Vestmik

et Teel   »   nn En route

37 [kolmkümmend seitse]

Teel

Teel

37 [trettisju]

En route

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Ta sõidab mootorrattaga. H---k-yrer-mo---sy-k--. H-- k----- m----------- H-n k-y-e- m-t-r-y-k-l- ----------------------- Han køyrer motorsykkel. 0
Ta sõidab jalgrattaga. H-n -yk---. H-- s------ H-n s-k-a-. ----------- Han syklar. 0
Ta käib jala. H-n --- til---t-. H-- g-- t-- f---- H-n g-r t-l f-t-. ----------------- Han går til fots. 0
Ta sõidab laevaga. Han--e---- --------et. H-- r----- m-- s------ H-n r-i-e- m-d s-i-e-. ---------------------- Han reiser med skipet. 0
Ta sõidab paadiga. H-- r------med -----. H-- r----- m-- b----- H-n r-i-e- m-d b-t-n- --------------------- Han reiser med båten. 0
Ta ujub. H-n-s----e-. H-- s------- H-n s-ø-m-r- ------------ Han svømmer. 0
Kas siin on ohtlik? Er--e--f---e-----? E- d-- f----- h--- E- d-t f-r-e- h-r- ------------------ Er det farleg her? 0
Kas üksinda hääletada on ohtlik? Er-de--f-r-e- å--a--e ål---e? E- d-- f----- å h---- å------ E- d-t f-r-e- å h-i-e å-e-n-? ----------------------------- Er det farleg å haike åleine? 0
Kas öösiti jalutama minna on ohtlik? Er--e----rleg - -- tur o-----t-? E- d-- f----- å g- t-- o- n----- E- d-t f-r-e- å g- t-r o- n-t-a- -------------------------------- Er det farleg å gå tur om natta? 0
Me oleme eksinud. V- h-- køyrt os--vil-. V- h-- k---- o-- v---- V- h-r k-y-t o-s v-l-. ---------------------- Vi har køyrt oss vill. 0
Me oleme valel teel. V--er p- -ei--veg. V- e- p- f--- v--- V- e- p- f-i- v-g- ------------------ Vi er på feil veg. 0
Me peame ümber pöörama. V- m--s-u. V- m- s--- V- m- s-u- ---------- Vi må snu. 0
Kus siin parkida saab? K--r---n-e- p-rk--- --r? K--- k-- e- p------ h--- K-a- k-n e- p-r-e-e h-r- ------------------------ Kvar kan eg parkere her? 0
Kas siin on parkimisplatsi? Fi----d-- --- p-rkerings-lass--e-? F---- d-- e-- p-------------- h--- F-n-t d-t e-n p-r-e-i-g-p-a-s h-r- ---------------------------------- Finst det ein parkeringsplass her? 0
Kui kaua saab siin parkida? K-- --ng----n -- p-------he-? K-- l---- k-- e- p------ h--- K-r l-n-e k-n e- p-r-e-e h-r- ----------------------------- Kor lenge kan eg parkere her? 0
Kas te suusatate? G-r-d------ki? G-- d- p- s--- G-r d- p- s-i- -------------- Går du på ski? 0
Kas te sõidate suusatõstukiga üles? K---e- d---pp---d -kih--se-? K----- d- o-- m-- s--------- K-y-e- d- o-p m-d s-i-e-s-n- ---------------------------- Køyrer du opp med skiheisen? 0
Kas siin saab suuski laenutada? Går -e---n å -e-ge-s-i-h--? G-- d-- a- å l---- s-- h--- G-r d-t a- å l-i-e s-i h-r- --------------------------- Går det an å leige ski her? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Rääkides iseendaga

Kui keegi räägib iseendaga, üeavad kuuljad seda kummaliseks. Aga ometi peaaegu igaüks meist räägib regulaarselt iseendaga. Psühholoogide hinnangul teeb seda 95 protsenti täiskasvanutest. Mängides räägivad lapsed endaga peaaegu alati. Endaga vesltemine on täiesti normaalne. See on lihtsalt suhtluse erivorm. Aegajalt endaga rääkimisel on palju eeliseid! Seda sellepärast, et kõne abil korrastame oma mõtteid. Iseendaga rääkides vallandu meie sisemine hääl. Võib ka öelda, et see tähendab valjusti mõtlemist. Hajameelsed inimesed räägivad iseendaga eriti sageli. Nende puhul on üks aju piirkond passiivsem. Seetõttu nad vähem organiseeritud. Endaga rääkides aitavad nad end olema rohkem metoodilised. Vestlused iseendaga aitavad meil ka otsuseid teha. Nad on ka suurepäraseks stressi maandajaks. Vestlused endaga aitavad keskenduda ja teevad sind produktiivsemaks. Sest mõtete välja ütlemine võtab rohkem aega kui nende mõtlemine. Rääkides oleme oma mõtetest rohkem teadlikud. Me lahendame keerulisi ülesandeid paremini, kui selle käigus endaga räägime. Seda on tõestanud erinevate katsed. Endaga rääkides saame me endale sisendada ka julgust. Paljud sportlased räägivad iseendaga, et ennast motiveerida. Kahjuks räägime me tavaliselt endaga just halbades olukordades. Seetõttu peaks alati püüdma olla positiivne. Ja alati tasub läbi mõelda, mida me soovime. Sel moel saame me oma tegusid positiivselt mõjutada. Kuid kahjuks toimib see vaid siis, kui jääme reaalsuse piiridesse!
Kas sa teadsid?
Rumeenia keel kuulub idaromaani keelte hulka. See on umbes 28 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt Rumeenias ja Moldovas. Samuti on rumeenia keel ametlikult Moldova Vabariigi riigikeel. Aga ka Serbias ja Ukrainas leidub suuremaid rumeeniakeelseid kogukondi. Rumeenia keel tekkis ladina keelest. Roomlased valitsesid kunagi kahte provintsi Doonau ümbruses. Rumeenia keelele kõige sarnasem keel on itaalia keel. Rumeenlased mõistavad itaallasi seetõttu enamasti väga hästi. Teistpidi ei ole see alati nii. See on sellepärast, et rumeenia keel sisaldab palju slaavi sõnu. Ka fonoloogia on mõjutatud ümbritsevad slaavi keeleruumist. Seetõttu on rumeenia tähestikus mõningaid erimärke. Rumeenia keelt kirjutatakse nii nagu seda räägitakse. Ning selles on ikka palju sarnasusi vanade ladina keele struktuuridega... Justnimelt see teebki ka selle keele avastamise nii põnevaks!