhats’ autastopam adnamu?
Kas öösiti jalutama minna on ohtlik? Ці --бяс---н--г-ля-ь-ў--чы? Ці небяспечна гуляць ўначы? Ц- н-б-с-е-н- г-л-ц- ў-а-ы- --------------------------- Ці небяспечна гуляць ўначы? 0
T-і-n--ya-pe---a -----ts’-un-ch-? Tsі nebyaspechna gulyats’ unachy? T-і n-b-a-p-c-n- g-l-a-s- u-a-h-? --------------------------------- Tsі nebyaspechna gulyats’ unachy?
Me oleme eksinud. М- -а--а-і--е-т--ы. Мы заехалі не туды. М- з-е-а-і н- т-д-. ------------------- Мы заехалі не туды. 0
My z--k-alі ne-t-d-. My zaekhalі ne tudy. M- z-e-h-l- n- t-d-. -------------------- My zaekhalі ne tudy.
Me oleme valel teel. Мы -а-няп-авільны- ш-я-у. Мы на няправільным шляху. М- н- н-п-а-і-ь-ы- ш-я-у- ------------------------- Мы на няправільным шляху. 0
M-------a-r-v---ny---h-yak-u. My na nyapravіl’nym shlyakhu. M- n- n-a-r-v-l-n-m s-l-a-h-. ----------------------------- My na nyapravіl’nym shlyakhu.
Me peame ümber pöörama. На- т--б--па--р------ н-зад. Нам трэба паварочваць назад. Н-м т-э-а п-в-р-ч-а-ь н-з-д- ---------------------------- Нам трэба паварочваць назад. 0
Nam---e-- pav--o-h-ats’ naza-. Nam treba pavarochvats’ nazad. N-m t-e-a p-v-r-c-v-t-’ n-z-d- ------------------------------ Nam treba pavarochvats’ nazad.
Kus siin parkida saab? Д-е--у----ж-- п-ы-аркавац--? Дзе тут можна прыпаркавацца? Д-е т-т м-ж-а п-ы-а-к-в-ц-а- ---------------------------- Дзе тут можна прыпаркавацца? 0
Dz- -ut -o---- p--park--at-t--? Dze tut mozhna pryparkavatstsa? D-e t-t m-z-n- p-y-a-k-v-t-t-a- ------------------------------- Dze tut mozhna pryparkavatstsa?
Kas siin on parkimisplatsi? Ц- -с-ь-----с--я---? Ці ёсць тут стаянка? Ц- ё-ц- т-т с-а-н-а- -------------------- Ці ёсць тут стаянка? 0
T-і-yos-s---ut----y-n-a? Tsі yosts’ tut stayanka? T-і y-s-s- t-t s-a-a-k-? ------------------------ Tsі yosts’ tut stayanka?
Kui kaua saab siin parkida? Н- --ль-і-ч--у-т-т мож-а пры------а-ца? На колькі часу тут можна прыпаркавацца? Н- к-л-к- ч-с- т-т м-ж-а п-ы-а-к-в-ц-а- --------------------------------------- На колькі часу тут можна прыпаркавацца? 0
Na-kol’----ha-u--ut --z--a-p-yp-rkavats-s-? Na kol’kі chasu tut mozhna pryparkavatstsa? N- k-l-k- c-a-u t-t m-z-n- p-y-a-k-v-t-t-a- ------------------------------------------- Na kol’kі chasu tut mozhna pryparkavatstsa?
Kas te suusatate? В-----а-ц--я -а ---ах? Вы катаецеся на лыжах? В- к-т-е-е-я н- л-ж-х- ---------------------- Вы катаецеся на лыжах? 0
V- k--ae-sesy---- -----k-? Vy kataetsesya na lyzhakh? V- k-t-e-s-s-a n- l-z-a-h- -------------------------- Vy kataetsesya na lyzhakh?
