Vestmik

et Teel   »   ko 이동 중

37 [kolmkümmend seitse]

Teel

Teel

37 [서른일곱]

37 [seoleun-ilgob]

이동 중

[idong jung]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti korea Mängi Rohkem
Ta sõidab mootorrattaga. 그는 오-바이를 -요. 그는 오토바이를 타요. 그- 오-바-를 타-. ------------ 그는 오토바이를 타요. 0
ge----- oto-----u- -a--. geuneun otobaileul tayo. g-u-e-n o-o-a-l-u- t-y-. ------------------------ geuneun otobaileul tayo.
Ta sõidab jalgrattaga. 그--자전거를-타-. 그는 자전거를 타요. 그- 자-거- 타-. ----------- 그는 자전거를 타요. 0
geu--un --j-onge-le---t--o. geuneun jajeongeoleul tayo. g-u-e-n j-j-o-g-o-e-l t-y-. --------------------------- geuneun jajeongeoleul tayo.
Ta käib jala. 그는-걸--요. 그는 걸어가요. 그- 걸-가-. -------- 그는 걸어가요. 0
geu-e---geo--eo-ay-. geuneun geol-eogayo. g-u-e-n g-o---o-a-o- -------------------- geuneun geol-eogayo.
Ta sõidab laevaga. 그- ---타- -요. 그는 배를 타고 가요. 그- 배- 타- 가-. ------------ 그는 배를 타고 가요. 0
g--ne-n-bae--u--ta-------. geuneun baeleul tago gayo. g-u-e-n b-e-e-l t-g- g-y-. -------------------------- geuneun baeleul tago gayo.
Ta sõidab paadiga. 그는---를 타--가요. 그는 보트를 타고 가요. 그- 보-를 타- 가-. ------------- 그는 보트를 타고 가요. 0
ge-ne-n-bo---l-ul--ago --yo. geuneun boteuleul tago gayo. g-u-e-n b-t-u-e-l t-g- g-y-. ---------------------------- geuneun boteuleul tago gayo.
Ta ujub. 그는 수영- -요. 그는 수영을 해요. 그- 수-을 해-. ---------- 그는 수영을 해요. 0
geune-n -u---ng---- h-ey-. geuneun suyeong-eul haeyo. g-u-e-n s-y-o-g-e-l h-e-o- -------------------------- geuneun suyeong-eul haeyo.
Kas siin on ohtlik? 여기---험해-? 여기는 위험해요? 여-는 위-해-? --------- 여기는 위험해요? 0
ye-g---u--wi---mh-eyo? yeogineun wiheomhaeyo? y-o-i-e-n w-h-o-h-e-o- ---------------------- yeogineun wiheomhaeyo?
Kas üksinda hääletada on ohtlik? 혼자-히치하이- 하는-----험--? 혼자 히치하이킹 하는 것은 위험해요? 혼- 히-하-킹 하- 것- 위-해-? -------------------- 혼자 히치하이킹 하는 것은 위험해요? 0
ho-j--hi-hi-a-------a-e-n ---s-eu- -ihe-mh-ey-? honja hichihaiking haneun geos-eun wiheomhaeyo? h-n-a h-c-i-a-k-n- h-n-u- g-o---u- w-h-o-h-e-o- ----------------------------------------------- honja hichihaiking haneun geos-eun wiheomhaeyo?
Kas öösiti jalutama minna on ohtlik? 밤- ----책하는--은-위험-요? 밤에 혼자 산책하는 것은 위험해요? 밤- 혼- 산-하- 것- 위-해-? ------------------- 밤에 혼자 산책하는 것은 위험해요? 0
bam-- -o-----an-h-e-ha-e-- -eos-e-n-w-h-om-aey-? bam-e honja sanchaeghaneun geos-eun wiheomhaeyo? b-m-e h-n-a s-n-h-e-h-n-u- g-o---u- w-h-o-h-e-o- ------------------------------------------------ bam-e honja sanchaeghaneun geos-eun wiheomhaeyo?
Me oleme eksinud. 우-는--전하다--을 잃-어-. 우리는 운전하다 길을 잃었어요. 우-는 운-하- 길- 잃-어-. ----------------- 우리는 운전하다 길을 잃었어요. 0
ulineun--n---nhad- gil-eu- i---e-s--e-y-. ulineun unjeonhada gil-eul ilh-eoss-eoyo. u-i-e-n u-j-o-h-d- g-l-e-l i-h-e-s---o-o- ----------------------------------------- ulineun unjeonhada gil-eul ilh-eoss-eoyo.
Me oleme valel teel. 우리는-길을--- --어요. 우리는 길을 잘못 들었어요. 우-는 길- 잘- 들-어-. --------------- 우리는 길을 잘못 들었어요. 0
u--n-u- --l-e-l ja-mos---u----ss-eoyo. ulineun gil-eul jalmos deul-eoss-eoyo. u-i-e-n g-l-e-l j-l-o- d-u---o-s-e-y-. -------------------------------------- ulineun gil-eul jalmos deul-eoss-eoyo.
Me peame ümber pöörama. 우리- -아가- --. 우리는 돌아가야 해요. 우-는 돌-가- 해-. ------------ 우리는 돌아가야 해요. 0
uli---- -ol-a--y----ey-. ulineun dol-agaya haeyo. u-i-e-n d-l-a-a-a h-e-o- ------------------------ ulineun dol-agaya haeyo.
Kus siin parkida saab? 여기 -디--주차할-- --요? 여기 어디에 주차할 수 있어요? 여- 어-에 주-할 수 있-요- ----------------- 여기 어디에 주차할 수 있어요? 0
y-og- eodi- -uc-ah-l-s--i-s--o--? yeogi eodie juchahal su iss-eoyo? y-o-i e-d-e j-c-a-a- s- i-s-e-y-? --------------------------------- yeogi eodie juchahal su iss-eoyo?
Kas siin on parkimisplatsi? 여-에--차----어요? 여기에 주차장이 있어요? 여-에 주-장- 있-요- ------------- 여기에 주차장이 있어요? 0
y----- -uch-jang-- -ss-e-y-? yeogie juchajang-i iss-eoyo? y-o-i- j-c-a-a-g-i i-s-e-y-? ---------------------------- yeogie juchajang-i iss-eoyo?
Kui kaua saab siin parkida? 여기- 얼-나-오- -차- 수-있어-? 여기서 얼마나 오래 주차할 수 있어요? 여-서 얼-나 오- 주-할 수 있-요- --------------------- 여기서 얼마나 오래 주차할 수 있어요? 0
y----seo----man----ae--uc------su--s---oyo? yeogiseo eolmana olae juchahal su iss-eoyo? y-o-i-e- e-l-a-a o-a- j-c-a-a- s- i-s-e-y-? ------------------------------------------- yeogiseo eolmana olae juchahal su iss-eoyo?
Kas te suusatate? 스- -요? 스키 타요? 스- 타-? ------ 스키 타요? 0
s--k- ta--? seuki tayo? s-u-i t-y-? ----------- seuki tayo?
Kas te sõidate suusatõstukiga üles? 스키 --- 타- 꼭-기까지---? 스키 리프트 타고 꼭대기까지 가요? 스- 리-트 타- 꼭-기-지 가-? ------------------- 스키 리프트 타고 꼭대기까지 가요? 0
se-ki-lipe-t-u ta-- kko-dae-i--a-- ---o? seuki lipeuteu tago kkogdaegikkaji gayo? s-u-i l-p-u-e- t-g- k-o-d-e-i-k-j- g-y-? ---------------------------------------- seuki lipeuteu tago kkogdaegikkaji gayo?
Kas siin saab suuski laenutada? 여-서 스키를 빌--수----? 여기서 스키를 빌릴 수 있어요? 여-서 스-를 빌- 수 있-요- ----------------- 여기서 스키를 빌릴 수 있어요? 0
ye--i--o----kil--- -illi--s- i-s--oy-? yeogiseo seukileul billil su iss-eoyo? y-o-i-e- s-u-i-e-l b-l-i- s- i-s-e-y-? -------------------------------------- yeogiseo seukileul billil su iss-eoyo?

