Vestmik

et Teel   »   fi Matkalla

37 [kolmkümmend seitse]

Teel

Teel

37 [kolmekymmentäseitsemän]

Matkalla

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti soome Mängi Rohkem
Ta sõidab mootorrattaga. Hän -ja--m---tori-yö-ällä. H-- a--- m---------------- H-n a-a- m-o-t-r-p-ö-ä-l-. -------------------------- Hän ajaa moottoripyörällä. 0
Ta sõidab jalgrattaga. Hän -jaa --ör----. H-- a--- p-------- H-n a-a- p-ö-ä-l-. ------------------ Hän ajaa pyörällä. 0
Ta käib jala. H-n--en-e----e--en. H-- m---- k-------- H-n m-n-e k-v-l-e-. ------------------- Hän menee kävellen. 0
Ta sõidab laevaga. H-n--at---taa-l--v----. H-- m-------- l-------- H-n m-t-u-t-a l-i-a-l-. ----------------------- Hän matkustaa laivalla. 0
Ta sõidab paadiga. H-- m--e- ---eel-ä. H-- m---- v-------- H-n m-n-e v-n-e-l-. ------------------- Hän menee veneellä. 0
Ta ujub. H---ui. H-- u-- H-n u-. ------- Hän ui. 0
Kas siin on ohtlik? Onk---ääll- vaara--ist-? O--- t----- v----------- O-k- t-ä-l- v-a-a-l-s-a- ------------------------ Onko täällä vaarallista? 0
Kas üksinda hääletada on ohtlik? O--o ------l--t--ma-k-s----y-----peuk--ok-y-i---? O--- v---------- m-------- y---- p--------------- O-k- v-a-a-l-s-a m-t-u-t-a y-s-n p-u-a-o-y-d-l-ä- ------------------------------------------------- Onko vaarallista matkustaa yksin peukalokyydillä? 0
Kas öösiti jalutama minna on ohtlik? Onko--aaral-------m---- y--l- --ve-y-le? O--- v----------- m---- y---- k--------- O-k- v-a-a-l-s-a- m-n-ä y-l-ä k-v-l-l-e- ---------------------------------------- Onko vaarallista, mennä yöllä kävelylle? 0
Me oleme eksinud. Ol-mm-----neet-h--haan. O----- a------ h------- O-e-m- a-a-e-t h-r-a-n- ----------------------- Olemme ajaneet harhaan. 0
Me oleme valel teel. O-e--e vää-ä--- --ellä. O----- v------- t------ O-e-m- v-ä-ä-l- t-e-l-. ----------------------- Olemme väärällä tiellä. 0
Me peame ümber pöörama. M--d-----tää kä--ty-. M----- p---- k------- M-i-ä- p-t-ä k-ä-t-ä- --------------------- Meidän pitää kääntyä. 0
Kus siin parkida saab? M--s----ällä--oi--a---ee---a? M---- t----- v-- p----------- M-s-ä t-ä-l- v-i p-r-k-e-a-a- ----------------------------- Missä täällä voi parkkeerata? 0
Kas siin on parkimisplatsi? On-- tä-ll- p-r--i--i-k--a? O--- t----- p-------------- O-k- t-ä-l- p-r-k-p-i-k-j-? --------------------------- Onko täällä parkkipaikkoja? 0
Kui kaua saab siin parkida? Mi-en -a-an t-ä--- -o- -a-k--erata? M---- k---- t----- v-- p----------- M-t-n k-u-n t-ä-l- v-i p-r-k-e-a-a- ----------------------------------- Miten kauan täällä voi parkkeerata? 0
Kas te suusatate? Hi---ä---kö-te? H---------- t-- H-i-d-t-e-ö t-? --------------- Hiihdättekö te? 0
Kas te sõidate suusatõstukiga üles? Mene-tekö--- hi-h----s--l-ä--l--? M-------- t- h------------- y---- M-n-t-e-ö t- h-i-t-h-s-i-l- y-ö-? --------------------------------- Menettekö te hiihtohissillä ylös? 0
Kas siin saab suuski laenutada? V-ik- --ä-tä l--na-a ---s--? V---- t----- l------ s------ V-i-o t-ä-t- l-i-a-a s-k-e-? ---------------------------- Voiko täältä lainata sukset? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Rääkides iseendaga

Kui keegi räägib iseendaga, üeavad kuuljad seda kummaliseks. Aga ometi peaaegu igaüks meist räägib regulaarselt iseendaga. Psühholoogide hinnangul teeb seda 95 protsenti täiskasvanutest. Mängides räägivad lapsed endaga peaaegu alati. Endaga vesltemine on täiesti normaalne. See on lihtsalt suhtluse erivorm. Aegajalt endaga rääkimisel on palju eeliseid! Seda sellepärast, et kõne abil korrastame oma mõtteid. Iseendaga rääkides vallandu meie sisemine hääl. Võib ka öelda, et see tähendab valjusti mõtlemist. Hajameelsed inimesed räägivad iseendaga eriti sageli. Nende puhul on üks aju piirkond passiivsem. Seetõttu nad vähem organiseeritud. Endaga rääkides aitavad nad end olema rohkem metoodilised. Vestlused iseendaga aitavad meil ka otsuseid teha. Nad on ka suurepäraseks stressi maandajaks. Vestlused endaga aitavad keskenduda ja teevad sind produktiivsemaks. Sest mõtete välja ütlemine võtab rohkem aega kui nende mõtlemine. Rääkides oleme oma mõtetest rohkem teadlikud. Me lahendame keerulisi ülesandeid paremini, kui selle käigus endaga räägime. Seda on tõestanud erinevate katsed. Endaga rääkides saame me endale sisendada ka julgust. Paljud sportlased räägivad iseendaga, et ennast motiveerida. Kahjuks räägime me tavaliselt endaga just halbades olukordades. Seetõttu peaks alati püüdma olla positiivne. Ja alati tasub läbi mõelda, mida me soovime. Sel moel saame me oma tegusid positiivselt mõjutada. Kuid kahjuks toimib see vaid siis, kui jääme reaalsuse piiridesse!
Kas sa teadsid?
Rumeenia keel kuulub idaromaani keelte hulka. See on umbes 28 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad peamiselt Rumeenias ja Moldovas. Samuti on rumeenia keel ametlikult Moldova Vabariigi riigikeel. Aga ka Serbias ja Ukrainas leidub suuremaid rumeeniakeelseid kogukondi. Rumeenia keel tekkis ladina keelest. Roomlased valitsesid kunagi kahte provintsi Doonau ümbruses. Rumeenia keelele kõige sarnasem keel on itaalia keel. Rumeenlased mõistavad itaallasi seetõttu enamasti väga hästi. Teistpidi ei ole see alati nii. See on sellepärast, et rumeenia keel sisaldab palju slaavi sõnu. Ka fonoloogia on mõjutatud ümbritsevad slaavi keeleruumist. Seetõttu on rumeenia tähestikus mõningaid erimärke. Rumeenia keelt kirjutatakse nii nagu seda räägitakse. Ning selles on ikka palju sarnasusi vanade ladina keele struktuuridega... Justnimelt see teebki ka selle keele avastamise nii põnevaks!