Kas te sõidate suusatõstukiga üles? Вы--дз--е-нав--х -а пад’ё----- -л- --жнік--? Вы едзеце наверх на пад’ёмніку для лыжнікаў? В- е-з-ц- н-в-р- н- п-д-ё-н-к- д-я л-ж-і-а-? -------------------------------------------- Вы едзеце наверх на пад’ёмніку для лыжнікаў? 0
Vy --dz-ts- --v-r-h n- p--’-mn-ku --y- l-z-nіk--? Vy yedzetse naverkh na pad’emnіku dlya lyzhnіkau? V- y-d-e-s- n-v-r-h n- p-d-e-n-k- d-y- l-z-n-k-u- ------------------------------------------------- Vy yedzetse naverkh na pad’emnіku dlya lyzhnіkau?
Kas siin saab suuski laenutada? Ц--м-ж---ту------ь-------а-рак--? Ці можна тут узяць лыжы напракат? Ц- м-ж-а т-т у-я-ь л-ж- н-п-а-а-? --------------------------------- Ці можна тут узяць лыжы напракат? 0
Ts--m-zhn---u---zy-ts’ lyzh--n--r--at? Tsі mozhna tut uzyats’ lyzhy naprakat? T-і m-z-n- t-t u-y-t-’ l-z-y n-p-a-a-? -------------------------------------- Tsі mozhna tut uzyats’ lyzhy naprakat?

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Rääkides iseendaga

Kui keegi räägib iseendaga, üeavad kuuljad seda kummaliseks. Aga ometi peaaegu igaüks meist räägib regulaarselt iseendaga. Psühholoogide hinnangul teeb seda 95 protsenti täiskasvanutest. Mängides räägivad lapsed endaga peaaegu alati. Endaga vesltemine on täiesti normaalne. See on lihtsalt suhtluse erivorm. Aegajalt endaga rääkimisel on palju eeliseid! Seda sellepärast, et kõne abil korrastame oma mõtteid. Iseendaga rääkides vallandu meie sisemine hääl. Võib ka öelda, et see tähendab valjusti mõtlemist. Hajameelsed inimesed räägivad iseendaga eriti sageli. Nende puhul on üks aju piirkond passiivsem. Seetõttu nad vähem organiseeritud. Endaga rääkides aitavad nad end olema rohkem metoodilised. Vestlused iseendaga aitavad meil ka otsuseid teha. Nad on ka suurepäraseks stressi maandajaks. Vestlused endaga aitavad keskenduda ja teevad sind produktiivsemaks. Sest mõtete välja ütlemine võtab rohkem aega kui nende mõtlemine. Rääkides oleme oma mõtetest rohkem teadlikud. Me lahendame keerulisi ülesandeid paremini, kui selle käigus endaga räägime. Seda on tõestanud erinevate katsed. Endaga rääkides saame me endale sisendada ka julgust. Paljud sportlased räägivad iseendaga, et ennast motiveerida. Kahjuks räägime me tavaliselt endaga just halbades olukordades. Seetõttu peaks alati püüdma olla positiivne. Ja alati tasub läbi mõelda, mida me soovime. Sel moel saame me oma tegusid positiivselt mõjutada. Kuid kahjuks toimib see vaid siis, kui jääme reaalsuse piiridesse!
Kas sa teadsid?
Rumeenia keel kuulub idaromaani keelte hulka. See on umbes 28 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt Rumeenias ja Moldovas. Samuti on rumeenia keel ametlikult Moldova Vabariigi riigikeel. Aga ka Serbias ja Ukrainas leidub suuremaid rumeeniakeelseid kogukondi. Rumeenia keel tekkis ladina keelest. Roomlased valitsesid kunagi kahte provintsi Doonau ümbruses. Rumeenia keelele kõige sarnasem keel on itaalia keel. Rumeenlased mõistavad itaallasi seetõttu enamasti väga hästi. Teistpidi ei ole see alati nii. See on sellepärast, et rumeenia keel sisaldab palju slaavi sõnu. Ka fonoloogia on mõjutatud ümbritsevad slaavi keeleruumist. Seetõttu on rumeenia tähestikus mõningaid erimärke. Rumeenia keelt kirjutatakse nii nagu seda räägitakse. Ning selles on ikka palju sarnasusi vanade ladina keele struktuuridega... Justnimelt see teebki ka selle keele avastamise nii põnevaks!