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Rääkides iseendaga

Kui keegi räägib iseendaga, üeavad kuuljad seda kummaliseks. Aga ometi peaaegu igaüks meist räägib regulaarselt iseendaga. Psühholoogide hinnangul teeb seda 95 protsenti täiskasvanutest. Mängides räägivad lapsed endaga peaaegu alati. Endaga vesltemine on täiesti normaalne. See on lihtsalt suhtluse erivorm. Aegajalt endaga rääkimisel on palju eeliseid! Seda sellepärast, et kõne abil korrastame oma mõtteid. Iseendaga rääkides vallandu meie sisemine hääl. Võib ka öelda, et see tähendab valjusti mõtlemist. Hajameelsed inimesed räägivad iseendaga eriti sageli. Nende puhul on üks aju piirkond passiivsem. Seetõttu nad vähem organiseeritud. Endaga rääkides aitavad nad end olema rohkem metoodilised. Vestlused iseendaga aitavad meil ka otsuseid teha. Nad on ka suurepäraseks stressi maandajaks. Vestlused endaga aitavad keskenduda ja teevad sind produktiivsemaks. Sest mõtete välja ütlemine võtab rohkem aega kui nende mõtlemine. Rääkides oleme oma mõtetest rohkem teadlikud. Me lahendame keerulisi ülesandeid paremini, kui selle käigus endaga räägime. Seda on tõestanud erinevate katsed. Endaga rääkides saame me endale sisendada ka julgust. Paljud sportlased räägivad iseendaga, et ennast motiveerida. Kahjuks räägime me tavaliselt endaga just halbades olukordades. Seetõttu peaks alati püüdma olla positiivne. Ja alati tasub läbi mõelda, mida me soovime. Sel moel saame me oma tegusid positiivselt mõjutada. Kuid kahjuks toimib see vaid siis, kui jääme reaalsuse piiridesse!
Kas sa teadsid?
Rumeenia keel kuulub idaromaani keelte hulka. See on umbes 28 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt Rumeenias ja Moldovas. Samuti on rumeenia keel ametlikult Moldova Vabariigi riigikeel. Aga ka Serbias ja Ukrainas leidub suuremaid rumeeniakeelseid kogukondi. Rumeenia keel tekkis ladina keelest. Roomlased valitsesid kunagi kahte provintsi Doonau ümbruses. Rumeenia keelele kõige sarnasem keel on itaalia keel. Rumeenlased mõistavad itaallasi seetõttu enamasti väga hästi. Teistpidi ei ole see alati nii. See on sellepärast, et rumeenia keel sisaldab palju slaavi sõnu. Ka fonoloogia on mõjutatud ümbritsevad slaavi keeleruumist. Seetõttu on rumeenia tähestikus mõningaid erimärke. Rumeenia keelt kirjutatakse nii nagu seda räägitakse. Ning selles on ikka palju sarnasusi vanade ladina keele struktuuridega... Justnimelt see teebki ka selle keele avastamise nii põnevaks!