Vestmik

et Küsimuste esitamine 2   »   px Fazer perguntas 2

63 [kuuskümmend kolm]

Küsimuste esitamine 2

Küsimuste esitamine 2

63 [sessenta e três]

Fazer perguntas 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti portugali (BR) Mängi Rohkem
Mul on hobi. E- t-n-o um ----y. E- t---- u- h----- E- t-n-o u- h-b-y- ------------------ Eu tenho um hobby. 0
Ma mängin tennist. E---ogo-tê---. E- j--- t----- E- j-g- t-n-s- -------------- Eu jogo tênis. 0
Kus on tenniseväljak? O-de-há-u- -a-po de tênis? O--- h- u- c---- d- t----- O-d- h- u- c-m-o d- t-n-s- -------------------------- Onde há um campo de tênis? 0
Kas sul on hobi? V--ê------m hobb-? V--- t-- u- h----- V-c- t-m u- h-b-y- ------------------ Você tem um hobby? 0
Ma mängin jalgpalli. E- jog----te-ol. E- j--- f------- E- j-g- f-t-b-l- ---------------- Eu jogo futebol. 0
Kus on jalgpalliväljak? O-de -á-u- --m-- de---te---? O--- h- u- c---- d- f------- O-d- h- u- c-m-o d- f-t-b-l- ---------------------------- Onde há um campo de futebol? 0
Mu käevars on valus. Me- b-a-o ---á ---nd-. M-- b---- e--- d------ M-u b-a-o e-t- d-e-d-. ---------------------- Meu braço está doendo. 0
Mu jalg ja käsi valutavad ka. T--bém ----st-o -----o----eu pé-e a-mi-h- -ã-. T----- m- e---- d----- o m-- p- e a m---- m--- T-m-é- m- e-t-o d-e-d- o m-u p- e a m-n-a m-o- ---------------------------------------------- Também me estão doendo o meu pé e a minha mão. 0
Kus on arst? O-----em-um m-d--o? O--- t-- u- m------ O-d- t-m u- m-d-c-? ------------------- Onde tem um médico? 0
Mul on auto. Eu--enho u- -a-ro. E- t---- u- c----- E- t-n-o u- c-r-o- ------------------ Eu tenho um carro. 0
Mul on ka mootorratas. Também -enh--m-to. T----- t---- m---- T-m-é- t-n-o m-t-. ------------------ Também tenho moto. 0
Kus on parkla? Onde há--m-parqu- d- --tac-o-a--nto? O--- h- u- p----- d- e-------------- O-d- h- u- p-r-u- d- e-t-c-o-a-e-t-? ------------------------------------ Onde há um parque de estacionamento? 0
Mul on kampsun. E- -------ma --u-- d- f---. E- t---- u-- b---- d- f---- E- t-n-o u-a b-u-a d- f-i-. --------------------------- Eu tenho uma blusa de frio. 0
Mul on jakk ja teksad. Ta-bém---n-o u- ----c--e -ma- -a-ça--jeans. T----- t---- u- c----- e u--- c----- j----- T-m-é- t-n-o u- c-s-c- e u-a- c-l-a- j-a-s- ------------------------------------------- Também tenho um casaco e umas calças jeans. 0
Kus on pesumasin? On-e-est--a -á----a-d--la---? O--- e--- a m------ d- l----- O-d- e-t- a m-q-i-a d- l-v-r- ----------------------------- Onde está a máquina de lavar? 0
Mul on taldrik. Eu-ten-o-u- p-a--. E- t---- u- p----- E- t-n-o u- p-a-o- ------------------ Eu tenho um prato. 0
Mul on nuga, kahvel ja lusikas. Eu---nho uma -a--,--m---r---e-----co---r. E- t---- u-- f---- u- g---- e u-- c------ E- t-n-o u-a f-c-, u- g-r-o e u-a c-l-e-. ----------------------------------------- Eu tenho uma faca, um garfo e uma colher. 0
Kus on sool ja pipar? Ond--e--ã- - sal-e - p-m----? O--- e---- o s-- e a p------- O-d- e-t-o o s-l e a p-m-n-a- ----------------------------- Onde estão o sal e a pimenta? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keha reageerib kõnele

Kõne töödeldakse meie ajus Meie aju muutub aktiivseks, kui me kuulame või loeme. Seda saab mõõta kasutades erinevaid meetodeid. Kuid keelelistele ärritustele ei reageeri vaid aju. Viimased uuringud näitavad, et kõne aktiveerib ka meie keha. Kuuldes või lugedes teatud sõnu hakkab meie keha tööle. Ennekõike peetakse silmas sõnu, mis kirjeldavad füüsilisi reaktsioone. Heaks näiteks on sõna naeratus. Kui me antud sõna loeme, liigutame me oma ‘naerulihaseid’. Ka negatiivsetel sõnadel on mõõdetav mõju. Siin võib näiteks tuua sõna valu . Seda sõna lugedes tekib meie kehal selge valuline reaktsioon. Võiks öelda, et me jäljendame seda, mida me loeme või kuuleme. Mida elavam on sõna, seda rohkem me reageerime. Täpsel kirjeldusel on seega ka tugevam reaktsioon. Vastavas teadustöös uuriti keha aktiivsust. Katsealustele näidati erinevaid sõnu. Seal olid positiivseid ja negatiivseid sõnu. Katse käigus muutusid katsealuste näoilmed. Võis märgata nii suu kui ka otsaesise erinevat liikumist. See tõestab, et kõnel on meile tugev mõju. Sõnad on midagi enamat kui lihtsalt suhtlusvahend. Meie aju tõlgib kõne ka kehakeelde. Kuidas see täpselt töötab, pole siiani veel välja uuritud. On võimalik, et uuringu tulemustest on ka kasu. Arstid on arutlemas selle üle, kuidas paremini patsientide ravida. Paljud haiged peavad käima pikaajalises teraapias. Ja selle käigus toimub palju rääkimist ...